Arhitektuurikoda – arhitektuurimaastiku korrastaja

6. novembril allkirjastati Arhitektuurikoja seltsinguleping.* Arhitektide liit ütleb oma pressiteates, et Arhitektuurikoja seltsingu eesmärk on ühendada jõupingutused arendamaks Eesti arhitektuurivaldkonda. Arhitektuurikoja koosolek on kord kuus, seltsingu liikmete tegevus vabatahtlik ning liikmeteks Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektuurikeskus, Linnalabor, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Tegevusse kaasatakse ka asjaomaste ministeeriumide ja riigiasutuste esindajad. Küsisin asjaosalistelt sel puhul, mida nad Arhitektuurikojalt ootavad ja loodavad. Vastustest selgub, et koja peamise ülesandena nähakse arhitektuurivaldkonna poliitika arendamist ning esmane ootus-lootus on parandada valdkonnasisest koostööd ja infovahetust. Koostööle on leitud vorm, nüüd tuleb see täita sisuga.

Peeter Pere, Eesti Arhitektide Liidu esimees

Arhitektuurikoja sünnile andis tõuke kultuuriministeeriumi loomemajanduse tegevussuund, mis on kiirendanud muidu nii loomulikuna paistvat protsessi. Ministeeriumile polnud selge, „keda arhitektide liit aruteludes esindab”, kuid see, et erialaorganisatsioonid peavad olulistes küsimustes esinema ühise platvormiga, oli meile ilmselge varemgi. Tegevust kooskõlastati seni aga stiihiliselt.

Kolm aastat tagasi otsustasime hakata korraldama EALi juhatuse laiendatud koosolekuid, kuhu kutsusime koolide ja arhitektuurikeskuse ning -muuseumi esindajaid. Ikka selleks, et olla ise informeeritud ja anda ka omalt poolt infot edasi. Nii koondusidki valdkonna tuumiktegijad üsna loomulikul moel ühte kotta, Arhitektuurikotta, kus erialaste küsimuste üle vaielda ja nn tõde välja selgitada. Nii teame rohkem üksteiste plaanidest, kitsaskohtadest, edust jne. Arutame operatiivselt läbi teemad, mis määravad meie tegemisi ajas ja ruumis, eelkõige seaduseruumis. Oleme teinud ühisavaldusi seaduse muutmise eelnõude osas, esitasime omapoolsed täiendused ka kultuuripoliitika dokumenti. Arutatakse ka vald­konnale eraldatava riigi toetuse jagunemise üle. Arhitektuurikultuuri pole vaja pelgalt säilitada, vaid see peab olema ka loov ja jätku­suutlik. Järgmisena on plaanis arhitektuuripoliitika ja -hariduse teemal seminari korraldamine. Aga võib-olla on olulisemgi pidada maha üks tänase ja homse arhitektuurikultuuri üldisem arutelu?

Toomas Tammis, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan

Arhitektuurikoda on eelkõige kogu arhitektuuri valdkonda koondav kogu, mille kokkukutsumise üks olulisi eesmärke on olnud infovahetus kogu valdkonnas toimuvate protsesside teemal. EKA arhitektuuriteaduskonna kui erialast kõrgharidust andva ja kogu ühiskonnale erialast teavet vahendava haridusasutuse otsene ja pakiline huvi on erinevate osapooltega ajaliselt, ruumiliselt ja ka finantsiliselt mõistlikult koordineerida avalikkusele suunatud üritusi, millest olulisimad on meie avatud loengute sari ja aastalõpu näitused. Tähtis on vältida nende ürituste ja info liigset killustamist ja kattumist. Pikemas perspektiivis on Arhitektuurikoda kindlasti oluline platvorm valdkonna omavaheliseks kommunikatsiooniks ja sisuliseks aruteluks kõigis arhitektuurielu puudutavates küsimustes, alates haridusest ja lõpetades tööhõive ning kommunikatsiooniga, milles tänapäeva ülikoolil on väga oluline kaasa rääkida.

