Filmiriiul

Max Eschenbach; Prof. Dr.-Ing. Oliver Tessmann “From Digital-Real to Real-Digital: Challenging Established Sequences of Design to Materialisation Through Digital Recombination.”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Dr Siim Tuksam “Digitalisation of Architecture – From Purification to Hubridisation”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Prof Roemer van Toorn “The Power of Gentleness in Architecture”.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Martin Melioranski “Arithmetic of Spatial Elements – The Continuous and the Discrete”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Prof dr Roberto Verganti “Design-Driven Innovation and Radical Invention of Arts”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, korraldas 6. septembril 2022 Eesti Kunstiakadeemias koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega rahvusvahelise konverentsi Innovatsioon ja digitaalreaalsus.

Konverentsi toetas SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks: Innovatsioon ja Digitaalreaalsus.
Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsile eelneb külalisloengute seeria, mis algas 29. novembril 2021 EKA suures auditooriumis Prof. Kadri Ukrainski loenguga “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika”, sellele järgnes 22. veebruaril 2022 Adria Carbonelli loeng “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas”.
Veel on kavas Prof. Antoine Picon ja Dr. Jüri Soolep.

Loe lisaks: https://bit.ly/3NZ8GTO.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks: Innovatsioon ja Digitaalreaalsus. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsile eelneb külalisloengute seeria, mis algas 29. novembril 2021 EKA suures auditooriumis Prof. Kadri Ukrainski loenguga “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika”, sellele järgnes 22. veebruaril 2022 Adria Carbonelli loeng “Contra Naturam: kaasaegse urbanismi teke Barcelonas”.

Veel on kavas Prof. Antoine Picon ja Dr. Jüri Soolep.

Loe lisaks: https://bit.ly/3NZ8GTO

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Kolmapäeval, 6. aprillil, toimus “Hea avalik ruum” jätkuprogrammi selle aasta teine võistluste tutvustusõhtu, kus jagasime infot Saku valla keskpromenaadi arhitektuurivõistluse ja algava Türi keskväljaku arhitektuurivõistluse kohta.
Tutvustasid võistlustingimuste koostajad Toomas Paaver ja Silver Riisalo ning valdade esindajad. Vestlust juhatas “Hea avalik ruum” programmi juht Kalle Vellevoog. Üritus toimus Eesti Arhitektuurikeskuse alumise korruse traforuumides (Põhja pst 27a, Tallinn).

“Hea avalik ruum” Türi ja Saku võistluste tutvustusõhtu
Kolmapäeval, 6. aprillil, toimus “Hea avalik ruum” jätkuprogrammi selle aasta teine võistluste tutvustusõhtu, kus jagasime infot Saku valla keskpromenaadi arhitektuurivõistluse ja algava Türi keskväljaku arhitektuurivõistluse kohta.
Tutvustasid võistlustingimuste koostajad Toomas Paaver ja Silver Riisalo ning valdade esindajad. Vestlust juhatas “Hea avalik ruum” programmi juht Kalle Vellevoog. Üritus toimus Eesti Arhitektuurikeskuse alumise korruse traforuumides (Põhja pst 27a, Tallinn).

Eesti Arhitektide Liit korraldas 30. märtsil 2022 veebinari kohalike omavalitsuste ametnikele ja poliitikutele. Veebinari eesmärk oli tutvustada läbi omavalitsuste endi otsese kogemuse hea elukeskkonna ja avaliku ruumi loomise erinevaid võimalusi, rõhutada teadlike ja tarkade otsuste mõju elukeskkonna kujundamisele ning tutvustada eluliste näidete abil olemasolevaid arenguid, õnnestumisi, rääkida ka esile kerkinud probleemidest.

Osalesid Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, Valga vallaarhitekt Jiri Tintera ja Narva linnaarhitekt Peeter Tambu.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks: Innovatsioon ja Digitaalreaalsus. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsile eelneb külalisloengute seeria, mis algas 29. novembril 2021 EKA suures auditooriumis Prof. Kadri Ukrainski loenguga “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika”.

