Filmiriiul

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Kuna kliimaseadus hakkab tulevikus kõiki puudutama, eriti aga arhitekti tööd nii otseselt kui ka kaudselt, peame kriitiliselt küsima: mida me teame ja mida usume kliimamuutustest, kas me oskame nõutud numbreid õigesti arvutada, kas me oskame spekuleerida, millest me ei tea ning millised on poliitilised ja sotsiaalsed muutujad tuleviku valemites?
Kliima ja selle iseärasused on arhitektuuri fundamentaalseks aluseks. Arhitektuur kui ehitamine ja kui kultuurikood on vahetult seotud meid ümbritseva keskkonnaga. Kliimamuutused, kliimaneutraalsus ja rohepööre on jõudnud oma globaalse kulminatsioonini ja seda väga keerulisel inimajaloo momendil.

Ajakava
13.00 Seminari tervitus. EALi president Andro Mänd
13.05 Sissejuhatus seminaride kavale. EALi teadus- ja arendusnõunik Jüri Soolep
13.20 Energiaarvutuse, temperatuurisimulatsiooni ja olelusringi süsinikujalajäljega kliimamuutustele vastu. Prof. Jarek Kurnitski (TalTech)
14.00 Võsu kooli lugu, mis on jätkusuutlikkus? Markus Kaasik (EAL), Karin Harkmaa (3+1 arhitektid)
14.40 Kohvipaus
15.10 Puit ja betoonhoonete süsiniku jalajälg Mustamäe ja Pelgulinna riigigümnaasiumite näitel. Alvin Järving (Arhitekt Must, EAL) ja Kadri-Ann Kertsmik (TalTech)
15.50 Miks peaks Eestis olema oma andmebaas hoonete süsinkjalajälje arvutusteks? Sirje Vares (TalTech)
16.30 Carbon footprint and low carbon architecture. Prof. Kimmo Lylykangas (TalTech)
17.00 Küsimused ja arutelu

EALil on kavas samateemaline jätkuseminar 30. mail, mille ajakava ja registreerimise avaldame peagi.
Ootame osalema ja arutlema!

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.
Seminar on korraldatud EALi teadusprojekti SUrF raames.

Seminar toimub Kultuurikatlas, Eesti Arhitektuurikeskuse sündmusteruumis (Kursi 3, Tallinn).

Graafiline disain: Ultrafilter

Video salvestus: Evert Palmets

Kuupäev: 03.04.2023

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Paneel EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

“Materjalide katalogiseerimine ja ringlus”, moderaator Jüri Muttika: Elina Liiva ja Helena Rummo (PAKK), Mariann Drell (RAK), Sven Aluste (Loodusehituse akadeemia).

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Ettekanne EALi, ESLi ja EMALi suveseminaril “Materjaliringlus” 5. juulil 2024 Narva-Jõesuus Noorus Spa Hotellis.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.

Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Täiendkoolituse loengusari: Tulevikku kujutledes: Digitaalreaalsuse ajastu

Loengusari Tulevikku kujutledes on mõeldud kavandamis-kesksetele distsipliinidele. Siia kuuluvad arhitektuur, sise- ja maastikuarhitektuur, aga ka teenuste ja toodete disain ning, miks ka mitte, masinaehitus ja konstruktsioonide kavandamine. Arhitektuurse kavandamise kuuesaja aastane traditsioon on lagunenud ja selle asemele on tulnud hoopis uus maailm, kujundatuna Kolmanda Tehnoloogiarevolutsiooni poolt. Selgelt on välja joonistunud uus reaalsus – digitaalne reaalsus – oma aluspõhja, ülesehituse ja tahtega.

Loengusari Tulevikku kujutledes on spekulatiivne ja empiiriline, ta otsib vanu tähendusi ja uusi mustreid ning struktuure. Loengusari hüpleb mineviku ja oleviku vahel, aeg-ajalt tõustes tulevikku. Kui digitaalsed tööriistad jõudsid arhitektuuri ja disaini valdkonda juba üsna ammu, siis uus paradigma ja selle tunnetusõpetuslikud väljad on alles selgumas. Modernistlik ja Post-Modernistlik paradigma on pandeemia käigus täielikult lahustunud. Milliseks kujuneb uus on veel küsitav.

Dr. Jüri Soolep on Arhitektide Liidu TA nõunik ja juhib EKA arhitektuuriteaduskonna doktorikooli. Ta on olnud külalisprofessor Põhja-Carolina Ülikooli Euroopa Keskuses ja Umeå Arhitektuurikoolis, samuti dekaan ja professor Eesti Kunstiakadeemias.
www.soolep.ee

2021. aasta loengud toimusid teisipäeviti 16:30 – 18:00.

