Ehituskäsiraamat
90 joonisega
Eesti Arhitektide Ühingu väljaanne nr. 2
Tallinn, 1932
EESSÕNA
Kätesoleva käsiraamatuga ei ole tahetud anda tarvitajale ehitusöperaamatut. Selleks on raamatu kaust liig väike. Käsiraamatu ülesandeks on ebitaja tööd hõlbustada, lihtsustada ja vahest ka tema mälu toetada. Ehitaja vajab sageli andmeid, millede meelespidamine tähendaks asjatut mälü koormamist. Siin on nad raamatus hõlpsasti leitavad. Käesolev käsiraamat ei pretendeeri täiuslikkusele, sest nii mõnedki ehitusharud ei ole mitmesugustel põhjustel üldse käsitlemist leidnud, kuid väljaandjad loodavad, et selleski kaustas raamat tarvitajaile suureks abiks ja teretulnud on. Raamatu tegelikuks toimetajaks oli Eesti Arhitektide Ühingu poolt valitud toimkond, millesse kuulusid järgmised ehitustegelased: arhitekt Ernst Kühnert, arhitekt Edgar Kuusik, arhilekt Franz de Vries ja ins. Otto Grohman. Olgu siinkohal ülevalnimetatud härradele kui ka „Ühiselu“ trükikoja juhatajale hr P. Treuman'ile tänu avaldatud hoolsa töö eest. Austatud tarvitajaskonda palutakse väljaandjat informeerida selle üle, missuguses suunas käesolevat käsiraamatut tulevikus täiendada tuleks.
Eesti Arhitektide Ühing.
Juhtnöörid idee-eskiiside, kavandite ja projektide võistluste toimepanemiseks ja läbiviimiseks arhitektuuri- ja inseneri ehituste alal. *)
lk 144
*) Juhtnööridest on välja jäetud viimane § 36, mis käsitab protestide sisseandmise ja lahendamise korda. Eesti Arhitektide Ühing ei poolda p6himõttelikult proteste auhinnamõistjate, kui oma poolt valitud usaldusmeeste, otsuse vastu.
Teedeministri poolt heaks kiidetud ja soovitatud kõiglle riigi- ja omavalitsuste asutustele.
I. Võistluste vormid.
§ 1. Võistlusi on üldiseid ja piiratuid, Mõlemite võistlusvormide juures peab vahet tegema idee-eskiiside-, kavandite- ja projektide võistluste vahel. Suurema ulatusega või haruldase iseloomuga ülesannete puhul on soovitav enne projektide võistlust toimepanna eelvõistlus, kas kavandite võistluse või idee-eskiiside võistluse näol.
A. Üldised võistlused.
§ 2. Uldiseid•võistlusi on rahvusvahelisi ja rahvuslisi. Rahvusvahelistest võistlustest võivad osavõtta kõik asjast huvitatud, kodakonsuse peale vaatamata, kuna rahvuslistest võistlustest võivad osavõtta ainult Eesti Vabariigi kodanikud ja need väljamaa alamad, kes vähemalt viis aastat vahetpidamata on elanud Eesti Vabariigi piirides.
B. Piiratud võistlused.
§ 3. Piiratuist võistlusist võivad osavõtta ainult kutsutud asjatundjad, kus juures osavõtjate arv ei tohi olla alla kolme. Piiratuid võistlusi on soovitav toime panna sel juhtumisel, kui ülesande lahendamine eriteadmisi ning kogemusi nõuab ja kui teada on, et ainult mõnel eriteadlasel need kogemused tarvilikul määral olemas on ja kui võistluse aine nõuab võistleja alalist suhtumist võistluse toimepanejaga.
II. Auhinna mõistjate komisjoni valimine.
§ 4.
Võistluse algatamiseks on soovitav võistluse toimepanijal kirjali.kult pöörata vastavalt iilesande iseloomule kas Eesti arhitektide või inseneeride ühingu poole, esitades ühingule oma soovid kavatsetava teose kohta ja tähtsamad võistlustingimised, nagu võistlustähtaeg, auhindade üldstunma jne. Kui tähtsamates võistlustingimiste punktides kokku on lepitud, moodustatakse auhinna mõistjate komisjon, vastavalt käesolevate juhtnööride § 7 järele.