Hindrek Kesler, Tallinna Tehnika­kõrgkooli arhitektuuriinstituudi dekaan

Arhitektuurikoda on kui vahelüli arhitektuurihariduse olulise osise, s.o teadus- ja arendustegevuse ehk õppetegevusega paraalleelse, ühiskonna teenimisega seotud loomingulise tegevuse ja kultuuriministeeriumi-kultuuriavalikkuse vahel. Võiksime otsida arhitektuuri ja teiste kultuurivaldkondade vahel interdistsiplinaarseid koostöövorme. Samuti soovime kultuuripoliitika kujundamisel oma sõna sekka öelda.

Urmo Vaikla, Eesti Sisearhitektide Liidu esimees

Arhitektuurikoja näol on tähelepanuväärne valdkonnaga seotud organisatsioonide soov, huvi ning tahe tegutseda ühise eesmärgi nimel arhitektuurivaldkonna avalikkusele tutvustamisel ja selle populariseerimisel. Kuid kaalukamgi on seltsingu liikmete omavaheline info­jagamine, probleemide ning kitsaskohtade arutamine ning tegevuse koordineerimine. Peamine on, et seltsingu liikmed tunneksid end ühise keti vajaliku lülina, mis hoiab koos kogu Eesti arhitektuurielu. Sisearhitektide liidu esimehena ootan ja loodan, et ühise laua taga saab selgemaks, et sisearhitektidel on rohkem kokkupuutepunkte ja kattuvaid teemasid ka maastikuarhitektide, urbanistide ja planeerijatega, rääkimata arhitektidest, kui esmapilgul arvata oskaks. Ning see oleks hea äratundmine. Ka asjaomaste ministeeriumide esindajate osalemine Arhitektuurikoja töös on justkui pidevalt avatud punane otseliin riigiga, see on juba iseenesest väga sümpaatne.

Johann-Aksel Tarbe, Eesti Planeerijate Ühingu endine juhatuse esimees

Eesti Planeerijate Ühing on üle kümne aasta tegutsenud organisatsioon, mis ühendab ruumilise planeerimise valdkonna spetsialiste. EPÜ liikmeskond on küll väike (ligikaudu 80 liiget), kuid valdkonna mõju majandusele ja ruumilise keskkonna arengule on väga suur ja pikaajaline. Seetõttu on ka oluline pidev dialoog arhitektuurivaldkonna sees parima planeerimispraktika kujundamiseks. Nii nagu ka see, et ühiskonnas laiemalt sellekohast teadlikkust kasvatataks.

Arhitektuurikojal on infovahetaja ja valdkonna tugevdaja roll seadusandluse- ja poliitikamaastikul. Koda pole katusorganisatsioon, vaid pakub võimaluse laua taga mitmekesi istudes ja arutades üksteise ettevõtmisi täiendada ja avalikkusele suunatud infot ühtlustada. Küllap tunnevad kõik koja liikmed vajadust kriitilises olukorras seljad vastamisi panna ning ühisavalduste või -tegevusega valdkonna käekäiku parendada.

Maila Kuusik, Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse esimees

Planeerijate ühingu ootused seisnevad eelkõige tihedamas koostöös ja info­vahetuses nendega, kes on nagu ruumilise planeerimisega seotud inimesedki huvitatud keskkonna kvaliteedi parandamisest. Selline koostöövõrgustik aitab ühtlustada seisukohti õigusaktide ja riigi tasandi strateegiliste dokumentide väljatöötamisel osalemises, korraldada sisukamaid ühisüritusi ning -arutelusid. Loodetavasti mitmekesistub ka meediakajastus, mis võiks üldise suunitluse mõttes olla rohkem valdkonnaülene ja mitte alati nii erialakeskne.

Teele Pehk, Linnalabori juht

Linnalabor on algusaegadest saati pidanud tähtsaks ruumilise arengu nimel tegutsejate koostööd. Arhitektuurikoda on üks oluline samm selles suunas. Koja kaudu on tekkinud harjumus igakuiselt koos käia ja uudiseid vahetada. Loodan, et liigume üksteise kursishoidmisest edasi valdkonna tugevdamise poole, mis tähendab olulistes küsimustes (nt riigiarhitekti teema) ühisele seisukohale jõudmist ja selle kaudu valdkonna eest seismist. Eesti-suguses kildkondlikus väikeriigis peitub koostöös suur jõud!

* http://www.arhliit.ee/files/koja%20leping.pdf