59. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil eksponeeris Eesti paviljon kunstnike Kristina Normani ja Bita Razavi ning kuraatori Corina L. Apostoli koostööprojekti „Orhideliirium. Isu külluse järele“. Eestit esindava kunstiprojekti valimiseks toimus 2020. aastal avalik konkurss ning meid kaasati ajaloolisesse Rietveldi paviljoni näitusekujundust tegema. Pärast konkursile esitatud tööd algas tihedam koostöö kunstnike, kuraatori kui ka Veneetsia poolsete partneritega. Näitusekujunduse eesmärgiks oli luua võimalikult avar, funktsionaalne ning näitust toetav ruum.
Rietveldi paviljon on akustiliselt pika järelkajaga, paljude valgmike ja suurte akendega. Näitusel on eksponeeritud kolm filmi koos heliga; liikuvate osadega ning häält tegev installatsioon; arhiivimaterjalid; valgusinstallatsioon.
Ruumiakustika parendamiseks on ruumi nurkadesse rajatud kaarduvad istepindadega seinad, mis on kaetud vaibaga. Ekraanid paiknevad ruudukujulise paviljoni diagonaaltelgedel terasposti küljes. Filme vaadates on nähtav ka suur osa näituseruumist, võimaldades teostel omavahel dialoogi astuda.
Eesti paviljoni avamisel pidasid kõne teiste seas ka Eesti president Alar Karis ning kultuuriminister Tiit Terik.
Installatsiooni "Kratt" kokkupanek.
110
Avamise eelse öö jõudehetk.
Eesti ja Hollandi paviljoni ühised avamispidustused ja performantsid.
Suured ekraanid on maast kõrgemale tõstetud. Nende kastide sisse on ehitatud eraldi kõlarid. Ekraanide vastu jääb kaarduv ja akustikat parendav istumispind ja sein.
Eesti ja Hollandi paviljoni ühised avamispidustused.