III. Võistlusüleskutse ja võistluse läbiviimine.
§ 5.
Võistlusüleskutse peab sisaldama andmeid:
a) võistluse toimepaneja
b) auhinnamõistjate komisjoni koosseisu
c) programmi ja
d) auhinnamõistjate komisjoni kodukorra kohta.
a) Andmed võistluse toimepaneja kohta.
§ 6.
Võistluse toimepanejaks võib nii füüsiline kui ka juriidiline isik olla. Võistlusüleskutses tuleb võistluse toimepaneja nimi (nimetus) ja elukoht (aadress) selgelt äratähendada.
b) Auhinnamõistjate komisjoni koosseis.
§ 7.
Auhinnamõistjate komisjoni liikmete arv olgu 3 kuni 7, mitte enam, igal juhtumisel aga paaritu, kusjuures komisjoni enamus Eesti Arhitektide, eventuaalselt Inseneeride, Ühingu poolt soovitatud asjatundjatest koosnema peab ühtlasi tuleb TIS Eesti Arhitektide, event. Inseneeride Ühingu poolt soovitatud, kui ka võistlustoimepaneja poolt kutsutud auhinnamõistjatele üks — kokku kaks — aseauhinnamõistjat nimetada.
Ühel, Eesti Arhitektide ehk Inseneeride Ühingu poolt soovitatud, auhinnamõistjate komisjoni liikmel tuleb komisjoni kirjatoimetaja kohused oma peale võtta. Kõigi tarvilikude kirjatööde, kui ka igasuguste eeltööde tegemine võistlusüleskutse lõpuliku kokkuseadmise, kui ka edaspidise võistluse läbiviimise juures jääb auhinnamõistjate komisjoni kirjatoimetaja hooleks, kelle vaeva võistlustoimepanija poolt vastavalt honoreerida tuleb.
Teisi auhinnamõistjaid honoreeritakse kokkuleppe alusel, kus juures eriti tasutakse ülesande lahendamisega seotud teekonna kulud.
Auhinnamõistjatele kui ka aseauhinnamõistjatele on osavõtt võistlustest keelatud. Igasugusest mõjutusest võistlejate poolt tuleb neil hoiduda ja nad on kohustatud võistlejate anonümiteeti hoidma.
Aseauhinnamõistjatel tuleb auhinnamõistjate komisjoni töödest ainult sel juhtumisel osa võtta, kui keegi auhinnamõistjatest takistatud on komisjoni töödele ilmumast, sest kõik komisjoni otsused tulevad teha täie komisjoni koosseisu juures.
Auhinnamõistjatel tuleb kõige pealt koos võistlustoimepanejaga võimalikult suusõnalistel nõupidamistel võistlusüleskutse kokku seada. On võistlustoimepaneja poolt see eeltöö tehtud, siis tuleb kõigil auhinnamõistjatel selle kohta oma heaksarvamist avaldada. Kui auhinnamõistjate komisjoni liige temale esitatud võistlusüleskutse tingimusi heakskiita ei või, tuleb temal komisjoni töödest loobuda.
Programm.
§ 8.
Programm peab sisaldama:
1) Andmeid võistluse objekti ja vormi kohta.
2) Andmeid võistlustööde sisseandmise koha ja tähtaja üle.
3) Andmeid ehituskoha üle.
4) Projekteerimise alused.
5) Andmeid projekteeritava teose üldise iseloomu kohta.
6) Nõuetavate joonestuste, arvutuste ja kirjalikude seletuste loetlust.
7) Andmeid ehituskulude kohta.
8) Omandusõigusliste vahekordade äratähendamist võistlustööde kohta.
9) Võistlustööde märgistamise viisi.
10) Andmeid auhindade kohta, nagu: nende arv ja suurus.
11) Premeerimata tööde ostmistingimusi.
12) Auhindade väljaandmise ja premeerimata tööde ostmise kohustust.
13) Auhindade väljamaksmise korda.
14) Teose valmistamisaluseks võetava võistlustöö
15) Tingimusi võistlustööde näituse toimepanemise kohta.
