Haapsalu piiskopilinnusel on pikk ja kirev ajalugu. Ehitamist alustati 13. sajandil ja alates 17. sajandist on pealinnus olnud varemetes.Oma projektiga oleme loonud teekonna linnuse müüride ääres ja sisemuses, kutsudes inimesi vaatama linnuserajatist ja maalilist Haapsalu linna kõrgemalt, kuhu tavaliselt ei satuta, ja kogema keskaegset keskkonda teiselt tasandilt. Katuseterrassidele kujundatud aiad, müüride kõrval looklev rada ja elegantne paviljon toovad värskust ja loovad põneva uue ja vana vahelise kooskõla. Ekspositsiooniruumid varemetes on pimedad ja raskepärased. Uus modernne lisandus austab minevikku ja aitab tänapäeva inimesel seda paremini mõtestada.Käigutee on justkui voolav lint, mis juhatab külastaja elamuslikule teekonnale ühtaegu olevikus ja ajaloos. Riputatud sild kinnitub enamjaolt konsoolsetele tugedele ja on linnusemüüridest eraldi. Silla konstruktsioon on kinnitatud müüride külge teraskanduritega, mille asukohad on valitud nii, et need ajaloolisi linnusemüüre võimalikult vähe kahjustaksid. Näiteks oleme kasutanud ära müüriosi, kuhu on juba 1990. aastatel renoveerimistööde käigus rajatud katusekonstruktsioonide kinnituspunktid, või toetub sild hilisema rekonstruktsiooni külge. Et sild oleks kerge, kasutasime käiguteeks terast.Uus sissepääsupaviljon teeb kummarduse ajaloolisele linnusele ja samas justkui piilub uudishimulikult müüri tagant. Selline mahuline lahendus on ka ruumiliselt põhjendatud: liidab korrused, tagab pääsu keldrisse, esimesele korrusele ja katusele — on teekonna alguseks ja lõpuks. Paviljoni põrand on hooviga samal tasapinnal, keldrikorruse ekspositsioon ja abipersonali ruumid on ühendatud trepiga. Paviljon on avatud planeeringuga, valgusküllane ja mugavalt ligipääsetav. Hoonel on kaks sissepääsu, millest üks on kohe linnuse sissepääsu juures ja teine suunab inimesed hoovi.Mereäärne väikelinn Haapsalu ja selle südames olevad linnusevaremed on läbi uuenemise saanud uue hingamise ja pakuvad vaadet keskaega.
