• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
    • Partnerid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmetega seotud bürood
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EAL põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • PTÜ 2007
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Arhitektuurinõunik
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EAL Uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid
    • MAJA film
    • Teataja
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • Koostöö
    • Arhitektuurikoda
    • Arhitektide liidud
    • Arhitektuurikeskused
    • Väljaanded
    • Haridus
    • Erialaseid linke
  • Kuulutused
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • EALi töögrupid
    • Lisa kuulutus
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Arhitektuuri eksport
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Meediakajastused
    • 2013
    • 2014
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Eesti sisesed võistlused

Ihaste Hipodroomi elamukvartali II etapi puitelementhoonestuse arhitektuurivõistlus

19.07.2016

Korraldaja: Eesti Arhitektide Liit
Toimumiskoht: Eesti
Osavõtt: Eesti sisene
Väljakuulutamise kuupäev: 19.07.2016
Küsimuste esitamise tähtaeg: 12.09.2016
Registreerimise tähtaeg: 19.09.2016
Võistlustööde esitamise tähtaeg: 19.09.2016 16:00
Võitjate väljakuulutamise kuupäev: 06.10.2016

Võistluse peakorraldajad: Vallikraavi Kinnisvara AS ja Welement AS.

Võistluse kaaskorraldaja: Eesti Arhitektide Liit

Võistlus on avalik ja üheetapiline.

Võistlusala asub Tartu äärelinnas Suur-Emajõe vasakul kaldal Ihaste linnaosa Vana-Ihaste endises suvilarajoonis. 

Võistluse peakorraldajate soov on Ihaste Hipodroomi elamukvartali II etapp arendada puitelementhoonestusega.
Kavandatavaid hooneid hakkab tootma AS Rand ja Tuulberg Gruppi kuuluv Welement AS oma uues valmivas puitelementmajade tehases.

Võistluse preemiafond: 16 000 eurot sh

  • Kaks võrdset peapreemiat a 4 000 eurot
  • Neli võrdset ergutuspreemiat a 2 000 eurot

 

Preemiad jaotatakse vastavalt erinevatele hoonetüüpidele.

Žürii: 

• Aivar Tuulberg, žürii esimees (Vallikraavi Kinnisvara AS)
• Indrek Rentel (Vallikraavi Kinnisvara AS)
• Sten Ader (Eesti Arhitektide Liit)
• Eero Endjärv (Eesti Arhitektide Liit)
• Andres Põime (Eesti Arhitektide Liit)

Asendusliikmed:
• Raivo Rand või Janno Meriloo (Vallikraavi Kinnisvara AS)
• Peeter Pere (Eesti Arhitektide Liit)

Võistlustingimused on registreerimisel allalaetavad siitsamast kodulehelt failidest.

Lõppprotokoll.

Esitatud küsimused-vastused (seisuga 14.09.16):

1.     Nõutud on kaht maja tüüpi, samas on antud nö tingimused 3-le tsoonile. Kas on mõeldud, et sisuliselt oleksid soklikorrusega  ja soklikorruseta majad üht tüüpi, vaid sokkel on lisandunud? Samas aga soklikorrusele saab ju näiteks sauna ja  garaaži paigutada ja sel juhul need hooned ju siiski oleks erineva plaanilahendusega.

Vastus: Soklikorrusega varianti ei ole võimalik nimetatud alale dp järgi ehitada. Oluline on kinni pidada DP nõuetest.

2.     Krundid on 3 erineva orientatsiooniga ilmakaarte suhtes, mis samuti peaks plaanilahendust mõjutama vähemalt peegelpildina, st ka see annaks rohkem tüüpe. Kas need nö variandid loetakse siis ühe tüübi variatsioonideks?

Vastus: Jah, oleks hea kui lihtsa vaevaga saaks need 2 tüüpi erinevatele kruntidele orienteerida.

3.      Mis on välisseina paksus? Kas välisviimistluse paksus lisandub sellele? Kas tuleb avade kavandamisel arvestada välisseina paneeli kandekarkassi sammuga või kujundaakse see avade järgi? Kas vahelae toetamine toimub paneeli peale, st välisseinapaneeli kõrgus annab ruumi puhaskõrguse, või vahelae toetamiseks lastakse vahelae talad nö paneeli sisse või toetatakse kannale?

Vastus: Standard välisseina konstruktsioon on ja tehases saab teha kuni 500mm paksust elementi. Tuulutatav fassaad, tuuletõke, kandev karkass (+vill), jäigastav OSB plaat, aurutõke, roov (+vill), siseviimistlusplaat. Välisviimistlus võiks olla (horisontaalse) laudise puhul olla tehases, teistel juhtudel võib jääda platsile ja seega lisanduda. Otseselt avasid karkassi sammu järgi tegema ei pea. Sammuga arvestamine loomulikult lisab tõhusust.

Vahelagi toetub seintele.

4.     Kas välisseina paneeli antud mõõt on fikseeritud või on see maksimaalne ja võib kasutada ka lühemaid?

Vastus: Antud maksimaalne mõõt on 12x3,2m. Saab kasutada ka lühemaid.

5.     Kas ka sisemised vaheseinad on tehaselised seinapaneelid? Sel juhul, mis on kandvate  ja mittekandvate vaheseinte paksus? Või nähakse vaheseinte ehitamine kohapeal karkassil?

Vastus: Kandvad siseseinad peaks olema elementidest. Arvestada võiks kandvaks karkassis 45x120/140/170/195mm ja mõlemal küljel kinnitatud jäigastav plaat (OSB). Mittekandvad võib teha ka kohapeal kui see peaks osutuma otstarbekaks.

6. Võistlustingimustes on miskipärast öeldud, et võistlusala hõlmab tsoone I, III ja IV, st ka sokliga hoonet, mida siis tegelikult ei ole, Sellest ka see küsimus. Tingimuste koostaja ebatäpsus? Välisseina elemendi kohta sain teada, et 12m on maksimum pikkus, aga elemendi paksuse kohta vastust polnud  ja kas kõrgus 3,2m on samuti maksimum või on see etteantult fikseeritud?

Vastus: Võistlustingimused on korrektsed. Detailplaneeringu järgi on III ja IV tsooni hoonestusreeglid sarnased, väljaarvatud see et IV tsooni hoonetele on lubatud kavandada soklikorrus. Võistlusülesande ruumiprogrammist nähtub, et soklikorrusega maju konkursikorraldaja võistluselt ei oota. Seega saab soklikorrusega tsooni IV ette näha hooneid, mis sobivad ka III tsooni.

Veel paremini ja lausa skeemidega on hoonestusreeglid kirjeldatud võistluse lisas 2.

Maksimaalne paksus on 0,5m. 3,2 on tootmisliini piirang. 

7. Kas autode varjualune, kolmest küljest avatud rajatis, vöib ka ehitusalast välja pool paikneda?
Vastus: Ehitiste paigutamisel lähtuda detailplaneeringust. Varjualune kuulub ehitusjoone sisse. Järgida tuleb tänava ehitusjoont ja tuleohutuskujasid.

8. Kas detailplaneeringul näidatud autode sissesöitude aukohtasid vöib muuta?
Vastus: Jah

 

Palun sisestage oma töötav e-posti aadress. Faili allalaadimisega olete ideekonkursile registreerunud. Edaspidi kasutame sisestatud e-posti aadressi Teile ainult selle konkursiga seotud info edastamiseks.:

Aastate kaupa

  • 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997