16) Võistlustööde tagasisaatmise tingimusi.
17) Andmeid auhinnamõistjate komisjoni protokolli kokkuseadmise viisi kohta.
18) Andmeid võistlustoimepaneja vastutuse üle, võistlustohnepanemise juures.
19) Võistlejailt esitatud küsimuste vastamiseviisi.
20) Võistlust,ööde võistlusest kõrvaldamise põhjuste äratühendamist.
Võistluse vorm.
§ 9.
Võistluse vorm ja võistlusest osavõtrrilse tingimused tulevad programmis selgesti ära tühendada. Kui kavatsetava ideeeskiiside või kavandite võistluse järgi peab sellesama ülesande kohta toimepandama projektide võistlus, siis peab täpselt tähendatama, missugustel tingimustel viimasest osavõtta võib ja missugused õigused võistlojatele mõlernad võistlused annavad. Piiratud võistluse puhul tuleb kutsutud ja kutse vastu võtnud eriteadlaste nimi ja elukoht äratähendada.
Võistlustööde sisseandmise koht ja tähtaeg.
§ 10.
Võistlustööde sisseandmise koht tuleb programmis täpselt ära tähendada. Võistlustöö valmistamiseks antav aeg tuleb vastavalt ülesande iseloomu- ja suurusele määrata. Võistlustööde äraandmistähtaja muutmiae, peale võistluse väljakuulutamise, on lubamatu. Võistlejatele, kes töö sisseandmise kohal elavad, tuleb oma võistlustöö kõige hiljem kindlaksmääratud päeval ja tunnil äraanda kviitungi vastu, millel joonestuste, seletuste ning muu lisade arv, kui tka nende tööde äraandmise acg, äratähendatud on. Mujal asuvad võistlejad saadavad oma töö posti kaudu, mille juures on soovitav informeerida tööde vastuvõtjat telegraafiliselt töö ärasaatmisest, nii et tähtajaks selguks võistlustööde nimekiri.
Peale selle tuleb mujal asuvatel võistlejatel kinnitatud kirjas postikviitung tööde vastuvõtja nimele saata, tõenduseks, et töö enne tähtaja lõppu postile on pandud. Kui postikviitung kolme päeva jooksul ja võistlustöö nelja päeva jooksul peale tähtaega pärale ei jõua, võib auhinnamõistjate komisjon sissetulnud tööde hindamisele asuda. Hindamistöö kestes pärale jõudnud võistluse töid võib ainult sel juhtumisel harutamisele võtta, kui selgeks tehakse, et töö viibimine vöistlejast mitte olenevatc põhjuste läbi tekkinud on.
Märkus: Rahvusvaheliste võistluste puhul tuleb välisvõistlejate tööde vastuvõtmise tähtaega vastavalt pikendada.
Ehituskoht.
§ 11.
Ehituskoha asupaik ja piirid tulevad kindlaks määrata. Vastavalt koteeritud ja orienteeritud, isohüpsidega varustatud asuplaan ja muud projekteerimise juures tähtsad andmed, nagu andmed põhjavee- ja maa-põhjaiseloomu üle, tulevad programmile juurelisada.
Projektecrimise alused.
§ 12.
Programmis tulevad äratähendada: Kõik nõuded, mis ehitusega rahuldada soovitakse, ka kõik andmed, mis ülesande lahendamiseks ühes ehk teises sihis tarvilikud on. Nõuete andmete suhtes tuleb vahet teha soovide ja nende kategooriliste tingimuste vahel, milledest kõrvalekaldurnine võistlustöö kõrvaldamise põhjuseks võib olla võistlusest. Peale selle tuleb võistlejate tähelepanu juhtida tähtsamatele kohaliku ehitusmäärustiku nõuetele, kui mitte muu, siis vähemalt nimetada, missugune määrustik projekteerimise juures mõõduandev olgu ja kust seda määrustikku võimalik saada on.
Võistluste puhul hoonete projektide kohta tuleb programmis ära tähendada: nõutud ruumide arv, suurus, asupaik, kui tarvis nende orientatsioon ja valgustusviis, nende otstarb, tarvitamise viis ja omavaheline ühendus, ehitusamaterjal ja viimistlemisviis ning muud ülesande lahendamiseks tarvilised andmed.
Märkus: Üksikute ruumide suurust ei ole soovitav täpsalt nõuda ±10% kõikumine olgu lubatav.
Teose iseloom.
§ 13.
Võistluse puhul arhitektuuri alal tuleb programmis ära tähendada projekteeritava teose üldine karakter. Kui nõutakse teatavad stiili, siis peab see programmis äratähendatama.
Nõuetavad joonestused, arvutused ja kirjalikud seletused.
§ 14.
Nõuetavate joonestuste arv ja nende mõõtvahekord tuleb kindlaks määrata. Ka tuleb nimetada seda, kui soovitakse kirjalikkude seletuste andmist või arvutlisi tõendusi. Kui arvatakse, et asjatundja auhinnamõistja joonestuste järele, vähemas mõõdus, võistlustöö kohta selge hinnangu omada vöib, slis tuleks üldiselt lihtsaid eskiisilisi joonestusi nõuda. Üldse võib võistlustöö kujundamisviisi kohta erinõudeid avaldada, kuid tuleb selle eest hoiduda, et võistlused arhitekturi alal graafilisteks võistlusteks ei kujuneks. Eskiisid suuremate ehitusliste teoste kohta valmistataikse mõõdus 1:400, vähemate teoste kohta — mõõdus 1:200, kusjuures mõõt plaanide, fasaadide ja lõigete kohta ühtlane peaks olema. Üldiselt ei peaks ehitusliste teoste juures üle mõõtvahekorra 1:100 mindama, väljaarvatud sel juhusel, kui soovitatakse näha detaalide üksikasjalikumat käsitlemist. Nõuetava, perspektiivvaate konstrueerimiseks tuleb vaatleja seisukoht kindlaks määrata ja tuleb võistlejale — võimaluse järele — päevapilt anda vaatest valitud seisukohalt — ehitusplatsile. Auhinnamõistjatel tuleb programmi kokkuseadmise juures alati selle peale rõhku panna, et võistlejatelt nõutud töö minimaalne oleks.
Ehituskulud.
§ 15.
Mis puutub ehituskuludesse, siis tuleb programmis:
1) kas nimetada teatav summa, millest ehituskulude summa kõrgem ei tohi olla.
2) kas nimetada teatav summa, millega ehituskulude summa ligikaudselt võrduma peab, kusjuures ligikaudsus kõikuda võib 10%-dilises piirides.
3) või äratähendada, et teatavast ehituskulude summast kinnipidamine tarvilik ei ole. Esimesel juhtumisel langeb võistlustöö, teatavast ehitussuunast mittekinnipidamise pärast, võistlusest välja.
Teisel juhtumisel ei tohi kõrgem ehk alam ehitussumma, kui ta üle ehk alla 10% võrra programmis nimetatud ehitussummast, lahku ei lähe, ainsaks pöhjuseks o11a töö kõrvaldamiseks võistlusest.
Kolmandal juhtumisel on auhinnamõistjate komisjoni ülesanne ainult võistlustöö kunstilist ehk tehnilist väärilikkust hinnata ja sellepärast ei tohi teose valmistamiskulusi arvesse võtta.
Üldiselt tuleb ehitussummast täpset kinnipidamise nõudmist programmis ebasoovitavaks pidada. Nõuetavaid tõendusi ehituskulude kohta antakse harilikult ligikaudselt — kubatuuri ja selle üksikhinna alustel tehtud — arvutuste näol. Üksikhind tuleb programmis ära tähendada.
Kubatuuri arvutamise juures tuleb järgmist tähele panna:
1) hoonete juures ilma keldrikorrata võetakse kõrgus kõnnitee pinnalt kuni katusealuse põrandani,
2) kui I korra põrand on kõnniteest madalamal, siis arvatakse kõrgus 1 korra põrandast kuni katusealuse põrandani;
3) hoonete juures, keldrikorra ja elamiskõlbuliste katusealuse ruumidega, arvatakse nende maht, arvutatud ühes seinte ja lagedega, hoone üldkubatuurile juurde.
