EAL100 filmi esilinastus

Olete palutud filmi “100 aastat Eesti Arhitektide Liitu” esilinastusele neljapäeval, 18. novembril kell 18.45 Solarise Apollo kinos Tallinki saalis.

Ootame külalisi alates 18.30. Saali pääseb eelregistreerimisega, nimekirja alusel saab PÖFFi kassast Solarise II korrusel enne seanssi tasuta pileti.

Palun andke oma tulekust või mittetulekust teada hiljemalt 16. novembri keskpäevaks, registreerudes.

Kell 18.45 algavad tervitussõnavõtud, järgneb seanss, mis kestab 75 min. Filmi treiler. 
Filmi järel toimub väike vestlusring.

Esilinastusel osalemine on liidu liikmetele, noortekogu liikmetele, nende kaaslasele ja kutsutud külalistele registreerimise nimekirja alusel tasuta. Teised saavad osta pileti.

Filmi linastus toimub koostöös PÖFFiga ja seda saab PÖFFi programmis vaadata veel 25. novembril kell 17.15 kinos Artis.

Saali pääsemiseks on vajalik COVID tõend.
PÖFFi koroonareeglid.

Olete oodatud!

Filmi esilinastus toimub EALi juubeliaasta programmi raames. Eesti Arhitektide Liidu juubeliaasta peatoetaja on Floorin koos Forboga.

“Viisteist aastat tagasi valmis Arhitektide Liidu tellimusel selle sündi, ajalugu ja tegemisi kajastav film. See pidi esilinastuma liidu 85. tegevusaastat tähistaval galal, kuid pärast paari minutit hakkas tehnika tõrkuma, film maandus lauasahtlisse ja sinna see ununes. Liidu saja aasta juubeli eel otsiti linateos aga tolmukihi alt välja ning lisati värske lõik viimase viieteistkümne aasta ettevõtmiste kohta.

8. oktoobril 1921. aastal kogunes 15 eesti arhitekti, et asutada Eesti Arhitektide Liidu eelkäija Eesti Arhitektide Ühing. Ühingu esimeheks valiti Eugen Habermann. Sellest ajast peale on Eesti arhitektid alati seisnud selle eest, et Eestis ehitatud keskkond oleks kvaliteetne, et kerkivad majad oleksid projekteerinud professionaalid, et riigi tellimusel valmivad hooned oleksid eeskujuks erasektorile ja et riigi koridorides liiguks ka arhitektuuri ja linnaehituse asjatundjaid. Loomulikult on ikka olnud päevakorral ka arhitektide n-ö siseteemad: eetika, professionaalsus ja vajadusel ka oma liikmete toetamine.
Eesti Arhitektide Liidu tegevuse katkestas ajutiselt Teine maailmasõda. Sellele järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal töötas liit edasi Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu nimetuse all. Loomeliitude töö oli tol ajal kommunistliku partei kontrolli all ja kohati formaalne, kuid üht-teist suudeti ka nendes tingimustes korda saata. 1988. aastal andsid Eesti arhitektid oma panuse ka loomeliitude pleenumil ja riigi iseseisvuse taastamisel.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli Arhitektide Liidul majanduslikult raske aeg. Kuna kadus riigi toetus, tuli hakata maksma üüri kontoriruumide eest, liikmemaksu nappis ning kitsikuses vaevleva loomeliidu maine arhitektide hulgas ei olnud ka just kuigi kõrge. Raskustest väljuti aga endisest tugevamana. Nüüd on Eesti Arhitektide Liit kasvav organisatsioon, kuulub arhitektide Euroopa ja maailma struktuuri, hoiab jõuliselt riigi kurssi kvaliteetruumi loomise suunal ning seisab ka arhitektide huvide eest.

Filmis räägivad oma valitsusajast kõik Arhitektide Liidu juhid, kellega sai filmimise ajal vestelda. Paraku on nii mõnigi neist nüüdseks lahkunud. Arhitektide tegevuse kaudu rullub ekraanil lahti sada aastat Eesti ehituslugu, seda kogu oma ilus ja valus.”

Režissöör
Peeter Brambat, Margit Mutso

Stsenarist
Pille Epner, Margit Mutso

Produtsent
Peeter Brambat, Eros Brambat

Operaator
Mait Mäekivi, Meelis Kadastik, Tarvo Tammeoks

Monteerija
Kalle Käärik

Produktsioon
AD Oculos Film
2021