Loengud:

Teema 1: Uus reaalsus kavandamis-kesksetes distsipliinides
Loeng 1-1 Sissjuhatus alusoletustesse (39.13 min.)
Loeng 1-2 Esimene, Teine ja Kolmas Modernism (39.54 min.)

Teema 2: Loengute allikad ja meetodid. Ekraan ja projektsioon
Loeng 2-1 Autorist. (36.21 min.)
Loeng 2-2 Projektsiooni tehnoloogiate arengust (45.27 min.)
Lisa 1 Kujutis ja perspektiiv. Johannes van Eyck(24.19 min.)
Lisa 2 Dresdeni Madonna ja Timi Vermeer (13.41 min.)
Lisa 3 Perspektiiv ja tagasipööratud perspektiiv (21.55 min.)
Lisa 4 Voolav perspektiiv (21.51 min.)

Teema 3: Imagosfääri geomeetria
Loeng 3-1 Voolav perspektiiv ja kujutise projektsioon (46.28 min)
Loeng 3-2 Aksonomeetria ja mänguruum (33.26 min.)

Teema 4: Imagosfääri kehtestumine
Loeng 4-1 Hübriidtähendused ja digitaalvõrgustik (53.17 min.)
Loeng 4-2 Kujutis kui simulatsioon ja simulaakrum (33.05 min.)

Teema 5: Digitaalreaalsuse kehtestumine
Loeng 5-1 Digitaalreaalsuse 6 tunnust (43.52 min.)
Loeng 5-2 Reaalsused ja horisondid. Metahorisont (43.50 min.)

Sisaldab ca 8 tundi kuulamist ja ca 700 slaidi vaatamist.
Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Film TÕUS JA MÕÕN on toodetud BFMi ja EALi koostööprojektina KULKA 2012. aasta arhitektuuripreemia nominendist: VILSANDI MEREPÄÄSTEJAAMA PAADIKUUR.

Režissöör-stsenarist: Anna Hints
Produtsent: Kalev Smidt
Operaator: Mattias Veermets
Operaatori assistent: Tõnis Tuuga
Kunstnik: Matis Mäesalu
Helioperaator: Rando Arand
Helirežissöör: Kauri Lemberg
Montaažirežissöör: Rando Arand
Muusika: Sofia Joons, Ramo Teder

Asukoht Piisa, Vilsandi saar
Rekonstrueerimisprojekt 2008-2012
Valminud 2012
Arhitektid Emil Urbel, Ainar Luik / ARHITEKTIBÜROO EMIL URBEL
Väravaembleemi taastamine Tiit Pääsuke
Muinsuskaitse järelevalve Tõnu Sepp

Film TSOON on toodetud BFMi ja EALi koostööprojektina KULKA 2012. aasta arhitektuuripreemia nominendist: BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOL.
Režissöör-stsenarist: Andrew Bond
Produtsent: Kristo Jürmann
Operaator: Joosep Jürisson
Kunstnik: Helen Ehandi
Valgustaja: Indrek Ups
Platsiheli: Kristo Jürmann
Osades: Ivan Pavljutskov, Martin Ilves, Sander Veskla.

Asukoht Narva mnt 27, Tallinn
Tellija Tallinna Ülikool
Projekt 2010-2011
Valminud 2012
Arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke, Kristiina Arusoo, Pelle-Sten Viiburg / SALTO ARHITEKTID
Sisearhitekt Ville Lausmäe / VLS
Konstruktor Jaanus Natka / EA RENG

Lühimängufilm vanahärrast, kes taasavastab Pärnu Mudaravilat. On Pärnu Mudaravila tema noorusajast ja on uus Hedon Spa. Eneselegi ootamatult leiab ta sealt nii mõnegi mälestuskillu minevikust.

Produtsent: Neveli Niit
Režissöör: Keidi Mäe
Operaatorid: Tõnis Peeter Kull ja Raido Pedak
Helirežissöör: Mihkel Nõmmik
Osades: Greetel Joanna Võrk, Mati Laagus, Ester Laagus ja Olga Nozdrjuk

Film esilinastus 6. märtsil 2015 Arhitektuurikatlas.

Hedon Spa autorid: arhitektid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe ja Paco Ulman (Allianss Arhitektid OÜ, www.allianss.eu), sisearhitektuur Urmo Vaikla ja Tüüne-Kristin Vaikla (www.vaiklastudio.ee).

