Vastavalt EAL poolt 08.08.2002.a. kinnitatud põhimäärusele on EAL Pärnu sektsiooni ülesandeks elavdada piirkonna arhitektide omavahelisi kontakte ja tõsta nende erialast aktiivsust osalemaks organiseeritult arhitektuurikeskkonna kujundamisel.
2003.a. alguses hakkasid kehtima uued seadused, mis reguleerivad planeerimist ja ehitamist. Seoses sellega koostati ka Pärnus uus linna ehitusmäärus. Kuna see puudutab otseselt arhitektide tööd, siis oli see mitmel meie koosolekul arutluse teemaks. Koosolekutele olid kutsutud mitte ainult arhitektide liidu liikmed, vaid kõik piirkonnas tegutsevad arhitektid. Ühel koosolekul viibisid ka projektbüroodes töötavad teiste erialade spetsialistid. Samuti toimus kohtumine linnavalitsuse ametnike ja planeeringuosakonna töötajatega.
Erialase aktiivsuse tõstmiseks korraldasime kohtumisi ehitusmaterjalide tootjatega. Aprillis tutvustas VELUX oma uuemaid tooteid ja mais räägiti maakütte võimalustest.
Aasta tippsündmus oli kahtlemata Eesti Arhitektide Liidu maakonnapäev Pärnus ja Pärnumaal 19.-20. juunil. Enne seda sai Pärnu sektsiooni juhatusega tõsiselt kaalutud, mida Pärus näidata. Otsustasime, et piirdume põhiliselt ranna-alaga - see on ka kinnisvaraarendajate lemmikpiirkond.
Niisiis - Seedri tänava eramud, Rannahoone naabrusesse parki planeeritud Ühispanga hotell, Rannahotelli kõrvale, samuti parki planeeritud 5 ja 7-korruselised korrusmajad, uus veekeskus, renoveeritud Kuursaal. Veel vaadati uut kontserdimaja ja bussisõidul muidki objekte. Maakonnas külastas 1-päevase sõidu seltskond Audrut ja 2-päevase sõidu seltskond käis Kihnu saarel.
Arhitektide omavaheliste kontaktide elavdamise eesmärgil pidasime koos jõulupidu tänavu 6. jaanuaril, vene õigeusu jõululaupäeval. Hetkel tutvuvad Pärnu arhitektid kuu lõpus ekspluatatsiooni antava veekeskusega.
Jätkuvalt teevad meid murelikuks arhitektuurikeskkonna kujundajad. Äärmiselt kurb oli lugeda Jaan Kaplinski uuest raamatust "Isale" selliseid ridu:
"Olen õnnelik, et saan elada majas, mida ei ole projekteerinud arhitekt, ja ma ei pea ka läheduses nägema ühtki moodsat maja. Arhitektid on alati olnud võimuga seotud, nüüd aga püüavad nad ka ise saada võmu inimeste üle, öelda neile, kuidas me peame elama, millised inimesed olema...
Arhitektid on hävitanud linnades hubasust, mida nad nimetavad vanamoodsuseks, ja inimlikkust, mida nad nimetavad väikekodanlikkuseks, tõhusamal määral kui Saksa või Ameerika-Inglise pommilennukid viimases maailmasjas."
Sama valus oli lugeda selle nädala teisipäevasest Postimehest Kivisildniku artiklit "Pärnu - katastroof, arhitektuurikarastroof":
"Enne seda kui Pärnu kesklinn plekist sarasid täis ehitati, valitsesid seal sõjajärgsed meeleolud: tühermaa, malts ja koerajunnid."
Tegelikult on Kivisildniku artikkel inspireeritud arhitektuurikonkursist "Europan 7". Mida Kivisildnik arvab, seda võite ise lehest lugeda, aga mulle isiklikult meeldib maailma eri rahvusest noorte arhitektide hooliv suhtumine Pärnu eripäradesse. Auhinnatud töödes on näha püüdu säilitada olemasolevat haljastust, olgugi seal ainult roostik ja heinamaa.
Samas on väga kurb, kui omad Eestimaa arhitektid 1979.a. istutatud (tolleaegsed Pärnu kultuuri- ja haridustegelased) parki nimetavad võpsikuks ja väidavad, et neil puuduvad andmed istutamise kohta. Piirkonnale on teinud dendroloogilise analüüsi Tallinna Botaanikaaia teadur Urmas Laansoo, kusjuures geodeetilisel plaanil on säilitamist väärivad puud/põõsad tähistatud sinisega ja olulised rohelisega.
Kuna tegemist on linnaehituslikult olulise arhitektuurikeskkonna kujundamisega, pidasin tarvilikuks Pärnu sektsiooni koosoleku kokku kutsuda. Seda enam, et tellija esindaja, Pärnu linnaarhitekt Ülar Saare peale olid planeeringu autorid saatnud kaebekirja, nagu suruks linnaarhitekt projektbüroole oma isiklikku arvamust peale.
Koosoleku arvamused protokolliti ja edastati linnaarhitektile, kes oli kutsutud volikogu planeeringukomisjoni koosolekule, kus arutati Pärnu Mai elamurajooni merepoolse osa detailplaneeringut, autoriks AB Archimedium.
Selle detailplaneeringu tõin tutvumiseks ka eestseisuse koosolekule. Margit Mutso alustas netis poleemika, väites, et Pärnu sektsiooni tegevus on "ääretult väiklane ja EAL ühe osakonna poolt lubamatu! On eriti absurdne, et selline avaldus tehakse ühe eestseisuse liikme ja EKA arhitektuuri teaduskonna dekaani suhtes. Kas tõmbame mõlemale asutusele vee peale?" (Tsitaadi lõpp).
Tõesti huvitav arvamus... Ütlen sinkohal, et meie sektsiooni tegevus oli ajendatud arhitekti vastutusest võimalikult parema elukeskkonna loomisel. Pole üldse oluline, mis on autori nimi või kust riigist ta pärit on.
Lõpetuseks parafraseeriksin Kivisildnikku:
Pole tarvis juttu pikka:
olgu soust kuitahes pikant
või hoopis filosoofia mant -
sitt sitaks jääb ju ikka.
Maire Haas