Märkus: Kui üksikasialist eelarvet nõntakse, tuleb auhindade summasid kõrgendada vastavalt edespidi §18 leiduvate juhtnöörile auhindade summa suuruse kohta.
Võistlustööde märgistamine.
§ 16.
Üldiste võistluste juures tuleb iga võistlustöö osa, kui ka võistleja nime ja elukohta sisaldav kinnine ümbrik märgusõnaga varustada. Tundemärkide tarvitamist tuleb ebasoovitavaks pidada. ümbrikule võib ka võistlustöö tagasisaate aadress mahutada, missugune aga mingil tingimisel võistleja anonümiteeti rikkuda ei tohi.
Otsokohe või kaudselt autori anonümiteeti murdva võistleja töö tuleb võistlusest kõrvaldada. Piiratud võistlusest osavõtte puhul tulevad kõik võistlustöö osad võistleja täie nimega varustada.
Omandusõigused võistlustööde kohta.
§ 17.
Võistlustoimepaneja omab auhinna või tasusumma maksmise kaudu omandusõiguse -joonestuste, plaanide ja töö muude osade kohta, kuid võib neid tarvitada ainult selle teose vahnistamiseks, mille kohta võistlus toime pandi. Peale selle jääb võistlustoimepanejale premeeritud ja ostetud tööde kohta avaldamisõigus, kuid ainult sel määral, et avaldamine ei kujuneks võistlustoimepanejale tuluallikaks.
Võistlejale jääb oma töö vaimlise sisu kohta piiramata autori õigus, nii et temal lubatud on premeeritud ehk tasu kaudu omandatud tööd muude tööde aluseks võtta, mujal teostada ehk muul viisil kasutada ja avaldada.
Auhindade arv ja suurus.
§ 18.
Üdiste võistluste puhul peaks auhindade jaoks määratav summa võrduma vähemalt kahe kuni kolme-kordsele Eesti Arhitektide ehk Insenseride honoraari tabeli järele arvutatavale osatasu määrale, vastava osa töö eest, kuna auhindade arv piirdugu väiksemate ülesannete puhul kolmega, ja kerkigu ülesande tähtsusele ja suurusele vastavalt, nii kuidas alljärgnevas tabelis näidatud on. Igal juhtumisel ei tule rohkem kui kolm auhinna liiki määrata ja nimelt I, II ja III auhind. Soovitav on, et auhinnad võrduks nii kui 100:75:50.
Piiratud võistluste juures tuleb sisseantud töid, astmelise premeerimise asemel, ühesuguse honoraarsummaga tasuda.
Sel juhtumisel ei tohi ühegi võistlusest osavõtja honoraari norm alla 50% olla vastavast tasu määrast Eesti Arhitektide, event. Inseneeride honoraartabeli järele. Peale selle võib parimate tööde autoritele veel määrata auhinde.
Auhindade tabel.
Ehitussumma |
Kuni 0,25 |
0,25-0,50 |
0,50-1,0 |
1,0-2,0 |
2,0-4,0 |
4,0 ja enam |
Miljon E. krooni |
Auhindade kogusumma |
3 |
2,9 |
2,75 |
2,5 |
2,15 |
2 |
-kordne osatasu määr honoraartabeli järele |
Summa jaotatakse ära |
3 |
3 |
3 |
4 |
5 |
5 |
Auhinna peale |
Premeerimata tööde ostmistingimused.
§ 19.
Kui võistlustoimepaneja võistlusüleskutses teatava surnma määranud on premeerimata tööde ostmiseks, siis on tema ka kohustatud seda summat seks otstarbeks tarvitama, eeldades, et auhinnamõistjate komisjon võistlustööde hulgast ostuväärilisi nimetanud on. Neid oste tuleb tööhäädustunnustusteks pidada ja niisugustena protokollis äramärkida. Premeerimata tööde ostuhind olgu vähemalt 50% III auhinna summast ja ülemalt võrdugu sellele auhinnale. Võistlustoimepaneja võib ka teisi võistlustöid ostu kaudu omandada, kuid neid oste ei tohi võistlus-üleskutses nimetatud ostusummadest tcha.