2022. aastal loengud jätkuvad: kavas on Prof. Antoine Picon, Dr. Jüri Soolep ja teised.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Teisipäeval, 15. veebruaril, 2020 aastal toimus “Hea avalik ruum” jätkuprogrammi selle aasta esimene võistluste tutvustusõhtu, kus jagasime infot käimasolevate Kadrina keskosa arhitektuurivõistluse ja Loksa linnakeskuse arhitektuurivõistluse kohta.

Võistluseid tutvustasid tingimuste koostaja arhitekt Katrin Koov, Kadrina valla ja Loksa linna esindajad.
Vestlust juhatas “Hea avalik ruum” programmi juht Kalle Vellevoog.

Eesti Arhitektuurikeskuse alumise korruse traforuumides Põhja pst 27a Tallinnas.

Teisipäeval, 15. veebruaril, 2020 aastal toimus “Hea avalik ruum” jätkuprogrammi selle aasta esimene võistluste tutvustusõhtu, kus jagasime infot käimasolevate Kadrina keskosa arhitektuurivõistluse ja Loksa linnakeskuse arhitektuurivõistluse kohta.

Võistluseid tutvustasid tingimuste koostaja arhitekt Katrin Koov, Kadrina valla ja Loksa linna esindajad.
Vestlust juhatas “Hea avalik ruum” programmi juht Kalle Vellevoog.

Eesti Arhitektuurikeskuse alumise korruse traforuumides Põhja pst 27a Tallinnas.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks: Innovatsioon ja Digitaalreaalsus. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsile eelneb külalisloengute seeria, mis algas 29. novembril 2021 EKA suures auditooriumis Prof. Kadri Ukrainski loenguga “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika”. Järgmisel aastal loengud jätkuvad: kavas on Prof. Antoine Picon, Prof. Roberto Verganti, Dr. Jüri Soolep ja teised.

Täpsem info: http://www.arhliit.ee/kalender/yritus….

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.

Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Kolmapäeval, 13. oktoobril 2021 kell 17 tutvustasime programmi “Hea avalik ruum” Kose aleviku keskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistlust ja Sõmeru keskuse arhitektuurivõistlust.
Kose võistlust tutvustasid:
Kose vallavanem Merle Pussak, võistlustingimuste koostaja Ülle Maiste.

Vestlust juhtis programmi “Hea avalik ruum” juht Kalle Vellevoog.
Toimumiskoht: Arhitektuurikeskuse I korruse suur traforuum, Põhja pst 27a.

Kolmapäeval, 13. oktoobril 2021 kell 17 tutvustasime programmi “Hea avalik ruum” Kose aleviku keskuse avaliku ruumi arhitektuurivõistlust ja Sõmeru keskuse arhitektuurivõistlust.
Sõmeru võistlust tutvustasid:
Rakvere valla volikogu esimees Peep Vassiljev ja võistlustingimuste koostaja Jarmo Vaik.

Vestlust juhtis programmi “Hea avalik ruum” juht Kalle Vellevoog.
Toimumiskoht: Arhitektuurikeskuse I korruse suur traforuum, Põhja pst 27a

PÖÖRA! on Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli programmi kuuluv linnakunstifestival, mis koosneb kolmest Tallinna kesklinna püstitatud ruumilisest installatsioonist. Nende kandev teema on rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu.

PÖÖRA! (TURN!) is an urban art festival that is part of a programme commemorating the centenary of the Estonian Association of Architects, it is curated by Ljudmilla Georgijeva and Mae Köömnemägi. The festival consists of three spatial installations set up in the city centre of Tallinn. The leitmotif is “green deal”, which refers to reversing anthropogenic climate change to a state of equilibrium.

Kuraatorid / Curators: Ljudmilla Georgijeva, Mae Köömnemägi

arhliit.ee/poora
instagram.com/eal100_poora/

Vabaduse väljak saab installatsiooni „Mõttepaus“ raames 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil saab mõtiskleda meie maa puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest, või lihtsalt olla. Hiljem antakse puitpakk oma tavatsüklisse tagasi.

In the context of an installation called “Mõttepaus“ (“Pausing to Consider“), Freedom Square will be full of 2,999 tree stump ends – a chance to take time out to think and extend the life cycle of timber. “Mõttepaus” is a chance to ponder how our country’s and planet’s trees are doing and possible future perspectives. It’s also just a place to hang out. After the installation is over, the stump ends will be returned to their ordinary life cycle.

Autor / Author: Mark Grimitliht

Avatud / Open: 29.09 – 03.10.2021, Vabaduse väljak / Freedom Square, Tallinn

Toetajad / Supporters:

Eesti Kultuurkapital
Tallinna linn
Kultuuriministeerium
Floorin
Forbo

Täname / Thank you:
Tallinn Music Week

Lions Club Tallinn Reval

Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lensment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas, Liisa-Lotta Pahkma
Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia / Tallinn University of Technology, Academy of Architecture and Urban Studies

Mirjam Reili, Alari Orav (AKU)

arhliit.ee/poora
instagram.com/eal100_poora/

5. oktoobril 2020 algusega kell 17.30 Eesti Arhitektuurikeskuse I korruse traforuumides (Põhja pst 27a, Tallinnas).
Jõgeva linnakeskuse võistluse tutvustamine: Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk ja võistlustingimuste koostaja Ülle Maiste. Vestlust juhib „Hea avalik ruum“ programmi juht arhitekt Kalle Vellevoog.

5. oktoobril 2020 algusega kell 17.30 Eesti Arhitektuurikeskuse I korruse traforuumides (Põhja pst 27a, Tallinnas).

Kunda linnakeskuse võistluse tutvustamine: Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ja võistlustingimuste koostaja Jaan Tiidemann.
Vestlust juhib „Hea avalik ruum“ programmi juht arhitekt Kalle Vellevoog.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas. Suveseminari peatoetaja BAUROC AS, müügidirektor Margus Oja.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.
Ignar Fjuk, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.
Stephen D. Willacy, Aarhusi linnaarhitekt, Taani

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.
Suveseminari suurtoetaja THERMORY AS, müügidirektor Katrin Reinaste-Parve.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

2020. aasta arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri parimate lõputööde lühitutvustused.
Joanna Kordemets, Tallinna Tehnikaülikool:
“Linnade helimaastik – juhendavad printsiibid akustilise linnakeskkonna kvaliteedi parandamiseks”
Le Minh Hoang, Eesti Maaülikool:
„Alleede süsteemi potentsiaal Vietnami linnade aianduse arendamisele Ho Chi Minhi linna näitel“
Anastassia Shabelnikova, Tallinna Tehnikaülikool:
„Hea linnaruum vanalinna vööndi näitel”
Jannat Sohail, Eesti Kunstiakadeemia:
“Muinsuskaitsest tingitud marginaliseerumine: kultuuriväärtuste loomine Lahore vanalinnas”
Mariann Drell, Eesti Kunstiakadeemia:
„Sooline ruum“

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

Vestlusring. Osalevad:
juhtiv planeerimisekspert Pille Metspalu (Hendrikson & Ko),
Tõrva vallavanem Maido Ruusmann,
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk,
Vestlust modereerib Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide suveseminar 2020 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas.

Ülle Matsin, Viljandi gümnaasiumi direktor.

Eesti Arhitektide Liidu üldkogu
11.06.2020

Eesti Arhitektide Liidu üldkogu
11.06.2020

Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus “Liginull” jõudis ringreisiga Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse ja selle raames toimus 31. oktoobril 2019 vestlusring, kus räägiti näitusel püstitatud teemadest. Vestlust modereeris üks kuraatoritest, Eik Hermann ning osalejateks olid Pärnu ettevõtja ja linnavolikogu liige Silver Smeljanski, Pärnus tegutsev arhitekt Britt Vaher, “Liginulli” kuraatorid, arhitektid Mihkel Tüür ja Rene Valner.