Leonhard Lapini näituse „Sisemaastikud” avamine
Leonhard Lapini näituse „Sisemaastikud” avamine Tallinna Kunstihoone galeriis neljapäeval, 11. märtsil kell 17.
Näitus on lahti 11. III – 3. IV 2011.
Leonhard Lapin on Eesti kunstiareenil mänginud olulist, nii mõnelgi perioodil lusa võtmerolli 1960ndate lõpust peale. Ta oli üks kunstirühmituse SOUP’69 rajajast ja liikmest, Tallinna kooli arhitektide rühmituse liige jne. Lapin on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, Helsingi kunstikoolis Maa, Helsingi Tehnoloogia Ülikoolis jne. Ta on pälvinud Tokio ja Ljubljana graafikabiennaali preemia, Kristjan Raua ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad, teda on pärjatud Eesti riikliku kultuuripreemiaga, kui nimetada vaid osa sellest pikast nimekirjast. Tal on isikunäitused olnud Stockholmis, Poris, Helsingis, Turus, Pariisis, Tallinnas, Tartus jne. Leonhard Lapin on legendaarne avangardist ning hinnatud klassik.
Alustanud pop-kunstnikuna (sov-popi mõiste rakendaja), tõlgendanud Vene esimese laine avangardismi, teinud poliitiliselt teravaid visuaalseid remarke totalitaarse süsteemi pihta, jõudnud budistliku enesekaemuse ning meditatsiooni kaudu XX sajandi lõpu tarbimisühiskonna käsitluseni eelkõige kokkusurutud teabekandja, triipkoodi kaudu.
Leonhard Lapin ei ole ka Kunstihoone galerii „Sisemaastike” näitusel öelnud täielikult lahti triipkoodidest, kuigi on neid väga vabalt tõlgendanud; nii mõnigi tema triipkoodidest on muutunud triibustikuks, kuid nagu Lapinile omane, ei ole need ka pelgalt dekoratiivsed pinnad. Ta on lisanud must-valgetele kitsastele triibustikele isiklikke (või ka üldisemalt mõistetavad) sümboleid nagu käibelt maha võetud mündid, väikesed Buddha kujukesed, oksakesed jne. Ehk siis teisiti öeldes on ta toonud vaataja ette „sisemaastikke”, kuid taas ei saa neid vaadata pelgalt emotsionaalsete pursetena, kunstniku siseheitlusena, vaid nende mõistmisel tuleb kasuks kunsti(kultuuri)ajaloo mõistmine. Leonhard Lapini tõlgendamisel võib võtta abiks Jackson Pollocki ning eelkõige tema tõlgenduste mitmekihilisuse, budistliku kunsti jne.
Pressiteksti on koostanud
Reet Varblane