Võrumaal Vastseliinas on Piusa jõgi ja Meeksi oja vorminud sügavad ürgorud, mille nõlvadest üles minnes leiab rändaja eest 14. sajandist pärineva linnuse varemed, kõrtsihoone ja Palverännumaja.Ühel 1353. aasta augustiööl sündis Vastseliinas ime. Linnuse kabelis, kust kostis kaunist muusikat ja säras imelist valgust, olid ebamaised valgesse rüütatud inimkujud võtnud altari põhjaseinalt sinna kinnitatud risti ja asetanud selle altari keskele, kus see seisis ilma ühegi toeta. Vastseliina valgest ristist sai reliikvia ja paavst Innocentius VI kuulutas sealse Püha Risti kabeli külastajatele välja patukaristuse kustutuse. Nii kujunes Vastseliinast populaarne palverännakute sihtkoht.Ajaloolises linnusekompleksis on ka uusi hooneid, nende seas KAOS Arhitektide loodud Palverännumaja, mis valmis mais 2018. Selles on kuus saali, mis tutvustavad kunagise palveränduri elu eri tahkusid. Miks palverännati? Mida söödi? Kus ja kuidas magati ja pesti? Millised olid kiusatused ja kuidas kahetseti pattusid?Askeetlikult minimalistlik ja samas poeetiline Palverännumaja astub arhitektuursesse dialoogi keskaegse linnusega, pakkudes keskaegse kogemuse ja endasse vaatamise võimaluse kõrval ka esteetilist elamust.
