Uudised / Artiklid
detsember
Kunagi arutasime sõpradega, et peaks tegema endale pansionaadi, kus saaksime kõik koos rõõmsalt vananeda. Pansionaadi esimesel korrusel oleks kohvik, õde kontrolliks tervist, koristaja koristaks, ise aga loeks, filosofeeriks, viskaks omavahel nalja, maaliks, mängiks pilli...
Arhitekti ekskurss kodanikuühiskonda
Ühel lõppeva aasta kevadisel konverentsil, kus käsitlesin ettekandes arhitektide ja kodanikuühenduste koostööd, esitas üks tuntud kultuuritegelane lõpetuseks huvitava küsimuse: „Kummal poolel sa siis ise oled – kas arhitektide või kodanike poolel?”.
Eestlaste rahvusvahelisest arhitektuuritegevusest
Sel sügisel, täpsemalt 4. oktoobril, toimus Balti arhitektuuri-organisatsiooni BAUA (Baltic Architects Unions Association) järjekordne kokkusaamine, seekord Riias. Üritus oli ühendatud Daugavpilsis päev hiljem toimunud rahvusvahelisele arhitektuuripäevale pühendatud seminariga „Arhitektid on linnade muutjad”.
Üks korteriühistu esimees oli neli aastat tagasi ühes telesaates esinedes raudkindel, et kahe aasta jooksul mõni Mustamäe, Lasnamäe või muu selline paneelmaja kokku variseb. Ehitusoraaklit tollest funktsionäärist siiski ei saanud. Ega ole saanud ühestki teisest paanikakülvajast.
Milliseid uusi kortereid me soovime?
Buumijärgsel kinnisvaraturul teevad inimesed koduvalikul märksa suuremat ja tõsisemat tööd. Valitakse hoolega, kaalutakse praeguseid ja tulevasi rahalisi võimalusi ning arvestatakse pere võimaliku juurdekasvuga.
Nõmme seltsid koguvad arhitekti ametikoha säilitamiseks allkirju
Viis Nõmme kodanikeühendust koguvad Petitsioon.ee keskkonnas allkirju Nõmme linnaosa arhitekti ametikoha säilitamiseks.
Ignar Fjuk: Millegi vastu ei eksitud
Eesti Päevalehe artikkel võis jätta meelevaldse mulje asjaosaliste rollist hoone projekteerimisel.
28. novembril avati arhitekt Edgar Johan Kuusiku kavandi järgi 1928. aastal ehitatud Vabadussõjas langenute mälestusehitis Tallinna Kaitseväe kalmistul. Arhitektide seas hakati mälestusmärgi taastamisest aktiivselt rääkima seoses uue Vabadussõja võidu samba kavandamisega Vabaduse väljakule: uue kavandiga poldud sugugi rahul ja Kuusiku monumendi taastamises nähti sellele alternatiivi. Nüüd on valmis mõlemad.
Rein Raud ja Ignar Fjuk ehitasid TLÜ maja ilma konkursita
Eile pidulikult avatud Tallinna ülikooli Astra teadusmaja ehituse keerdkäigud ulatuvad 2006. aastasse, kui algul plaaniti ülikoolile kuulnud Narva mnt 25 ja 29 kinnistute vaheline ala katuse alla saada ja professor Rein Raud oli just rektoriks saanud.
november
Tajuda ruumi ületamata künnist
Parikaste maja, XX sajandi alguses valminud uhke elamu, kuhu sai hobusega ette sõita, on praegu üsna märkamatu väsinud vana puitehitis Tõnismäel. Oma tagasihoidlikkuses jääb see Hariduse tänava frondist tahapoole, paikneb pisut lohus ning ukseni ei pruugi jõuda mitte puhta jalaga. Vana laudvooder ootab uuenduskuuri, galeriina kasutusel ruumide päevinäinud küttekehad on külmad, seintel paljanduvad eri aegade kihistused, ruum on jahe ja vana maja lõhnaline, vist isegi pisut ängistav, kuid väga ehe.
Kandvatest aukudest helde linna poole
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus 15. novembril üles arhitektuuribüroo Microclimax, kus on leidnud väljenduse selle kahe asutaja, Carolyn Wittendali ja Benjamin Jacquemet-Boutes’ kogemused, ühised huvid ja kattuvad vaatenurgad. Wittendal ja Jacquemet-Boutes uurivad linna avaliku ja privaatse ruumi kasutust ja otstarvet ning arhitektuuri rolli elukeskkonna kujundamisel, selle rolli linna asukate jaoks.
Tänavu toimus juba kümnendat korda aasta puitehitise võistlus, mida korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit puidukasutust edendava programmi „Puuinfo” osana.
Tavakodanikudki võiksid rääkida oma eetilistest valikutest
Eetikakampaania „Usun / ei usu Andrus Ansipit” jätkuks võiksid olla eetilisi valikuid puudutavad ülestunnistused ka tavakodanikelt. See oleks õiglane, sest seni on ebaaususe eest nahutatud valitsust, delegeerides neile justkui kogu riigi südametunnistuse.
Avaldus. Palun mind vastu võtta Narva kolledži ükskõik mis erialale, sest soovin selles majas õppida. Lugupidamisega, Ülar Mark
Arhitektuuri- ja disainigalerii näitusel „Lasn” olid välja pandud arhitektide maketeeritud nägemused Lasnamäe keskkonna tulevikust. Kahjuks ei õnnestunud kuraator Reedik Poopuul paigutada tulemusi õigesse konteksti ega lülitada neid pädevate täiendustena keerulisse teemakohasesse diskussiooni.
Materjali tehe, protoarhitektuur ja teised „õnnelikud juhused”
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus 27. septembril üles saksa eksperimentaalse arhitektuuri pioneer Achim Menges loenguga „Materjali tehe”. Menges on leiutaja selle sõna parimas tähenduses, tema projektid sünnivad suures osas tänu laboratoorsele tööle ja kõrgtehnoloogilistele materjalikatsetustele, ta keskendub uute tehnoloogiaga täiustatud materjalide omadustele ja käitumisele erinevas keskkonnas.
„Viens, du, trys – graži Lietuva ...”*
... laulsid noored eesti arhitektid kolmkümmend aastat tagasi, kui käisid Gediminase ülikooli arhitektuuriosakonna igakevadistel arhitektuuripäevadel Vilniuses. Leedu oli nõukogude aja lõpul arhitektide palverännakute sihtpunkt.
Nokaga maja, terrass-kool, tulest võetud seinad ja teised
Selle vestluse ajendeid on kaks: äsja valminud Tartu ülikooli Narva kolledž ja samuti hiljuti valmis saanud Tartu tervishoiu kõrgkool. Enne kui objektidest rääkida, tahan meenutada Kavakava enda lugu.
Oktoobris lõppes arhitektuurivõistlus „XXI sajandi kodu Lahemaal”, näitus osalenud töödest avati Rotermanni soolalaos 9. novembril.
See on küsimus, millele vastuse otsimisega oleme aeg-ajalt silmitsi seisnud nii teoorias kui praktikas. Õiguslik vastus sellele küsimusele ei ole nii selge ja ühene.
Pealkirja on mõeldud sõna-sõnalt, sest muinsuskaitseameti värske, ehitismälestiste olukorda kirjeldav ülevaade ütleb, et 30 protsenti kaitsealustest mõisaansambli peahoonetest on halvas või lausa avariilises seisukorras. Rehielamute, kirikute ja kõrtsihoonete seas on sellises seisundis peaaegu veerand ehitistest.
Eesti arhitektuuripärand hävineb
Eraomanikele peaks oma ehitismälestiste eest hoolitsemisega andma eeskuju riik, aga tegelikkuses on riigil põhjust häbeneda. Muinsuskaitseameti värskete andmete järgi kuulub Eesti halvas seisus või avariilistest ehitismälestistest 135 riigile. Eraomanikele kuulub aga rohkem vara kui riigile ja sestap on neil 661 halvas seisus/avariilist ehitismälestist.