Võistlejal on igal juhtumisel õigus oma, ostmiseks ettepandud töö müügist loobuda.
Auhindade väljamaksmise kord.
§ 20.
Auhinna summad, honoraarid ja ostusummad tulevad 14 päeva jooksul peale auhinnamõistjate komisjoni lõpulikku otsust saajatele väljamaksta.
Valmistamisaluseks võetava töö valimisviis.
§ 21.
Kui võistluse eesmärk on teose valmistamist tihele võistlejale ülesandeks teha, siis tulevad tingimused selles asjas programmis ära tähendada. Arvesse võttes seda kaalu, mis auhinnamõistjate, kui eriteadlaste otsusel olema peaks, on võistlustoimepaneja huvides teose valmistamist sellele võistlejale anda, kcs auhinnamõistjate komisjoni poolt I auhinna vääriliseks tunnistati, või sellele, kelle projekt auhinnamõistjate komisjoni poolt teostamiseks soovitatud on. Võistleja kelle projekt teostamisele määratud on, võtab oma peale harilikult ka töö joonestuste tegemise ja tööjuhatuse honoraari normide järele, mis ettenähtud Eesti Arhitektide, event. Insenseride, honoraarnormide tabelis.
Kui mingil põhjusel teostamisele määratud projekti autoril peaks võimata olema ülevalpool nimetatud töid oma peale võtta, siis on võistlustoimepaneja õigustatud selle projekti teostamist andma mõnele teisele eriteadlasele. Sel juhusel oleks soovitav valitud projektis sisalduva, ehituslise idee parimaks tõlgitsemiseks, projekti autorilt ettepanekuid nõuda — edaspidiste tööde juhataja isiku kohta.
Kui võistlustoimepaneja võistluse kaudu soovib enesele jätta vabaduse, siis tuleb seda programmis nimetada.
Võistlustööde näituse toimepanemine.
§ 22.
Võistlustoimepaneja ei ole mitte ainult kohustatud auhinnamõistjate komisjoni töö lõpul kõiki võistlustöid programmis äratähendatud kohal ja ajal väljapanema, vaid ka sellest näitusest kohalikkudes ajalehtedes teatama. Premeeritud tööd tulevad tingimata ja ostetud ning kiituse osaliseks saanud ja kõik muud tööd võist-lejate nõusolekul täie nime all väljapanna.
Võistlustööde tagasisaatmise tingimused.
§ 23.
Kuj premeerimata ja ostmata, tööd 4 nädala jooksul peale näituse lõppu äraviidud ei ole, või kui nende tööde tagasisaatmine, puuduliku aadressi tõttu, kujunes võimatuks, siis on võistlustoimepanejal neid õigus tunnistada omaks. Igatahes ei kanna vöistlustoimepaneja nende tööde suhtes mingit vastutust.
Auhinnamõistjate komisjoni protokoll.
§ 24.
Auhinnamõistjate protokoll tuleb paljundada ja premeeritud ja ostetud tööde autoritele üleanda auhindade ja honoraaride väljamaksmise juures. Teistele võistlustöödele tuleb protokoll juurdelisada, kas nende tagasisaatmise või tagasiandmise juures.
Näitusel tuleb protokoll nähtavale kohale asetada, et temaga võimalik tutvuneda oleks. Võistluse tagajärgedest teatatakse neis ajalehtedes, milledes võistluse kuulutus ilmunud.
Võistlustohnepaneja vastutusest ja võistluse kuludest.
§ 25.
VõisthIstoimepaneja vastutab selle eest, et kõikidest, võistlusüleskutsetes äratähendatud, tingimustest ja lubadustest täpselt kinnipeetakse, niisama igasuguse kahju eest, mis võistlejatele tekkida võib nende tingimuste mittekinnipidannsest. Kõik võistluse toimepanemisest tekkinud kulud kannab võistluse toimepanija, selle järele on tema kohustatud ka kõiki projekteerimiseks tarvisminevaid aluseid hinnata võistlejatele andma. Kui programmi nõudmisel selle eest maksu võetakse, siis makstakse köigile võistlusest osavõtjaile peale näituse lõppu 4 nädala jooksul see summa tagasi. Peale 4-nädalist tähtaega ei ole võistlejatel õigus seda summat tagasi saada.
