Projektist
Ukraina linnafoorumite eesmärk on luua platvorm kohalike poliitikute, arhitektide, arendajate, ettevõtjate, riigiasutuste esindajate ja kohaliku kogukonna ühendamiseks; arutada linnaplaneerimise vastuolulisi küsimusi; tugevdada osalejate vahelist usaldust ja töötada välja ühiseid ettepanekuid linnapiirkondade arendamiseks. Foorumitele osalema on oodatud linnaelanikud, arhitektid, linnaplaneerijad, aktivistid, kunstnikud, arhitektuuritudengid ja kõik teised, kes on huvitatud linnade elavdamisest ja Ukraina pärandi säilitamisest.
Linnafoorumeid korraldavad Eesti Arhitektide Liit ja Ro3kvit Urban Coalition for Ukraine koostöös Žõtomõri linnaga. Foorumeid rahastab Euroopa Liit programmist Creative Europe rahvusvahelise kultuuriprojekti “UREHERIT” raames. Projekt kestab 2026. aasta aprillini ning kokku toimub Ukrainas neli linnafoorumit. EAL on taotlenud foorumitele lisarahastust erinevatest teistest fondidest.
UREHERIT on kultuuriprojekt, mille eesmärk on arendada pädevust pärandi kaitse ning kultuuriliselt oluliste paikade ja projektide taaselustamise valdkondades Ukrainas. Linnafoorumite abil otsitakse rahvusvahelises koostöös lahendusi väljakutsetele, mis on seotud säilitamise, ümbermääratlemise ja Ukraina riikliku ning kohaliku kultuurilise identiteedi esiletõstmisega.
UREHERIT projekti viib ellu 11 organisatsiooni konsortsium: Leedu Arhitektide Liit (projekti koordinaator); Rootsi Arhitektide Liit; Föderaalne Arhitektide ja Diplomeeritud Inseneride Koda, (Austria, BKZT); Taani Kuninglik Akadeemia; Tehnoloogia- ja Arhitektuuriinstituut (IBT); Rumeenia Arhitektide Ordu; Riiklik Arhitektide, Planeerijate, Maastikukujundajate ja Konserveerijate Nõukogu (CNAPPC, Itaalia); Saksamaa Arhitektide Föderaalne Koda (BAK); Eesti Arhitektide Liit; Ukraina Riiklik Arhitektide Liit; Ro3kvit: Ukraina linnakoalitsioon; Harkivi Arhitektuurikool ning kaasatud partnerina Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE).
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused kuuluvad vaid autori(te)le ja ei pruugi kajastada Euroopa Liidu ega EACEA seisukohti. Ei Euroopa Liit ega rahastav asutus saa nende eest vastutada.
Foto: Андрій Ткаченко
I linnafoorum, 28.–29.09.2024
Zõtomõri foorumitel otsiti uusi ideid kahe problemaatilise linnapiirkonna ümbermõtestamisele: kino “Kosmos” ümbrusele ja Sokolovski karjäärile. Kinomaja seisab 2006. aastast tühjana ning tekitab mitmeid probleeme, Sokolovski karjäär on kujunenud kohalike seas populaarseks suplemis- ja sukeldumiskohaks, kuid seal puudub vajalik ja turvaline infrastruktuur.
Linnafoorumitel osalenud Eesti, Ukraina ja Hollandi asjatundjad analüüsisid kino “Kosmos” sotsiaalset ja arhitektuurilist tähtsust, mis kuni 2006. aastani toimis filmilinastuste, diskode ja pidulike sündmuste kohana. Töörühmad töötasid välja ettepanekud hoone ja seda ümbritseva ala kujundamiseks kaasaegseks ja ligipääsetavaks avalikuks ruumiks, mis arvestaks piirkonna elanike vajadustega, suurendaks linnaosa sotsiaalset sidusust ning parandaks turvalisust. Üheskoos leiti, et kinomajal on potentsiaali muutuda kultuuri- ja sotsiaalsete algatuste toimumispaigaks, mis aitab kaasa linna ja kogukonna sõjajärgsele arengule.
Grupitööde tulemusena esitatud lahendustest võis läbivalt näha rõhuasetust vajadusele kvaliteetse ja tasuta avaliku ruumi järele, millega suhestub EALi “Hea avaliku ruumi” programmi raames loodud linnaväljakud, kus avaliku ruumi kvaliteedi tõus on kasvatanud kogu ümbritseva piirkonna väärtust ja kinnisvara hindu. Pakuti välja ka kino kasutuselevõttu kunsti- huvi- ja koolitusruumina, seda nii öelda kaasaegse raamatukogu ruumi formaadis. Muidugi oli juttu ka võimalusest rajada multifunktsionaalsed varjendid, mis lisaks varjele pakuvad häire ajal erinevaid tegevusvõmalusi.
Viie arutelugrupi väljatöötatud ideed koondatakse ja edastatakse Žõtomõri linnavalitsusele edasiste sammude astumiseks.