Arhitektuurieksport nagu ka disaini- või laiemalt kogu kultuurieksport koos oma riiklike tugistruktuuride, fondide ja strateegiatega on üks osa palju räägitud loovmajandusest, tänasest majandusmudelist, kus kultuur ja loov mõtlemine on apetiitseks tooteks pakendatuna valmis riigipiire ületama ja rahvusvahelist tulu tooma.
Sümbioos, sünergia, sünkroniseerimine: kohaneda ja omaks võtta
Homo evolutis areneb, kultuur ühes ja tehnoloogia teises käes. Kuna evolutsioon pole kaugeltki lõppenud ja pigem kiireneb, on mõistlik uurida, kuidas kulgevad inimese ja tema elukeskkonna vahelise suhte vormiotsingud. Keskkond kujundab meid ja mitte vastupidi, kui istume ikka veel tööstusrevolutsiooni liiklusummikus.
Kommentaar. Martin Melioranski ja Meelis Pohlak
Millised võimalused on kunstiakadeemia 3D-laboris ning TTÜ kiirprototüüpimise laboris? Millega seal tegeletakse ja kuhu suunas tüüritakse? Vastavad Martin Melioranski ja Meelis Pohlak.
Eksperiment: ooper „Faust” kui arhitektuurisündmus
Arhitekt Maris Kerge vestleb teatrist ja lavakujundusest teatrikunstnik Ene-Liis Semperiga.
Hoovid inimestele, tänavad elama, majad korda!
Kui arhitektide liidu aastanäituse kuraatoriks valitud Reedik Poopuu esimest korda Lasnamäe visioonide näituse ideed lähemalt tutvustas, kujutasin ma ette, et väljapanekule pakutakse vähemalt paar korralikku n-ö hullust. Midagi sarnast sellise hiidlinnuga, nagu panid Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Andres Siim omal ajal lendama Los Angelesse West Coast Gateway kohale, mõni Lasnamäe paneelikaid läbiv lustitoru või Disneylandi laadis teemapark.
Pool sajandit tagasi, 1962. aasta detsembris, anti start mastaapsele muutusele Eesti elukorralduses: käiku läks Mustamäe esimene paneelelamu. Omaette korter nn hruštšovkas sai paljudele ihaldusväärseks sihiks, varem kuivkäimlaga puumajas või ühiskorteris elanud inimesele oli Mustamäele suundumine selge hüpe moodsa elukorralduse suunas.
29. ja 30. septembril peeti Sotšis Moskva Arhitektide Liidu korraldatud rahvusvaheline arhitektuurifestival „Ökokallas” („Eko-bereg”), Eestit esindasid festivalil Aleksandr Zverev ja Kalle Vellevoog.
oktoober
Ringkäik fantoom-Tallinnas, mis ootab oma aega detailplaneeringutes
Sobiva hetke saabudes tegelikeks hooneteks muunduda võivate planeeringute maht on jahmatavalt suur. Pakun, et neid, kes enda arvates Tallinna või vähemalt oma kodukanti üpriski hästi tunnevad, on päris palju. Pean silmas tunnetuslikku teadmist sellest, kus kandis asuvad mingit tüüpi hooned või milline on mõnele piirkonnale iseloomulik miljöö või elukeskkond, elu- ja liikumistihedus.
Hoone energiamärgis on elustiili küsimus
Kui hakkad maja ehitama, peab olema ennem selge kui enrgiasäästvat maja tahad, kui suureks kujuneb näiteks küttekulu tulevikus. Energia ja raha säästmine on sõltuvuses algsetest otsustustest, sest valmisehitatud tavapärast maja on väga raske energiaeffektiivseks muuta.
Skulptoritel võiks olla skulptuurivõistlus
Lõpule jõudis ideekonkurss, mille lähteülesanne nägi ette perekond Laidoneride monumendi lahendamise kunstiliselt kõrgel tasemel: luua tuli monument perekonnale, kelle koduks on olnud Viimsi, ning kaasata töösse ja kujundada sealne mõisapargi maastik.
Kuidas jutustada valusaid lugusid?
Klooga koonduslaagri ja Põllküla ingerlaste matmisala väliekspositsiooni ideevõistlusele laekus täpselt sama palju töid, kui oli välja kuulutatud auhinnalisi kohti. See tegi žürii töö lihtsaks, sai kiirelt õhtule.
Sulavalu-arhitektuur: voolata vabalt ja püsida koos
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus oktoobri keskel üles taani-hispaania verd Ena Lloret Kristensen, kes rääkis oma loengus „Dünaamilised tootmisprotsessid” vabavormiliste betoonkonstruktsioonide uutest tehnoloogilistest võimalustest.
Vajame palju rohkem välistööjõudu
Haridusministeeriumi prognoosi järgi on suur oht, et Eesti üliõpilaste arv väheneb 2020. aastaks praeguselt 67 000-lt alla 50 000, võibolla isegi 40 000-ni. Selliste muutuste oluline tegur on rahvastiku üldine vähenemine ja vananemine.
Tallinna kinnisvaraturu uued superstaarid
Kas te mäletate veel, mida 1990ndatel Kalamaja kohta räägiti? “Kopli linnapoolne ots, kõdurajoon, joodikute ja narkomaanide pesa, sinna lähevad elama vaid vaesed ja tulevikus lükatakse sellised “sibulakülad” nagunii buldooseriga kokku.”
EKA otsustas rajada uue hoone võimalusel oma kinnistule
Eesti Kunstiakadeemia Nõukogu tegi tänasel, 23. oktoobri istungil ülikooli uue hoone alternatiivsete asukohtade arutelul otsuse jätkata võimalusel uue hoone rajamist Tartu mnt 1 krundile. Nõukogu jättis siiski valikusse veel kolm kinnistut, mille kohta tehakse põhjalikum analüüs juhuks, kui ülikoolile kuuluvale kinnistule pole erinevatel põhjustel oma hoonet võimalik ehitada.
Kas Mustamäe tuleks õhku lasta?
«Mustamäe on arhitektuuriliselt õnnetu linnaosa ja oleks vaja õhku lasta,» leidis möödunud nädalal visioonikonverentsil esinenud arhitekt Leonhard Lapin. «See on sama mis investeerida oma vanaemasse.»
Arhitektuurimagister soovitab pöörata Haapsalu raamatukogu pahupidi
Kuna raamatukogude ülesanne on interneti- ja digiajastul muutunud, tasuks Läänemaa keskraamatukogu raamatud kolida kultuurikeskuse keskele, mis muudaks raamatukogu keskuse mootoriks, soovitas reedel raamatukoguhoidjatele esinenud arhitektuurimagister Mikk Meelak.
Lasnamäe linnaosa tahab kohendamist
Neljapäeval disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud Eesti Arhitektide Liidu aastanäitusel on väljas maketid, mis näitavad, kuidas oleks võimalik Lasnamäe linnaosa senisest inimlikumaks ja mõnusamaks muuta.
Harry Seidler – arhitekt, kes kandis oma toole kaasas
Mait Väljase intervjuu Harry Seidleri näituse koostaja Vladimir Belogolovskyga.
Targalt ehitatud maja kasutab ära ka vihmavee
Aasta lõpuks Vanemuise tänava ääres valmiv büroo- ja kortermaja teeb oma nutikate keskkonna- ja energiasäästlike lahendustega silmad ette enamikule viimastel aastatel Tartusse rajatud uusehitistele.
Eesti Arhitektide Liidu maakonnapäev oli Raplamaal
Ligi 40 Eesti Arhitektide Liidu liiget olid eile ringsõidul Rapla maakonnas. Tutvuti eeskätt ajaloolise arhitektuuriga, kuid ka muude huvitavamate hoonetega. Parima mulje jättis osalejate sõnul Atla mõisas nähtu. Vanale mõisale on seal antud uus elu, asjalik, aga samas väga maitsekas sisu.
15. ja 16. septembril peeti Telliskivi loomelinnakus „Ökomässu” ja „Ökomessi”, paralleelselt töötubadega olid väljas toodete ja teenusepakkujate stendid. Mõlemal päeval toimus ka seminar, kus kuulati ettekandeid hoonete sisekliima, energiatõhususe ja kultuuriväärtuste teemal.