Võistlejate poolt esitatud küsimuste peale vastamine.
§ 26.
Võistlejatel on õigus kahe nädala jooksul peale võistuse väljakuulutamist, võistlustoimepaneja poole pöörata kirjalikkude küsimustega — selgituste saamiseks — võistlus-üleskutsetes leiduvate arusaarnatuste kohta.
Peale nõupidamist kirjatoimetajaga ja veel ühe auhinnamõistjate komisjoni liikmega, esitatud küsimuste üle, tuleb võistlustoirnepanejal nendes lehtecles, milledes võistlus-üleskutse ilmus, nii põhjendatud leitud olev küsimus, kui ka vastus selle peale, üldiselt teatavaks teha.
Võistlustööde võistlusestkörvaldamise põhjused.
§ 27.
Võistlustöö kõrvaldakse võistlusest formaalsetel põhjustel:
1) kui see peale tähtaja äraantud on,
2) kui esitatud joonestuste arv ja nende mõõtvahekord ei vasta programmi nõuetele,
3) kui ei ole võistlustöödes kinnipeetud ehituskoha mõõtudest ja muist programmi formaalsetest nõuctest.
Peale selle kõrvaldakse võistlustöö, kui selles kinnipeetu ei ole programmi kategoorilistest nõuetest § 12 mõttes.
Teistest programmi nõuetest kõrvalkaldumiste relatiimse tähtsuse üle otsustab auhinnamõistjate komisjon.
d) Auhinnamõistjate komisjoni kodukord.
Võistlustööde vastuvõtt.
§ 28.
Peale võistlustähtaja lõppu tuleb võistlustoimepanejal auhinnamõistjate komisjoni kokku kutsuda. Komisjon valib omale esimehe ja selle asetäitja.
Võistlustoimepaneja annab esimehele ehk selle asetäitjale kõik sisseantud jooksvate nr. nr. äratähendatud tööd ühes nhnekirjaga üle, mille peale esimees vähemalt kahe auhinnamõistjate komisjoni liikme juuresolekul need järel vaatab, kas kõik töö osad märgusõnaga ehk nimega varustatud on ja annab märgusönaga varustatud ümbrikud võistlustoimepaneja kätte hoiule. Võistlustööd antakse auhinnamöistjate komisjoni kirjatoimetajale üle, kes kohustatud on järele vaatama, kas kõik programmi formaalsed ja kategoorilised nõudmised täidetud on ja kas võistlustöödele juurdelisatud arvutused on tehtud õieti. Kõige selle kahta tuleb kirjatoimetajal auhinnamõistjate komisjonile kirjalik seletus anda.
Ebakõlbulikude võistlustööde kõrvaldamisest võistlusest.
Esimene vaatluskäik.
§ 29.
Nüüd astub auhinnamõistjate komisjon kokku ja kõrvaldab köige pealt võistlusest tööd, milledes programmi formaalsetest või kategoorilistest tingimustest kinnipeetud ei ole. Ka joonestused, seletused, modellid, missugusi võistlustingimustes ei ole nõutud ehk missugused tööandmise juures üleliigseteks peetakse, tulevad körvaldada. Tööde ja tööosade kõrvaldatnise kohta, tuleb protokollis põhjused ära tähendada, kus juures see gruppide viisi sündida võib.
Alaväärtusliste tööde kõrvaldamie võistlusest.
Teine vaatluskiük.
§ 30.
Teine vaatluskäik on määratud silmnähtavalt väärtusliste tööde körvaldamiseks. Körvaldatud tööde kohta tuleb protokollis kõrvaldamise põhjus ära tähendaad. Nende kõrvaldamine sünnib vähemalt 2/3 häälteenamusega.
Kolmas vaatluskäik.
§ 31.
See vaatluskäik on määratud võistlustööde körvaldamiseks selle eesmärgiga, et vöitlustöid enam ei oleks kui kolmekordne auhindade arv. Ka sel juhtumisel sünnib võistluses kõrvaldamine 2/3 häälteenamusega ja protokollis tuleb kõrvaldamise põhjus ära tähendada.