Arhitektuurifilmi keskmes on 2014. aastal valminud Tondiraba jäähall, kes oma uudsuses kutsub esile ümbritsevates Lasnamäe paneelmajades võõristust. Kõrvalhooned hakkavad uut hoonet kommentaaridega tögama, mille järel jäähall rikki läheb. Kohale saabuvad päästetöötajad, kes hakkavad otsima rikke allikat.

Produtsent: Karolina Veetamm
Stsenarist: Katariina Rebane
Režissöör: Epp Kubu
Operaator: Kadri Nikopensius
Kunstnik: Laura Kõiv
Helirežissöör: Dmitry Natalevich
Monteerija: Andri Allas
Osades: Tiit Tingas, Mihkel Roolaid, Marek Tammets

Film esilinastus 6. märtsil 2015 Arhitektuurikatlas.

Tondiraba jäähalli autorid: arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik (Kadarik Tüür Arhitektid OÜ) ja Novarc AS.

Eesti Arhitektide Liit korraldas 30. märtsil 2022 veebinari kohalike omavalitsuste ametnikele ja poliitikutele. Veebinari eesmärk oli tutvustada läbi omavalitsuste endi otsese kogemuse hea elukeskkonna ja avaliku ruumi loomise erinevaid võimalusi, rõhutada teadlike ja tarkade otsuste mõju elukeskkonna kujundamisele ning tutvustada eluliste näidete abil olemasolevaid arenguid, õnnestumisi, rääkida ka esile kerkinud probleemidest.

Osalesid Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, Valga vallaarhitekt Jiri Tintera ja Narva linnaarhitekt Peeter Tambu.

Vestlusõhtu “Visiooniga väikelinnad“ toimus reedel, 12. mail Arhitektuurimuuseumis.

Arhitektuurimuuseumi galeriil on kuni 21.05.2023 väljas näitus 2019-2022 toimunud avaliku ruumi võistluste võidutöödest, mis ootavad realiseerimist. Äsja on avanenud uued Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusega meetmed, mille rahastuse toel see peaks võimalik olema – plaanitud on kaks rahastuse vooru 2023. ja 2024. aastal. Mitmed omavalitsused ongi projekteerimisega juba tänaseks edasi liikunud. Lisaks otsustasid rahandusministeerium ja kultuuriministeerium just hiljuti, et “Hea avaliku ruumi” programm jätkub ning selle aasta rahastuse toel korraldatakse Taebla, Kallaste, Tootsi ja Märjamaa keskusalade arhitektuurivõistlused.

Vestlusõhtul räägime „Hea avaliku ruumi“ programmi mõjust väikelinnade elukeskkonnale ja elanikkonnale ning kuidas riik võiks regionaalarengut edendades teha koostööd omavalitsustega väiksemate linnakeskuste tugevdamisel.

Vestlust juhib Eik Hermann, kelle juhtimisel ilmus 2022 väikelinnade teemaline Ehituskunst. Arutlevad regionaalminister Madis Kallas, programmi juht Kalle Vellevoog, Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev.

Näituse „Visiooniga väikelinnad“ kujundasid Ra Martin Puhkan ja Siim Tanel Tõnisson, graafiline disainer on Anna Riin Velner.

Eesti Arhitektide Liidu 2016. aasta kuraatorinäitus annab ülevaate Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse finantseeringu toel püstitatud või uuendatud objektidest. Tellija, arhitekti ja rahastaja koostöö häid tulemusi illustreeritakse 10 valitud objekti abil.

Viljandi lauluväljak: autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Tanel Trepp (Kadarik Tüür Arhitektid), maastikuosa autorid Tiit-Uku Audova ja Madis Mikkor (Reaalprojekt).
Tellija: Viljandi Linnavalitsus.
Valmis: 2013.
Drooniklipid: Tiit Sild.
Fotod: Tõnu Tunnel, Paco Ulman.
Graafiline disain ja helikujundus: Martin Rästa. Tekst: Jan Kaus.
Hääl: Ingrid Peek.
Video: Aivo Jääger, Moonika Põdersalu, Brit Maria Tael, Tanel Kadalipp, Elari Lend (BFM).
Kuraatorid: Karin Bachmann, Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg
Projektijuht: Kaire Pärnpuu.
Näitus oli arhitektuurimuuseumis avatud 6.-30. oktoober, 2016.
Viljandi laululavale lisaks on valminud 9 videoklippi “eurorahade” abil rahastatud objektidest.
Samuti on ilmumas näituse kataloog tekstide ja fotomaterjaliga.

http://kta.ee/viljandi-festival-arena
http://www.arhliit.ee/uudised/eal/ava…