Toetame ehitatud ja loodusliku keskkonna säästmist, sümbioosi ning kultuurikeskset arengut

Toomas Paaver, Jaak-Adam Looveer, Tõnu Laanemäe, Lauri Saar, Indrek Järve
2007
Vaata projekti

EALi arhitekti aastapreemia, preemia VÄIKE ja tudengipreemia 2024 võistluste tähtaeg

Graafiline disain: Unt/Tammik

Fookuses

Arhiluse Fond

21. novembril 2023 allkirjastas Eesti Arhitektide Liidu toonane president Andro Mänd Sihtasutuse Arhiluse Fond (90016022) asutamise otsuse ning 29. novembril kanti sihtasutus äriregistrisse. Fondi eesmärgiks on tagada liidu järjepidevus ja võimekus hakkama saada ka keerulisematel aegadel. Arhitektide oma maja on midagi, millest on räägitud aastakümneid, ent siiski on arhitektide liit suurtest loomeliitudest üks väheseid, kellel oma maja puudub. Tore on nalja visata, et kingsepal pole kingi, kuid enam kui 100-aastase ajalooga liit on teisme-east välja jõudnud ja aeg on pensionisamba peale mõtlema hakata.

Sünnipäevad

Leonid Višnjakov
Tiina Orunuk
Kristian Taaksalu
Raivo Mändmaa
Tõnu Kull
Andres Ringo
Andres Ringo
Rein Kersten
Rein Kersten
Irina Raud

Mälestame

Maarja Nummert
-

Maarja Nummerti tee arhitektikutseni algas 1962. aastal ENSV RMN Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Spetsiaalse Konstrueerimise Büroos kalkeerijana, kus ta töötas kuni 1964 Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima asumiseni. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Nummert 1969.–1974. aastail arhitektina ENSV ETM SKBs. Alates 1975. aastast Eesti Maaehitusprojektis, 1977. aastast grupijuhi ning 1979. aastast sektorijuhatajana. 1991–2000 töötas Nummert Humana Projektis vastutava arhitektina ja alates aastast 2000 oli PikoProjektis vastutav arhitekt.

Maarja Nummerti looming on rikkalik ja mitmekesine. Suure osa sellest moodustavad õppeasutused, kuid ta on projekteerinud ka elamuid, eramuid, kauplusi, büroohooneid jm. 1980. aastatel võitsid auhindu (ajalehe Sirp ja Vasar arhitektuuripreemia, rahvusvahelise arhitektuuribiennaali Interarch ´87 laureaadi tiitel ja hõbemedal, Eesti NSV Riiklik preemia, Alar Kotli nimeline arhitektuuripreemia) tema projekteeritud koolimajad Uhtnas (1989), Kolgal (1986), Noarootsis (1987) ja Ääsmäel (1988). Need koolihooned eristusid selgelt tolleaegsetest üldlevinud tüüpkoolidest.

Maarja Nummerti loomingule on omane mängulisus, orgaanilisus, inim- ja loodusesõbralikkus.

Maarja Nummert jääb meelde suurepärase inimese ja sõbrana – ta oli alati heatahtlik, väärikas, intelligentne ja väga soe inimene.

Maarja Nummerti ärasaatmine on reedel, 26. juulil Metsakalmistu kabelis kell 15.00.