Vilen Künnapu kuplid ja kuud

Olete väga oodatud Vilen Künnapu näituse “Korsten, kuppel ja kuu” avamisele Vabaduse galeriis  neljapäeval, 23. VII kell 18. 

Näitus on vaadata 24. VII – 11. VIII 2015.
 
Arhitektist kunstnik Vilen Künnapu (1948) parafraseerib oma uue isikunäituse saatetekstis itaalia kirjanikku Italo Calvinot: “Projekteerides oma igapäevatöös maju, tunnen ennast tihti maalikunstnikuna. Minu paletil on trepid, ümarad aknad, pikad müürid, sammastikud, kuplid ja korstnad. Maalides tunnen ennast aga huvitaval kombel arhitektina.” Vilen Künnapu kohta võib sama hästi öelda ka, et ta on kunstnikust arhitekt. Või ka teoreetikust kunstnik ja arhitekt.

Künnapu ei ole oma põlvkonna arhitektidest ainuke, kes ei ole piirdunud ainult oma erialaga, vaid kes onennast väljendanud ka teistes meediumites. Nii nagu Leonhard Lapin, Jüri Okas või Toomas Rein, on ka Vilen Künnapu kinnistanud ennast vabadesse kunstidesse: tal on mitmetel isikunäitustel ja grupinäitustel olnud väljas joonistusi, installatsioone, arhitektoone ja maale. Temalt on ilmunud mitmeid teoreetilisi kogumikke (“Künnapu & Padrik. Valitud töid”, 1999, “Üle punase jõe”, 2001, “Templid ja tornid”, 2007,  “Koht. Kujund. Energia”, 2010).  Temagi kuulus kunstirühmitusse SOUP ’69 ja edumeelsete noorte arhitektide rühmitusse Tallinna 10.

“Korsten, kuppel ja kuu” on alguse saanud Kreeka ühelt maalilisemalt, vahest ka  turistlikumalt, kuid kindlasti väga omanäoliselt saarelt Santorinilt. Just seal hakkas ta kolm aastat tagasi maalima geomeetrilisi kompositsioone või teisiti öeldes otsima just sealsete hoonete kaudu arhetüüpsete ehitiste seaduspära ja ka poeesiat. Seaduspära ja poeesiat on ta euroopaliku kultuuri hälli kõrval leidnud ka Tallinna vanalinnas, Andaluusias, Tenerifel, Maltas, Marokos, New Yorgis ehk siis mitmetel aegadel ja mitmes paigas loodud arhitektuurist. Vilen Künnapu huvi ei ole piirdunud struktuuride ja mahtude edasiandmisega, tema maalide esmane mõju tuleneb koloriidist – lõunamaiselt intensiivseste, puhaste värvide kooslusest. Kohati lausa kummastava värvikooslusega on kunstnikust arhitekt  sidunud tervikuks orgaanilise ja anorgaanilise maailma, taeva ja taimestiku ning arhitektuurilised vormid.  Ise on ta öelnud, et “vahel tundub, et need raskepärased värvilised mahud ongi minu projekteeritud, kunagi väga ammu, nii umbes miljon aastat tagasi …”

Veel teavet
Reet Varblane,
galerist, tel 55655014

CV

Arhitekt ja kunstnik, sündinud 1948 .a. Tallinnas. Lõpetanud 1971. a. Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) arhitektina. Kuulus kunstirühmitustesse SOUP 69 ja Tallinna 10. On paljude huvitavate ehitiste autor, koos Ain Padrikuga võitnud auhindu rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel (Arktika keskus Rovaniemis, Soome, 1984, eripreemia; West Coast Gateway, Los Angeles, USA, 1988, II preemia, Marja-Vantaa planeering, Soome, 1992, I preemia jt.). Alates 1992.a. töötab arhitektuuribüroos  Künnapu & Padrik (Metodisti kirik, 1994; hotell Radisson SAS 1999; Viru Keskus, 2004, Kolme Torni Maja Narva mnt-l, 2006 kõik Tallinnas ning Tigutorn  ja teaduskeskus AHHAA Tartus, 2008). Tema sulest on ilmunud raamatud “Künnapu & Padrik. Valitud töid.” (1999), “Üle punase jõe” (2001), “Templid ja tornid” (2007) ja “Koht. Kujund. Energia” (2010).

Künnapu on osalenud mitmetel kunsti- ja arhitektuurinäitustel kodu- ja välismaal (sealhulgas “Taiwan Design Expo 2005”, Veneetsia biennaal 2006 ja 2008, Londoni arhitektuurifestival 2010). Ta on eksponeerinud näitustel väikesemõõdulisi skulptuure ja arhitektoone ning avalikus linnaruumis suuremõõtmelisi installatsioone. Künnapu on olnud külalisõppejõud ja -lektor mitmetes Skandinaavia, Suurbritannia ja Shveitsi ülikoolides. Oli 2006-2007 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor. Praegu õpetab ta professorina arhitektuuri Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning kompositsiooni TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis.