Mälestusmärk Aruküla taastajatele

Autorid
Kuno Raude
Loomingu liik
Muu
Loomingu valmimise aasta
2012
Ehitise valmimise aasta
2012
Kirjeldus
1703. aastal põletasid Peeter I väepealiku Boris Šeremetjevi kõrilõikajad kõik Viru-Jaagupi kihelkonna külad, inimesed tapeti. Põhjasõja viimane lahing peeti Vinni ja Pajusti vahelisel väljal 1708. aastal. Eesti alade vallutamisega 1710. aastal sattusid senised Rootsi provintsid Eestimaa ja Liivimaa kahesajaks aastaks Vene tsaaririigi võimu alla. Eesti talupojad jäid pärisorjadeks 1816. aastani. Sõjaeelne näljaaeg, sõjaaegne hävitustöö ja sõjajärgne katk, vähendasid rahvaarvu tänase Eestimaa alal kolmveerandi võrra. Viru-Jaagupi kihelkonna 1249 inimesest pääses sõjale järgnenud katkusurmast 496 inimest. Nende seas minu suguvõsa esivanemad. Peale Põhjasõda tuli kõigega alustada otsast peale. Aruküla tuli uuesti ülesse ehitada. 01.07.2012 avatud mälestusmärk on pühendatud kõikidele Aruküla taastajatele, kes möödunud 300 aasta jooksul on näinud vaeva elu alalhoiuga Arukülas.
Aadress
Vinni vald Aruküla
1703. aastal põletasid Peeter I väepealiku Boris Šeremetjevi kõrilõikajad kõik Viru-Jaagupi kihelkonna külad, inimesed tapeti. Põhjasõja viimane lahing peeti Vinni ja Pajusti vahelisel väljal 1708. aastal. Eesti alade vallutamisega 1710. aastal sattusid senised Rootsi provintsid Eestimaa ja Liivimaa kahesajaks aastaks Vene tsaaririigi võimu alla. Eesti talupojad jäid pärisorjadeks 1816. aastani. Sõjaeelne näljaaeg, sõjaaegne hävitustöö ja sõjajärgne katk, vähendasid rahvaarvu tänase Eestimaa alal kolmveerandi võrra. Viru-Jaagupi kihelkonna 1249 inimesest pääses sõjale järgnenud katkusurmast 496 inimest. Nende seas minu suguvõsa esivanemad. Peale Põhjasõda tuli kõigega alustada otsast peale. Aruküla tuli uuesti ülesse ehitada. 01.07.2012 avatud mälestusmärk on pühendatud kõikidele Aruküla taastajatele, kes möödunud 300 aasta jooksul on näinud vaeva elu alalhoiuga Arukülas.