Kes juhib elukeskkonna kavandamist?
Veronika Valgu intervjuu Euroopa arhitektuuripoliitika eestkõneleja Jan Olbrychtiga.
Pilguheit paremasse igapäevaellu
Kaasav ehk universaalne disain on suhteliselt uus mõiste, mis võeti kasutusele 1990ndate keskel. Riigiti on nimetused erinevad, kuid sisu sama: tegemist on uue mõtlemisega disainivallas, disainiga, mis on mõeldud kõigile. Universaaldisaini tekke peamiseks tõukejõuks sai vajadus kaasata aktiivselt ühiskonnas osalema võimalikult palju inimesi, sõltumata nende vaimsest ja/või füüsilisest võimekusest.
Intervjuu Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadi ametniku Corinne Hermant-de Callataÿga.
3. oktoobril alustas arhitektuurikeskuse juures oma neljandat tsüklit arhitektuuri huvikool. Kellele see on suunatud, mis on selle ettevõtmise eesmärk?
Juba kümmekond aastat tagasi vaevas Kärt Ojaveed mõte, kuidas ühendada tekstiil, valgus ja heli. Tema kinnisideeks oli luua müstiline ruum, kuhu sisenedes tekivad helid, mis tulevad vaiba seest. Nii sündis diplomitööna helivaip, gobelään „Viimane ükssarv” (2004). Kui vaibale langes vari, reageerisid sensorid valguse muutumisel ja tekitasid heli.
Arhitektid: Lasnamäest võiks saada omaette linn
18. oktoobril avataval arhitektide liidu aastanäitusel pakub üheksa arhitektide kooslust välja oma nägemuse, kuidas Tallinna suurim linnaosa Lasnamäe muuta inimsõbralikuks ja meeldivaks elamiskohaks. Välja on käidud isegi mõte, et elanike arvult Tartuga võrdne piirkond võiks Tallinnast eralduda ja omaette linna moodustada.
september
Arhitektuur – rikkuse genereerimise kunst?
Euroopa Liidu regioonide komitee, mida juhatab keskkonnamajanduse haridusega itaallannast president Mercedes Bresso, on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke omavalitsusi Euroopa Liidus. Põhjus, miks uurida arhitektuuripoliitika osas just selle institutsiooni seisukohti, on see, et komitee ülesanne on vahendada ELi kõige olulisematele otsustajatele – parlamendile, komisjonile ja nõukogule – kohalikke ja piirkondlikke seisukohti nende ELi õigusaktide kohta, mis puudutavad tööhõivepoliitikat, haridust ja rahvatervist ning arhitektuuriga otseselt seotud teemat – keskkonda.
Eestist eestlastele, Veneetsias
Kaugele Põhja-Itaaliasse reisinud linnahall, mis biennaalil mustade kardinate taha peideti ja mida retroperspektiivse uurimistööna esitleti, jätab õhku küsimuse: kellele on Eesti ekspositsioon mõeldud?
Arhitektuurimõte aastaks 2112 – Eestist?
25. ja 26. augustil esitleti Veneetsia arhitektuuribiennaalil Sloveenia ja Austraalia paviljonides Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuritudengite töid.
Kodanikuliikumine ja linnaruum
17. – 24. juunini korraldas MTÜ Linnalabor Tallinnas rahvusvahelise linnauuringute ja aktivismi võrgustiku INURA (International Network for Urban Research and Action) XXII aastakohtumise. Pealkirja „Aktiivne urbanism” alla koondatud ettekannetes arutleti, kuidas linnalised algatused kujundavad linnaruumi Põhja- ja Ida-Euroopas ning laiemaltki.
Elanikud protesteerivad kultuuriküla rajamise vastu
Ehtne Eesti vaidlus: ehitage kontserdimaja, aga ainult mitte minu õue lähedale.
Mõtteid Veneetsia XIII arhitektuuribiennaalilt
Mõtteid jagavad: Ivar Lubjak, Maria Pukk, Ingel Vaikla, Jaan Tootsen, Veronika Valk, Jaak Huimerind, Ülar Mark, Johanna Jõekalda, Triin Ojari, Peeter Pere, Villem Tomiste, Johan Tali.
Biennaali Arsenale ala lõpuosas paikneb suletud black box, millel ingliskeelne kiri: „Kui pikk on ühe maja elu?” Boksi sisenemisel vaatab vastu Tallinna linnahalli originaalmakett, selle kohal on elektronkell. Minutid mööduvad ... Ruumis on kaks ekraani: ühel jooksevad kaadrid hiilguse kaotanud modernistlikust megastruktuurist – linnahallist, teisel räägivad inimesed oma lugu ajast, mil maja veel elas.
Üks suur probleem Eestis on keemine omaenda leemes. Kui ei osale, siis on kapseldumise võimalus veel suurem. Soome-ugri eneseteadlikkus sinna juurde – arvatakse, et me oleme maailma naba. Muidugi, me võime öelda, et selle raha, mis me kulutame ekspositsiooniks, võime kulutada hoopis Eesti arhitektidele biennaalile piletite ostmiseks. Aga kui ei ole endal midagi, mida teistele näidata, siis ei teki ka diskussiooni.
Mis oleks viga elada, kui kõik inimesed oleksid kõiges ühel meelel, kui kõigil oleks siin maailmas üks eesmärk, ühed arusaamad? Ei mingeid vaidlusi, viha, sõdu, kohtuskäike ega arveteklaarimisi. Ilmselgelt ei ole see võimalik. Selles maailmas mitte.
EKA kaardistas uue maja võimalikud asukohad
26. juunil lõppenud Eesti kunstiakadeemia (EKA) korraldatud avalikule päringule uuele majale uue asukoha leidmiseks laekus 28 ettepanekut 21 pakkujalt. Eesti Päevalehe käsutuses on dokument, milles EKA on seadnud kõrgkooli 25 alternatiivset asukohta pingeritta, et minna aruteludele haridusministeeriumi, kunstiakadeemia nõukogu ja ekspertidega.
Kas klaastornidega city või kausikujuline kaluriküla?
Töötubade, küsitluste ja pika analüüsi tulemusel paiskas linnavalitsus linlastele arvustamiseks ja eelistuste väljaütlemiseks Tartu linnasüdame viis arengustsenaariumi. Mõni äärmuslik, hoogsalt vinti üle keerav, mõni, vastupidi, käsipidurit tõmbav. Analüüsi täistekst on raskepärane, aga ikkagi oluline, sest nüüdsest valikust võib sõltuda, millist kesklinna Tartu linnavõim tulevikus kujundab.
august
Varjualuste park Pedaspea mererannas
Eesti kunstiakadeemia esimese kursuse arhitektuuritudengid on seitse aastat rajanud Pedaspea matkarajale eriilmelisi installatsioone, mille aluseks on üks teisel semestril tehtud varjualuse projekt. Tudengite töödest valivad juhendajad ehitamiseks välja ühe sobiva idee, mille järgi esimese kursuse üliõpilased kümne päevaga varjualuse valmis teevad.
Staararhitekt – kas ei kõla hästi?
„Ühisväli” („Common Ground”) on tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali katusteema, millega suurnäituse kuraator David Chipperfield võtab kokku kogu arhitektuurivaldkonna teemaspektri. Suunamine siseringi koostööle ja avatusele on kantud nn staararhitektuuri kriitikast. Teen siinkohal katse uurida seda isikukeskse arhitektuuri fenomeni viie eesti noore kaudu, kes on (olnud) seotud nn staararhitektide büroodega.
Liiga paljude inimeste liikumisvabadus on Eestis suurel määral piiratud, liiga palju on liikumisteedel takistusi. See kitsendab inimeste õigusi ning alandab väärikust! Kuigi avalik arvamus kipub piiratud liikumisvabadust seostama väga väikese inimrühmaga, puudutab see tegelikult paljusid. Mitte ainult erivajadustega inimestele, vaid ka vanuritele ning lastele sobivaks kujundatud keskkonna kohandusi naudivad kõik inimesed. Just nimelt kõik. Eranditult!