Eestist osalesid esimesel linnafoorumil korraldustiimina Mae Köömnemägi, Ülar Mark, Mariia Ufimtseva ja Aet Ader ning osalejate ja grupijuhtidena Mari Rass, Lembit-Kaur Stöör, Helina Niitvähi, Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan.
Kino “Kosmose” foorum ja esitlused.
Zõtõmõri linnafoorumite lõppettekanded saab ühiselt alla laadida siit.
Vaata tiimi number 1 ettekannet:
Vaata tiimi number 2 ettekannet:
Vaata tiimi number 3 ettekannet:
Vaata tiimi number 4 ettekannet:
Vaata tiimi number 5 ettekannet:
II linnafoorum, 04.–05.10.2024
Zõtomõri foorumitel otsiti uusi ideid kahe problemaatilise linnapiirkonna ümbermõtestamisele: kino “Kosmos” ümbrusele ja Sokolovski karjäärile. Kinomaja seisab 2006. aastast tühjana ning tekitab mitmeid probleeme, Sokolovski karjäär on kujunenud kohalike seas populaarseks suplemis- ja sukeldumiskohaks, kuid seal puudub vajalik ja turvaline infrastruktuur.
Ainulaadne loodusobjekt Žõtomõri äärelinnas Sokolovski karjäär tõusis tähelepanu keskpunkti teisel linnafoorumil. Osalejad analüüsisid erinevate karjääri külastajagruppide vajadusi ja soove – alates kohalikest elanikest ja turistidest kuni sukeldujateni. Töörühmades uuriti võimalust arendada turvalist taristut, mis arvestaks kasutajate mitmekülgseid huve, säilitades samas piirkonna loodusliku ilu ning kasutades oma potentsiaali näiteks traumajärgse tervenemise toetamisel. Aruteludes oli tähtsal kohal ka piiratud finantsvõimalused ning kogukondlik arendamine ja olemasolevaid materjale taaskasutavad lahendused. Käidi välja ideid tagasihoidlikest sammsammulistest lahendustest kuni saarekeste ja ujuvradadeni. Muidugi unistati ka parvsaunadest.
Viie arutelugrupi väljatöötatud ideed koondatakse ja edastatakse Žõtomõri linnavalitsusele edasiste sammude astumiseks.
Eestist osalesid teisel linnafoorumil korraldustiimina Mae Köömnemägi, Ülar Mark, Mariia Ufimtseva ning osalejate ja grupijuhtidena Lembit-Kaur Stöör, Helina Niitvähi, Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan ja maastikuarhitekt Karin Bachmann.
Sokolovski karjääri foorum ja esitlused.
Zõtõmõri linnafoorumite lõppettekanded saab ühiselt alla laadida siit.
Vaata tiimi number 1 ettekannet:
Vaata tiimi number 2 ettekannet:
Vaata tiimi number 3 ettekannet:
Vaata tiimi number 4 ettekannet:
Vaata tiimi number 5 ettekannet:
III linnafoorum, 01.–03.05.2025
Kalushi Urban Hack’i puhul keskenduti Uus-Kalushi mikrorajooni endise lasteaia hoonele, kuhu omavalitsus loob ümberasunud ukrainlastele elukoha. Urban Hackil otsiti ideid ja lahendusi tulevase eluhoone väliala uuendamisele ning seda ümbritseva elupiirkonna visioonile Ukraina sõjajärgse ülesehituse kontekstis.
Linnaosa endine lasteaed ehitati 1966. aastal nõukogude ajal mikrorajooni osana. Kuigi ülejäänud Uus-Kalush läbis pärast nõukogude aega väiksemaid ruumilisi laienemisi, on mikrorajooni planeering säilinud tänapäevani.
Nõukogudeaegne ruumiline planeerimine, mis juhtis Uus-Kalushi territoriaalset arengut, hõlmas suurt hulka avalikku ruumi. Mikrorajooni keskel asub märkimisväärne roheala, mis võimaldab ruumi tihendada ja vajadusel kasutatavat pinda suurendada, järgides samal ajal linnaplaneerimise piiranguid. Roheala võimaldab viibida liiklusest eemal ja vaikuses, olles samaaegselt osa suuremast rohekoridorist ja ühendatud ka elamutega.
Piirkonna suurimateks väärtusteks ongi rohke ja mitmekesine haljastus ning tugev kogukondlik kuuluvustunne. Väliruumis on alles kõik see, mis meil, Eestis, on juba vaikselt kadumas- lopsakad rohealad, vähe parkimist ja põnev isealgatuslik rõdude ehitus. Kõik see tuleneb samas juurprobleemist: omandireform on siin toimumata ja kõigi maa on lõpuks eikellegimaa. Samamoodi nagu Eestis puudub ka siin selge skeem maaomandi kasutamiseks ja tekkimas on autode rohkusest tulenev mikrorajoonide liikluskaos, kus autod ei mahu majade vahele ära.