Järeljäänud võistlustööde ülevaatus ja nende klassifikatsioon.
§ 32.
Järeljäänud tööde klassifitseerimiseks võetakse need auhinnamõistjate komisjonis uuesti arutusele. Klassifitscerimise vormi määrab auhinnamõistjate komisjon. Üks soovitavamatest klassifitsecrimise viisidest sünnib punktide järele. Selle meetodi järele tuleb igal auhinnamõistjal hinnata töid üksikult nende väärilikust arvesse võttes punktidega, kus juures ühelegi tööle üle 5 punkti ei anta. Auhinnamõistjate poolt võistlustöödele antud punktid tulevad niiviisi ära märkida, et näha oleks, kui palju punkte iga auhinnamõistja igale võistlustööle määranud on ja punktide summa iga võistlustöö kohta. Nende punktide summade aritmeetilise järjekorra kaudu selgitatakse tööde esialgne häädusjäjekord. Tööde kohta, millede punktide summad ühesuurused, pannakse, nende järjekorra selgituseks, hääletus toime. Järjekorralise nõupidamise järele kõrvaldakse võistlusest nii palju töid, et nendest kahekordne võistluse auhindade arv järele jääb. Järeljäänud töödest valitakse hääletamise kaudu need tööd, millele auhinda mõeldakse anda, ära osta ehk kiitvalt nimetada. Kõik otsused tchakse liht häälteenamusega ja tulevad protokollis pöhjendada.
Auhinna määramine, ostud ja tasud.
§ 33.
Kui väärilikud võistlustööde arv väiksem on auhindade arvust, siis tuleb nii palju auhinde määrata, kui palju väärilikke töid leitakse.
Auhinnamõistjate komisjon ei ole kohustatud auhinde väljajagama, kui kõik võistlustööd kas võistlus-ebakõlbulikud ehk alaväärtuslikud on, kuid peab I ja II vaatluskäikudest järeljäänutele töödele kõik auhinnad määrama, kui töid niisama palju ehk rohkem on, kui auhinde. Kui I ja II vaatluskäigust nii vähe töid järele jäänud, et tööde ostmiseks määratud surnma § 19 mõttes mitte täelikult ehk osaliselt äratarvitatud ei või saada, siis ei või auhinnamõistjad ülejäänud summa üle disponeerida.
Auhinnamõistjate komisjoni arvamisavaldus teostamiseks kõlbuliku võistlustöö valiku ja teistkordse võistluse kohta.
§ 34.
Kui võistlus-üleskutses nimetatud ei ole, et esimese auhinnaga premeeritud töö teose valmistamise aluseks võetakse ehk sel juhtumusel, kui ükski töödest I auhinna vääriliseks ei ole tunnustatud, siis võib auhinnamõistjate komisjon väljendada, missingune võistlustöödesttema arvates teostamiseks kõlbulikum oleks ehk missuguse töö ümbertöötamise kaudu selliseks aluseks võiks olla, kui ka väljendada, et tööde hulgas pole niisuguseid, mida teose valmistamise aluseks soovitada võiks. Viimasel juhtumisel jääb auhinnamõistjate komisjonil õigus arvamist avaldada, kas tema teistkordist võistlust soovitavaks peab, olgu algprogrammi või selle muudetud kuju tingimustel. Kui käesolev võistlus kuulus eelvõistluste hulka, millele lõpuvõistlus järgnema pidi, siis oleneb, arvesse võttes eelvõistluse tulemusi, auhinnamõistjate komisjonist ettepanekuid teha lõpuvõistluse programmi kohta.
Ümbrikute avamine ja protokolli lõpp.
§ 35.
Peale auhinnamõistjate komisjoni töö lõppu, avab komisjoni esimees premeeritud-, ostmiseks määratud- või tasuosaliseks saanud töödele juurdelisatud ümbrikud ning võtab nende sisu protokolli. Peale selle tuleb komisjoni tööd ja otsusi väljendav protokoll kõikkidelt komisjoni liikmetelt allakirjutada ja auhinnamõistjate komisjoni otsuste täideviimiseks võistlustoimepanejale üle anda.