Kui eelmise aasta lõpus saime Kuressaares korraldada mahuka ülevaatenäituse aasta jooksul läbi viidud arhitektuurivõistluste tulemustest, siis sel aastal saab rääkida pikemalt vaid ühest, Kuressaare lastekodu kolme peremaja arhitektuurivõistlusest. Aga jutuainet jätkub.
Infrastruktuuri seosed arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriga on meid alati huvitanud, eelkõige see, kuidas mõjutab loominguline lähenemine taristu olemust, mis on seotud pigem normide kui loova mõtlemisega.
See hämar-põnev kinoarhitektuur
See on igati põnev ja infotihe näitus, mis väärib vaatamist. Kindlasti ka kataloogi üllitamist. Sest kinoarhitektuur – see pole ainult kinode arhitektuur. Tegelikult on filmi ja arhitektuuri vahel mõndagi sarnast: mõlemal juhul on tegu ruumi modelleerimisega.
Tallinna Kalaranna üks uhkemaid ehitisi on XIX sajandi algupoole fort, mida rahvasuus on hakatud Patarei vanglaks nimetama. Veidi saab aimu ehitise püstitamisjärgsest uhkest valevusest, kui vaadata Armeenia päritolu Vene kunstniku Hovhannes Haivazjani (Ivan Aivazovski) 1844. aastal maalitud vaadet merelt Tallinna linnale.
Näitusele „Jõeruum” on valitud kaheksateist näidet paljudest võimalikest viisidest elada linnalist elu dialoogis jõega.
Arhitektuur on taust, võib-olla millelegi põnevale – sündmusele, kunstiteosele, filmistseenile. Asetada aga arhitektuur peaossa, see on riskantne. Majadest võib rääkida, nende ülesehitust seletada, taustaks näidata kauneid juttu illustreerivaid kaadreid. Nii on arhitektuurikroonikat tehtud aastaid ja seda on vahel hariv vaadata, et mis see arhitekt mõtles, kui maja tegi, või mis nüüd kriitik sellest arvab. Hea operaator võtab majapildi köitvalt üles, aga filmielamust selline formaat enamasti ei paku.
Puust tehtud majad, aga mis siis?
Arhitektuurimuuseumis on veel mõnda aega üleval Monika Eensalu, Oliver Orro ja Leele Välja koostatud mastaapne näitus „Agulist arhitektuurini. Tallinna puitmajad”. Probleemiasetus on mõneti üllatav, sest juba 1999. aastal tutvustati samas kogu Eesti puitarhitektuuri ning ka Soomes toimuvat. Miks siis nüüd äkki jälle sama teema?
Elamumesse on Soomes korraldatud aastast 1970, kui osaühing Suomen Asuntomessut korraldas messi esmakordselt Tuusulas. Sellele on järgnenud 48 elamumessi, millest osa on puhkemajade messid (esimene selline oli aastal 2000 Ähtäris). Messiorganisatsiooni kuulub kaheksa ettevõtet, tihe koostöö käib messikoha omavalitsusega, kes tagab alale vajaliku planeeringu, ühistranspordi jms.
Filmimuuseum Maarjamäel kõlab uhkelt!
Tänavuse aasta üks olulisemaid arhitektuurivõistlusi (vähemalt siiani) on Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi hoonete ja väliala ideevõistlus. Ettevõtmise eesmärk on Maarjamäe lossi kompleksi välialade arendamine atraktiivseks vabaõhusündmuste ja väliekspositsiooni pargiks ning uue filmimuuseumi, hoidla- ja väravahoone rajamine. Tähtajaks laekus 15 võistlustööd ja kevadel välja kuulutatud võistlus kulmineerus juuni lõpul preemia saanud tööde nimeümbrike avamisega.
Muinsuskaitse 2011. aasta saavutused
Enamik viimase muinsuskaitse aastaraamatu 44 kirjutisest tutvustab 2011. aastal valminud tähtsamaid muinsuskaitselisi töid, ennistatud ja korda tehtud ehitisi ning seal leiduvaid kunstiteoseid. Selle kõrval tehakse juttu ka muinsuskaitseseaduse parandustest, planeeringutest, ehitusarheoloogiast, pärandi ajaloost, tehnoloogiast, laia maailma muinsusasjadest Gruusia ja Jaapani näitel, lisaks kroonika ja uute trükiste tutvustus.
Värsked arhitektuurimagistrid Viinist
25. juunil kaitsesid oma magistritöid Viini rakenduskunsti ülikooli arhitektuurikooli (Universität für Angewandte Kunst Wien) „Viini eksiilid” Sille Pihlak ja Johan Tali.
Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna kevadise külalislektorite sarja lõpetas Lõuna-Korea arhitekt Minsuk Cho loeng „Töös” („Under Construction”). Minsuk Cho on lõpetanud Yonsei ülikooli Soulis ning Columbia ülikooli New Yorgis, võitnud 2000. aastal New Yorgi arhitektuuriliiga (Architectural League) noore arhitekti preemia töö eest oma esimeses büroos Cho Slade. 2003. aastal asutas ta Soulis uue büroo, mis sai nimeks Mass Studies ja mille tööd toovad välja arhitektuurse projekteerimise ja masstootmise ning ülerahvastatud elukeskkonna ja teiste tänapäeva linnu iseloomustavate protsesside omavahelised kriitilised suhted.
Juuni keskel andis Eesti Arhitektuurikeskus välja Tallinna uut arhitektuuri tutvustava ingliskeelse kaardi. Mis oli kaardi loomise ajend ja kellele see üllitis on eeskätt suunatud?
Arhitektuuriga täidetud suvepäevad
14. ja 15. juulil peeti Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ja Eesti Sisearhitektide liidu (ESL) ühised suvepäevad. Kaunis Haapsalu linn, põnevad esinejad ja suvepäevade lustlik olemus meelitas kohale umbes sada viiskümmend inimest.
juuli
25D-arhitektuur: aegruum pluss kohanemine
Austraalia arhitektuuribüroo Multiplicity ühendab kahe talendi – sisearhitekt Sioux Clarki ja arhitekt Tim O’Sullivani loomingut. Koos on nad võitnud hulgaliselt auhindu, nende seas 2005. aastal IDEA ja RAIA preemia avalike hoonete ja elamute ümber- ning juurdeehituse kategoorias.
24. juunist 7. juulini Peterburis toimunud UNES CO maailmapärandi komitee 36. istungil võeti maailmapärandi nimekirja vastu 26 uut paika. Taotlusi oli muidugi rohkem ja vaidlused tulised.
„Mine Lätti arhitektiks!” – kompliment või solvang?
„Mine Lätti arhitektiks!” nii tavatses üks mu lugupeetud õppejõud röögatada, kui ta ei tahtnud mõne tudengi looduga kuidagi nõus olla. Aasta võis olla umbes 1993.
19. – 21. juunil toimus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) esinduse ametlik visiit Varssavisse, kus külastati Poola arhitektide ühendust SARP ning sõlmiti kahe organisatsiooni vahel koostöölepe viieks aastaks. Leppe peamine eesmärk on vahetada arhitektuurialast teavet ning tutvustada vastastikku oma maa arhitektide loomingut ning arhitektuurisündmusi.
juuni
EPBL küsimustele vastab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Marko Udras
Projekteerija vastutusest: Juriidiline analüüs vastavalt EV seadusandlusele.
Daniel Hess: Tartul on pakkuda palju erilist ja nauditavat
Milline mulje jääb Tartust professionaalsele linnaplaneerijale teiselt poolt maakera? New Yorgi Buffalo Ülikooli õppejõu Daniel B. Hessiga vestlesid Tartu Ülikooli teadlased Kadri Leetmaa (geograaf) ja Ott Toomet (majandus).
Ühistest eesmärkidest elukeskkonna kujundamisel ehk Millist Eestit me tahame?