Kalushi Urban Hacki keskmes olin kolm erinevat mastaapi: endine lasteaiahoone ja selle territoorium (ca 1,3 ha), ümbritsev elamupiirkond ning Kalushi üldine olukord eluasemeturul. Kalushi Urban Hack keskendus haavatavate ühiskonnagruppide, nagu näiteks põgenike ja naiste probleemide kaardistamisele ja neile lahenduste pakkumisele.
Osavõtt oli rohkearvuline: osales viis meeskonda, igas 7-10 liiget.
Her City Toolbox* seekordsel Urban Hackil
Kalushis integreeriti varasemasse kogemusse Her City metoodika elemente. Her City pakutav kaasav lähenemine võimaldab linnaarengu protsessi liita erinevatelt huvigruppidelt koondatud ühisosa. Sarnaselt linnafoorumi metoodikaga rakendab Her City kogukondade arengu juhtimisel kaasamist, mis võimaldab otsustamisse liita ka sellest tihti eemale jäävad ühiskondlikud rühmad nagu noored naised, ümberasustatud isikud jne. Koos kohalike elanikega kogutakse andmeid, analüüsitakse vajadused ja visualiseeritakse ettepanekud. Nii leitakse ühiselt informatiivsed, kulutõhusad ja jätkusuutlikud lahendused, mis toetavad otsustajaid ala edasise arengu suunamisel.
Fotogalerii Kalushi Urban Hackist EALi Facebooki lehel. Fotod: Nataliia Creatyvna.
Eestist osalesid kolmandal linnafoorumil korraldustiimina Mae Köömnemägi, Ülar Mark, Mariia Ufimtseva ja Liina Soosaar ning osalejate ja grupijuhtidena Rebecca Pütsep, Kaspar Tammist, Ruuben-Jaan Rekkor, Anna Dzebliuk.
Kalushi linnafoorumi lõppettekanded saab ühiselt alla laadida siit.
Vaata kollase tiimi ettekannet:
Vaata punase tiimi ettekannet:
Vaata sinise tiimi ettekannet:
Vaata oranži tiimi ettekannet:
IV linnafoorum, 14.–15.06.2025
Urban Hack Lviv ehk Linnafoorum Lviv leidis aset 14.-15. juunil 2025 ning keskendus eluaseme renoveerimise temaatikale. Linnafoorum toimus koostöös Ro3kviti, Leedu Arhitektide Liidu, Kharkivi arhitektuurikooliga ning Lvivi linnaga. Läbi Leedu Arhitektide Liidu valitud teema “Modernistliku pärandi tervikrenoveerimine“ võttis linnafoorum lähemalt vaatluse alla ühe mikrorajooni Lvivis, Frankivskyi piirkonnas. Mikrorajoon asub Naukova, Knyahyni Ol’hy, Volodymyra Velykoho ja Trolebusna tänava vahel.
Loe lähemalt urbanhack.eu.
Modernistliku elamufondi tervikrenoveerimine tähendab kaasaegsete mugavus-, energiatõhususe-, ohutus- ja sotsiaalse kasutuse standardite saavutamist, samal ajal austades ja säilitades hoonete arhitektuurset terviklikkust. See tähendab enamat kui pelgalt pindmisi parandusi – käsitleda tuleb hoonet tervikuna: selle arhitektuuri, konstruktsiooni, tehnosüsteeme ning rolli kogukonnas. Tegemist on ka uurimisprojektiga, mida juhib Leedu Arhitektide Liit koostöös Harkivi Arhitektuurikooliga ning mille eesmärk on uurida renoveerimisega seotud takistusi ja pakkuda välja lahenduste tööriistakast.
Linnafoorumil osales viis meeskonda, kes käsitlesid renoveerimisprotsessi väljakutseid erinevatest vaatenurkadest, lisaks visuaalsetele ideedele. Kõik meeskonnad tegelesid renoveerimise probleemistikuga ühise katusteema all, kuid igaüks valis spetsiifilisema vaatenurga.
Osavõtt oli rohkearvuline: kahepäevases töötoas osales 36 inimest, 5 tiimis.
Fotod Lvivi Urban Hackist. Fotod: Ureherit
Eestist osalesid neljandal linnafoorumil korraldustiimina Mae Köömnemägi, Ülar Mark, Mariia Ufimtseva ning osalejate ja grupijuhtidena Paco Ulman, Elina Liiva, Karli Luik, Eneli Kleemann ja Jaak-Adam Looveer.
Lvivi linnafoorumi lõppettekanded saab ühiselt alla laadida siit.
Vaata sinise tiimi ettekannet:
Vaata rohelise tiimi ettekannet:
Vaata oranži tiimi ettekannet:
Vaata punase tiimi ettekannet:
Vaata kollase tiimi ettekannet:
Urban Hacke korraldavad Eesti Arhitektide Liit, Ro3kvit Urban Coalition for Ukraine ja teised partnerid Euroopa Liidu rahastatud projekti UREHERIT raames.