Sirbi peatoimetaja juhtkiri 8. juuni lehes räägib rahvaloenduse taustal põletavast probleemist, mis iseloomustab Eesti tänast riigikorraldust: elukeskkonna kujundamise ehk planeerimispoliitika visiooni aegumisest, täpsemalt selle lahknemisest reaalsest arengust. Senine nägemus, kahjuks ka tulevikku vaatav üleriigiline planeering „Eesti 2030+” baseerub rohkem maaelu toetamise loosungitel kui reaalsel visioonil tegeliku enamuse elukeskkonna ehk linnade arendamiseks.
Arhitektuur, tootlik põrumine ja tulevikufossiilid
Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite loengusarjas pidas maikuu viimasel päeval loengu USA idarannikult pärit arhitekt ja kunstnik professor Jenny E. Sabin, kes keskendub oma uurimustes konteksti, materjali ja vormi kokkupuutele arhitektuuri, tehnoloogia ja teadusega. Dünaamilisi ja keerulisi infokogumeid visualiseerides ja materialiseerides läheb tal ühtaegu vaja käsitööoskusi ja digitaalse tootmise tehnoloogiaid.
Ei saa me läbi tormita veeklaasis
Eelmises Sirbis (15. VI, nr 24) kirjutab Olavi Pesti ajakirja kunst.ee (2012, nr 1) Kahni erinumbrist. Ajakirjas oli Olavi Pestile kui Saaremaa ajaloo tundjale antud au, mis talle õigusega kuulub. Siinne kirjutis on aga vastus tema Sirbi artikli iroonilis-üleolevale alalõigule, kirjutatud ilmselt positivistliku ajaloolase positsioonilt. Väga kena, et tekib dialoog, mis loodetavasti asja selgitab.
Ma pole koolipapa, mul pole seda õpetamise soont, mine tea, kas on oskustki. Õpetamise töö on ülimalt vastutusrikas. Seda enam väärib lugupidamist kodutu kooli arhitektuurimagistrantide diplomitööde kõrge tase, mille taga on pädev õppejõudude kaader ja andekad õpilased.
Aastal 2012 on eesti film saanud 100aastaseks. Mille muuga võikski arhitektuuri valdkonnas seda tähistada, kui mitte pilguheitmisega kinoarhitektuurile. Arhitektuurimuuseumis eksponeeritud näitus on muidugi midagi enamat kui lihtsalt pilguheit: see on väga sisutihe ülevaade Eesti kinohoonetest, alates XIX sajandi lõpust, kui filmikunst jõudis Eestisse.
Louis Kahni seotus Saaremaaga tundub olevat üks eesti elulooteaduse keerukamaid küsimusi. Tegemist on mehega, kelle sidemeid Saaremaaga arhiividokumendid ei kipu kinnitama, kes aga ise rõhutas neid igal võimalusel, pidas end lausa saarlaseks.
Veel üks visioon Emajõe kallastest
Eelmisel kevadel koostasin koostöös Martin McLeaniga visiooni Emajõe kallaste kesklinna piirkonna ümbermõtestamiseks. Tookord väljapakutu on osutunud küllalt intrigeerivaks, nii et seda on käsitlust väärivaks peetud ka akadeemilistes ringkondades. Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna diplomandi Jakob Jõgisuu diplomitöö mõtteteravik on suunatud Tartu kesklinna enne Teist maailmasõda hoonestatud jõeäärsetele kvartalitele.
„Talendid koju!” meelitab Eesti president. „Talendid – suu kinni”, lajatab täitevvõim oma allasutuste läbi arhitektide suunas. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on juurutanud meetodi, kuidas arhitektidelt ära võtta kõik autoriõigused, nii varalised kui isiklikud, juba enne, kui nad pliiatsigi jõuavad haarata.
Autoriõigusest arhitektuuris aastal 2012
Seoses ACTAga on autoriõiguste teema avalikkuses üleval ning diskussioon käib hoogsalt. Ma ei ole küll ACTA dokumente lugenud, need ei puuduta otseselt arhitektuuri valdkonda, kuid analüüsin siinkohal arhitektuurivaldkonna autoriõiguste olukorda, kus on samuti omad kitsaskohad.
Kultuurimaastik on muutumas institutsioonide ja rahastusallikate mõttes aina mitmekesisemaks, riik ootab kultuuri vallas rohkem koostööd erakapitaliga, viimane on aimu saanud kunstiga kaasnevast kultuurse kapitali väärtusest. Riiklike asutuste kõrvale tekivad paindlikumad, tihti ajutisedki struktuurid, aeg-ajalt kostub sealt pingeid võimuküsimustes ning enamasti on ka n-ö meepott ehk rahaallikad kõigil tegijatel samad.
3. mail autasustati Viini raekojas pidulikult Wienerbergeri telliseauhinna 2012. aasta võitjaid. Sündmus, tellisehitiste biennaal, toimus viiendat korda ja nagu nimetus viitab, toimub see kaheaastase intervalliga.
„Loome Põhjala” („Nordic Look”) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu käivitatud ürituste sari, mis toimus Eestis teist korda. Eelmisel aastal programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames aidati kaasa keskkonnateadliku ja uuendusliku moe-, disaini- ja tekstiilitööstuse arengule ning infovahetusele Eesti ja Põhjamaade vahel. Sündmuse tulemusel on Eestis laialdast kasutust leidnud ajutine nn pop-up-poe kontseptsioon ning Eesti ja Põhjamaade noored moeloojad ja ettevõtted on alustanud koostööd.
Perekond Kreisi Fondile pani aluse varalahkunud arhitektide Hanno ja Erki Kreisi ema Heljo Kreis, legendaarne emakeele õpetaja, kelle käe all õppis kunagi teiste seas ka Juhan Viiding. Fondi loomise idee pärineb aga Hanno Kreisilt. Kolmest vennast ühelgi ei ole järeltulijaid ning Hanno soov oli, et tema esivanematelt päritud maine vara saaks laiema kasutuse, et sellega toetataks Eesti arhitektuuri arengut.
Muuseum – museion, muusade tempel Raadile
„Muuseum” tuleneb kreekakeelsest sõnast „museion”, mis tähendab sisult muusade asupaika. Esimesed museion’id rajatigi Kreekas kaunite kunstide jumalannade auks. Hooned olid erakordselt piduliku arhitektuuriga ja seal toimusid näitused, kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga.
mai
Mida kohalikud herned linna heaks saavad teha?
CJ Lim on Londonis baseeruva arhitektuuribüroo Studio 8 Architects asutaja ning õppejõud ja asedekaan Bartlettis, Londoni ülikooli kolledži arhitektuurikoolis. CJ Lim peab oma igapäevatööle iseloomulikuks pendelrännet akadeemilise ja erialase maailma vahel, samamoodi nagu ka pidevat mõõtkava vahetumist: kord planeeritakse Aasiasse tervet linna või linnaosa, kord koostatakse paberist lõigatud imepeente illustratsioonidega raamatut.
Kui mulluste arhitektuurisaavutuste seas troonis kindlalt Põhuteater, siis sisearhitektuuris oli 2011 Peterburi Jaani kiriku taastulemise aasta. Peterburis 1860. aastal valminud kiriku rajas sealne eesti kogudus, nõukogude ajal tehti see robustselt ümber: ehitati sisse vahelaed ja võeti maha torn. Lõpuks seisis pühamu ka päris tühjana. Juta Lember on teinud sellest räämas hoonest tõeliselt hõrgu palve- ja kontserdipaiga.
Eesti hetke menukaimad arhitektid
Lennusadama ja Tallinna teletorni arhitektuurilise poole eest hoolitses büroo KOKO Raivo Kotovi (35) ja Andrus Kõresaare (36) juhtimisel.
Varsti suletakse Tõnismäe ja Veerenni kandi elanike seas populaarne Lõunakeskus. Kuuldavasti lammutatakse ka mööblivabriku vanad kenad paemüürid, mis on tõeline vandalism, sest peale esteetilise väärtuse on neil ka sümboolne tähendus. Asemele ehitatakse statistikaameti uus hoone.
Kino sünd ja esimesed palkkinod
Vabandust, minu viga – näituse koostajad Sirli Naska ja Karen Jagodin kirjutasid sissejuhatavasse teksti «paikkinod». Aga tõsi ta on, esimesed kinoks ehitatud hooned olid tõesti püstpalkmajad.
Käisin külas rohkem kui sajas Kalamaja korteris – kui mitmes täpselt, tõesti ei tea. Loenduse aeg oli meeletu, kaks telefoni helises võidu, kaks märkmikku oli täis kohtumisaegu.
Elu on täpselt niisugune, nagu ta on
Toivo Tammiku intervjuu Rein Zobeliga 2007. aasta 22. märtsil EKA raamatukogus.
Merko tahab Lasnamäe ja Pirita nõlval avada 2014. aastal uue kaubanduskeskuse, kus oleks 200 kauplust ja teeninduskohta, kobarkino ja spordisaalid. Aga Tallinnal, eriti Lasnamäel ei ole vaja järjekordset kaubanduskeskust.
Linnastumine – paratamatu protsess
Margit Mutso intervjuu 15. mail Tallinnas toimuva konverentsi „Elav linn. Unistuste linn” ühe peaesineja, praegu Singapuris töötava eesti arhitekti Andres Sevtšukiga.
Miks ikkagi on ERMi hoone siiani ehitamata?
Seoses sellega, et ERM jäi ilma Euroopa Liidu rahastamisest, on mitmel pool puudutatud ka varasemaid ERMi ehitamisega seotud otsustusi. Seejuures pole tulnud välja põhjused, miks vaadati mitmel korral juba otsustatud asjad uuesti läbi. Kõige ebamugavam, et mitte öelda lausa ohtlik, on vana asja mäletamine. Olin ühel perioodil päris tihedalt seotud ERMi asukohavaliku ja arhitektuurivõistluse korraldamisega ega suuda end talitseda jagamast oma mälestusi ka avalikkusega.
Hiljuti lahkunud arhitekt, arhitektuurikriitik ja -ajaloolane Andrei Gozak (12. V 1936 – 17. IV 2012) oli üks Eesti arhitektuuri suuremaid hindajaid ja paremaid sõpru piiri taga. Temperamentset, terava huumorimeelega ja muidu säravat isiksust sidusid Eesti arhitektidega aastakümnete taha ulatuvad nii professionaalsed kui ka isiklikud sidemed.
Arhitektuur ja linnaplaneering
„Arhitektuur hõlmab kõike, mis on ehitatud ja teadlikult kujundatud: linnaehitust, infrastruktuuri, hooneid, turge, tänavaid ja parke. Arhitektuur puudutab meid kõiki.” Nii algab Stockholmi linnaehitusameti trükis „Stockholmi arhitektuur” („Arkitektur Stockholm”), mis on linna uue üldplaani lisa. Allpool kokkuvõte nimetatud trükisest.
Eesti nüüdisaegse maastikuarhitektuuri veebikaardi koostamist alustati mõned aastad tagasi Eesti Maastikuarhitektide Liidus, sama meeskond (põhituumiku moodustavad Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann, kaasa on aidanud Heiki Kalberg, Mirko Traks, Evelin Reimand, Antti Pääsukene, Martin Allik ja Robert Kähr) on tänaseks viinud töö vaheetapini MTÜs Kino.
Ruumikultuurist keskkonnas ja selle planeerimisest
Enne kevadpühi kinnitas Kutsekoja kultuuri kutsenõukogu ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi. Vaevalt et see uudisekünnise ületas, kuigi meie kutseliste kultuurikandjate hulka lisandus uus tegija.
Halb planeering välistab ka hea arhitektuuri
Pärast kurnavat masu tuli taas me kontori töölauale korralik tellimus: projekteerida pealinna lähistele looduskaunisse kohta kolm uut elumaja. Ja, mis kõige olulisem, selle ala detailplaneering on vastu võetud; ei mingeid närvesöövaid arutelusid, jagamisi ametnike ja naabritega, ole vaid arhitekt ja asu tööle! Nii oli alust arvata.
Linna planeerimine ei tohi olla anonüümne ja kulgeda kabinetivaikuses
Asumiseltsid pole vaenlased ei arendaja äriplaanile, arhitekti loovusele ega ametniku palgatööle. Lisandunud „ajakulu“ tagab tundliku ja ruumi väärtustava lahenduse.
aprill
Tahame elada linnas, mis keskendub sellele, et häid mõtteid oleks võimalikult lihtne teostada. Ja siin tuleb mängu nii digitaalne kui ka reaalne vabavara, eriti aga nende kahe ühisosa.
Gramazio & Kohleri viimaste projektide hulka kuuluvad nii Šveitsi ekspositsioon XI Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2010), firmade IBM ja Swiss Re jaoks kujundatud sWish paviljon 2002. aasta Expo raames, Bahnhofstrasse jõuluvalgustus, kui ka kaasaegse tantsu keskus Tanzhaus Zurich. Loengul „Digitaalne materiaalsus arhitektuuris” näitas Gramazio büroo loomingut ning rääkis uurimissuundadest ja tegevusest, mida juhatab koos kolleeg Matthias Kohleriga aastast 2010 ETH Zürichi (Eidgenössische Technische Hochschule Zürich) arhitektuuriteaduskonnas.
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juures tegutseb juba 2001. aastast miljööalade osakond, kes reguleerib Tallinna seitsmeteistkümnel kehtival ja ka neljal kavandataval miljööalal toimuvat. Ennekõike seisneb meie töö omanike nõustamises ja projektide läbivaatamises ning kooskõlastamises.
Molinoloogia ehk veskiteadus on Eesti ühiskonnas alles verinoor ja veskite teemal on puudunud siiani ülevaatlik info. Kui palju on meil õigupoolest säilinud Hollandi tuulikuid ja pukktuulikuid, vesi- ja mootorveskeid ning kuhu nimetatud valdkond meie kultuuriruumis üleüldse paigutub?
Muinsuskaitsekuu läte on rahvusvaheline muinsuskaitsepäev, mille 1984. aastal algatasid UNESCO ja ICOMOS. Eeskujuks võis olla rahvusvaheline muuseumipäev 18. mail.
Avalik pöördumine haridus- ja teadusministri poole
Kristjan Raud aastal 1937: «Oli ülim aeg asutada oma kunstikool. Siin, oma loomulikus õhkkonnas, oma asutuses võivad kunstiõpilased vabalt areneda täielise sisemise küpsuseni ja iseseisvuseni. Iseloomult kindlaks kujunenud, suudavad nad siis edaspidi kõike võtta arvustavalt, kõike, mis on pärit võõrsilt, analüüsida, tagasi tõrjuda või vastu võtta, ära seedida ja ümber töötada.»
Karl Õiger: jutt paneelmaja 25-aastasest elueast on jama
Ehitusteadlase Karl Õigeri sõnul on jutt paneelmaja 25-aastasest elueast jama. Eile Lasnamäe korrusmajalt alla kukkunud lodžapaneeli kohta ütleb Õiger, et tegu on lihtsalt kehva lahendusega, kirjutab Õhtuleht.
Valve Pormeister 24 aastat tagasi: ERM-i olukord on terav probleem
Avaldame katkendi arhitekt Valve Pormeistri esinemisest loominguliste liitude juhatuste ühispleenumil 1988. aasta aprillis. Tuleb tõdeda, et Eesti Rahva Muuseumi olukord pole kuigi palju muutunud.
Tallinna linnavalitsusel on idee anda Lasnamäel ja Mustamäel kommunaalmaast lisaruumi parkimisele. Ei vaja erilist ajuragistamist, et mõista selle otsuse otseseid ohtusid. Ummikud, autoteede pidev laiendamine ja ideetud magalad on haigus, mille raviks on eluviis, mis ei nõua inimeste igapäevast laialipillutamist.
Arhitektuuriga kaasneb alati antropoloogiline, sotsioloogiline ja laiem kultuuriline taust. Kõik need teemad on seotud ja pole võimalik mõista arhitektuuri endises NSVLis, kui ei tea täpselt, kuidas asjad olid korraldatud ja mismoodi toimis administratsioon.
Kaduvad kosmosemajad arhitektuurimuuseumis
Frédéric Chaubin, Kambodžas hispaanlasest ema ja prantslasest isa peres sündinud fotograaf, on ka prantsuse elustiili- ja moeajakirja Citizen K peatoimetaja. Põhitöö kõrvalt fotograafiaga tegelema hakanud Chaubin on viimasel kümnel aastal pildistanud endiste idabloki maade arhitektuuri, mille kirjeldamiseks kasutatakse enamasti epiteete „grandioosne”, „kummaline”, „kosmiline”, „monumentaalne”, „selle maailma väline” või „dramaatiline”.
2010. aastal Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud näitus „100 maja/houses” on kujunenud pika elueaga ekspositsiooniks. 2011. aasta sügisel said sama näituse lühendatud varianti „50 maja/houses” näha Pariisi arhitektuurihuvilised ning nüüd, 2012. aasta kevadel, on näitus rännanud edasi Strasbourg’i.
Trepi tänavast ja Nõelasilmast
9. märtsil möödus 68 aastat Tallinna linna XX sajandil tabanud suurimast katastroofist – Nõukogude lennuväe korraldatud õhurünnakust, mille peamine sihtmärk oli elurajoonid. Rängalt sai kannatada üks Tallinna hansaperioodi pärlitest Harju tänav seda ümbritsevate kvartalitega.
Kadrioru ja vanalinna kõrval kujuneb turistidele lähiajal ilmselt suurimaks peibutiseks teletorn. Ka eesti inimesele on renoveeritud tornis põnevust palju: tarkust ja elamusi jagatakse kapaga. Sarnases meelelahutuslikus vormis teadmiste väge on uutest hoonetest seni vaid Tartu Ahhaa-keskusel.
Teletorn, meremuuseum ja teised
4. aprillil taasavati Eesti kõrgeim ehitis – Tallinna Teletorn. Sel puhul palusin intervjuu teletorni rekonstrueerimisprojekti teinud KOKO Arhitektide liidritelt Andrus Kõresaarelt ja Raivo Kotovilt. KOKO on teinud ridamisi põnevaid projekte alates ajast, mil Kotov ja Kõresaar napilt kahekümnenda eluaasta piiri olid ületanud.
Jonas Norsted (sündinud 1973) lõpetas Oslo arhitektuurikooli aastal 2000. Ta töötas Lund Hagem büroos Oslos ja Eric Lapierre’i juures Pariisis, enne kui asutas koos kolme sõbraga 2006. aastal oma arhitektuuribüroo Atelier Oslo, mis on tänaseks võitnud seitse märkimisväärset riiklikku või rahvusvahelist arhitektuurivõistlust.
Kujutlesin, et kunst.ee-s võiks teha 32-leheküljelise Kahni-eri, nagu neid on koostatud mitmesugustel teemadel, ja lootsin, et Kahni päevadelt koguneb selleks materjali. Tegelikkus osutus aga teiseks: Kahni konverents Kuressaares oli pigem edasijõudnutele kui algajatele, kohati üsna spetsiifiline ja dialoogi ameeriklastega eriti ei tekkinud.
Tartu Ülikooli uus füüsikahoone läheb maksma 16,9 miljonit
Eile sõlmis Tartu Ülikool projekteerimis- ja ehituslepingu osaühinguga Astlanda Ehitus. Firma ehitab uue füüsikahoone valmis kahe aastaga.
Lepinguta arhitektid vaidlevad Tartu linnaga
Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu arhitektuurivõistluse võitnud QP Arhitektid pole nõus Tartu linnavalitsuse otsusega jätta nendega projekteerimisleping sõlmimata.
Teletorni renoveerijad pistsid rinda hulga takistustega
Homme külastajatele uksed avava uue sisu saanud Tallinna teletorni renoveerijatel tuli tihti kukalt kratsida, kuidas linna kõige kõrgemas rajatises üht või teist probleemi lahendada. Näiteks 21. korruse põrandavaibad tuli lifti all üles vedada.
märts
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on viimasel poolaastal andnud pidevalt kõneainet. Ajakirjanduses levinud teated Eesti kõrgemat kunstiharidust andva kooli raskustest seoses uue õppehoone ehitamise ja kooli üldise majandamisega on muutnud murelikuks peaaegu kõik kultuuriinimesed, iseäranis muidugi need, kes seotud kunsti- ja arhitektuurivaldkonnaga.
Tsiteerides Andres Maimikut: „Võib-olla olen ma pisut eluvõõras romantik, kui usun, et originaalsus maksab rohkem kui püüdlik järeletegemine, et uuendamine on edasiviivam jõud kui vana asja ülenämmutamine. Et eksperimenteerimine ja põnevus on elus sama tähtsal kohal kui stabiilsus ja usaldusväärsus.”
Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitamise lugu on tõesti kujunenud kahetsusväärselt pikaks ja midagi rõõmustavat pole ka praeguses seisus. Haridus- ja teadusministeeriumi esmane eesmärk on tagada kõrgel tasemel kunstihariduse kestmine, kuid loomulikult on selleks vaja hoonet, mille ehitamine ja ülalpidamine ei tohi samas varjutada õppe- ja teadustööd ehk vältima peab olukorda, kus ülepaisutatud kinnisvarainvesteeringud kajastuvad õppejõudude madalamates palkades.
Võltsarhitektuur ja võltsühiskond
Meid ümbritsevad majad. Eriti linnas. Ka hõrepiirkondades tuleb ette ehitisi. See on meie väline empiirika. Kui vaatleme inimest aga seestpoolt, vaimust, siis ümbritsevad meid mõtted – neidki on igasuguseid (nagu maju).
Betoonarhitektuur – kas ainult betoon ja arhitektuur?
Eesti betooniühing valis tänavu kaheteistkümnendat korda välja aasta parima betoonehitise, seekord 2011 aastal valminud objektide hulgast. Reeglite järgi saab konkursile esitada valminud hooneid või ehitisi, mis on ehitatud peamiselt betoonist ja mis on seejuures tähelepanuväärsed kas oma arhitektuurse lahenduse või insenerimõtte seisukohast vaadatuna.
Algatus tuli nii toimetuselt kui Digiralt, kes on vastutav iMaja tehnilise poole eest. See oli neile teha teine spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud e-ajakiri. Kui trükis ilmub ajakiri, kus tekstid on suures osas inglise keelde tõlgitud, siis e-ajakirjana ilmuvad eraldi eestikeelne ja inglisekeelne ajakiri (viimane kannab nime eMaja).
Eelmisel nädalal kuulutati välja seekordse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni võistluse tulemused. Laekunud 14 võistlustööst valiti välja viis, lisaks esimesele ja teisele kohale anti ka kolm ergutuspreemiat. Otsiti lahendust, mis käsitleks praeguse Eesti arhitektuuri kontekstis olulisi aspekte, kõnetaks ka rahvusvahelisel tasandil ning haakuks ka seekordse biennaali üldkuraatori David Chipperfieldi kuraatorinäituse teemaga „Ühisosa” („Common Ground”).
Millest räägib seekordne Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil?
Seekordse arhitektuuribiennaali kuraator on Briti arhitekt David Chipperfield, kes on selgitanud näituse teemat „Ühisosa” („Commond Ground”) järgmiselt: „Osalejaid julgustatakse suhestuma teiste autorite ja teiste töödega. Seda laadi koostöövorm võib hõlmata nii tavapärast kui ka provokatiivset suhtlust.
Tallinna Linnahalli hiilgus ja viletsus
Oktoobris 1974 võetakse vastu otsus viia 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt läbi Tallinnas. See tingib vajaduse määrata kiiresti kindlaks kesklinna tulevad ehitised, s.t koostada Tallinna kesklinna detailplaneerimise projekt.
Arhitektuurikeskuse üks põhiülesandeid on Eesti arhitektuuri tutvustamine, võib öelda ka reklaamimine, eeskätt muidugi hea ja kvaliteetse Eesti arhitektuuri teadvustamine nii kodu- kui välismaal.
Teeme Tallinna südamesse lastele ruumi
Kultuuripealinna disaininädalal sai Gulliveri kombel Vabaduse väljakul linna paremaks muuta, täiendada linnaplaani vajalikuga. Seesugune linnainimese ettepanekute vastu huvitundmise viis on sümpaatne. Kuna olin sel ajal pealinnast eemal, soovin nüüd anda ka oma panuse.
Projektijuht või arhitektuurinõunik?
Veebruaris alustas kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna projektijuhina tööd Yoko Alender. Sellega seoses paar küsimust kultuuriministeeriumi asekantslerile Ragnar Siilile ja endise arhitektuurinõuniku kohale valitud Yoko Alenderile.
Peeter Pere: inimeste meelsus suurte kultuuriobjektide osas on negatiivne
Nii kunstiakadeemia kui ka rahvamuuseumi uus hoone on avalikkuses kõlavates seisukohtades sageli negatiivse kriitika osaliseks saanud, kuid arvestada tuleb sellega, et tegemist on erilahendust nõudvate projektidega, mis ei saagi kuigi lihtsad ja odavad olla, ütles Arhitektide Liidu juht Peeter Pere.
Tallinna sadama merepoolseim osa, loodekai tipp jääb vaid 250 meetri kaugusele Kadriorust. Linnaelanike silme eest on peidus tühi ala, mis asub otse kesklinna ja mere vahel.
Konfliktide vältimine nende ennetamise teel
Viimasel ajal tundub, et liiga tihti ununevad avalikku elu puudutavate otsuste puhul suuremad eesmärgid. Üksteisele ärategemine ja oma positsiooni kangekaelne kaitsmine, selmet eri huvirühmade seisukohad ära kuulata ja sisulisi arutelusid pidada, näib olevat riburada pidi päevakorda kerkivate eelnõude (DASA-de ja ACTA-de) omaette eesmärk. Miks muidu on kultuuriminister Lang teiste seas opositsioonis raamatukogutöötajatega ja haridusminister Aaviksoo pahuksis tudengitega – nende huvirühmadega, kelle huve ja õigusi nad peaksid kaitsma.
EKA arhitektuuri teaduskond alustas sel kevadel rahvusvahelise avatud loengute sarjaga, mis on mõeldud nii kõigile tehiskeskkonna loomisega tegelevatele üliõpilastele, sellega seotud erialade praktikutele kui ka ruumikultuurihuviliste laiemale ringile. Loengud on tasuta ning avatud kõigile.
Kultuurikaubamaja ja tuukrikell
Võistlus oli edukas. Muidugi oli edukas. Väga hea võistlus oli. Auhinnatud tööd olid väga heal tasemel. Ja võidutöö oli silmapaistev. Selles oli midagi, mida salamahti oodatakse igalt arhitektuurivõistluselt – et lahendus jõuaks kaugemale lähteülesandest. Valmistaks üllatuse, mida on hirmkeeruline sisse kirjutada lähteülesandesse. Ja ületaks selle õhkõrna/ tabamatu piiri, kus sünnib arhitektuur. Kas see oli juhuslik õnnestumine või mitte, mis vahet sellel. Võidutöö on ne pas ultra, selle võistluse kontekstis vähemalt.
Mõisakool – pärand ja regionaalarengu toetaja
Küllap on nii kodu- kui välismaised huvilised korrastatud mõisakoolide juurde sattudes märganud silte infoga „EE A grants – Norway grants”. Norra toetusrahaga on viimastel aastatel restaureeritud Eestis üheksa mõisakooli: Väätsa, Puurmani, Laupa, Koigi, Olustvere, Kiltsi, Kõpu, Rogosi ja Vasta. Rahvusraamatukogus avatud näitusele on neist valitud kuus, mis tegid läbi kõige suurema muutuse, s.t restaureeriti mõisa peahoone.
Muuseumraamatukogu kui kultuurisündmus
Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse ümber on olnud parasjagu segadust. Kuna pärast konkursi esialgsete tulemuste selgumist suvel žürii otsus vaidlustati, töötas žürii võistlusele laekunud tööd eksperdihinnangute taustal uuesti läbi ja jäi auhinnaliste kohtade jagamisel oma varasematele seisukohtadele kindlaks. Võitjad on nüüd lõplikult esitlemiseks valmis.
veebruar
Meid on liidus 391 arhitekti, lisaks noortekogu 11 liiget. Arhitektide liit ühendab aktiivsemat osa Eesti arhitektidest ja me moodustame ligikaudu kolmandiku Eestis tegutsevatest arhitektidest. Meie, s.t ühe kolmandiku ülesanne on ärgitada ülejäänud kaht kolmandikku aktiivsusele ning seda mitte ainult projekteerimise valdkonnas, vaid ka ruumikultuuri, kultuuriruumi, mõtteruumi, seaduseruumi, ruumikunsti ja kogu Eesti eluolu puudutavates küsimustes. See tähendab – me kutsume neid üles olema aktiivsemad kodanikud ja neil teemadel tarmukalt kaasa rääkima.
ani küüned olid erkkollaseks lakitud, et tagiga sobida. Veel nädal tagasi olid need säravroosad, sest siis kandis ta roosat pintsakut. „Ma lasen alati teha professionaalse maniküüri,” vastas ta küsivale pilgule. Küünte lakkimine sobivas toonis olevat alguse saanud ühest kunagisest projektist, kus arhitektid proovisid sobituda tellija korporatiivse mõttemaailmaga.
Arhitektuur täidab kogu mu elu
Arhitektide liit koostöös Heldur Meeritsa ja Go Traveliga andis tänavu neljandat korda välja noore arhitekti preemia, mille üleandmisele saabus ka Eesti president.
2011. aasta noore arhitekti preemia
Arhitekti eriala on iidne, kuid noore arhitekti preemia anti Eestis välja alles neljandat korda. Preemia väljaandmine on tore, sest see seab ka ametlikult korrelatsiooni ning tunnustab eriala, mis Eesti Kunstiakadeemias on noorte seas olnud ja on ka jätkuvalt väga populaarne. Seda aga ei saa öelda Eesti ühiskonna, eriti meie meedia vaatevinklist.
Arhitektuurikonkurss – kellele seda vaja?
Arhitektuuris ei ole nii nagu matemaatikas, et 1+1+1=3. Erinevaid aspekte, mida hinnata, on tuhandeid ja iga inimene annab igale aspektile, ühele liidetavatest, erineva väärtuse. Summa on igatahes subjektiivne.
Nagu konkreetse kesklinnanäite puhul on olnud radikaalsed ja ebademokraatlikud ka pöörded taristu asendamisel. Hiina ülitihedalt asustatud rannikualadel ringi sõites jäävad silma hiiglaslikud megaprojektid: sadade kilomeetrite kaupa on rajatud näiteks uute teede tugisambaid.
9. detsembril avati Vilniuse Rahvusgaleriis kaks näitust, mis annavad ülevaate Baltimaade arhitektuuri ja disaini sovetlikust traditsioonist: „Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel” ning „Me metamorfne tulevik.
Tehkem kõik suured majad korda enne, kui buldooser tuleb lammutama!
„See on lihtsalt imetlusväärne, kuidas inimesed ennast ülal peavad, kui mööda ja viltu nende omavahelised suhtlemised kulgevad. Nagu meelega! Nagu segaks neid kogu aeg kellegi kiuslik käsi. Linnudki ... Linnuparv – see on palju täpsem, tundlikum ja organiseeritum.”
Tsivilisatsiooni sünnipaik on praegusel Iraagi territooriumil jõgede vahel paiknenud Sumer – „tsiviliseeritud isandate koht”. 6000 aastat tagasi (Eesti aladel ürg- ehk eelajalooline aeg) loodud riik, kirjaoskus, teadus, linnad oma suurte ja keeruliste organisatsioonidega, monumentaalne arhitektuur, kaubandus jms olid aluseks kõikidele Lähis-Ida ja Euroopa kultuuridele.
Jaani kiriku ehitas kohalik Eesti kogudus 1860. aastal, Peterburis elas sajandi lõpul umbes 22 000 eestlast. Enne kiriku valmimist üüris kogudus jumalateenistuseks teisi ruume, soome kirikult näiteks. Nõukogude ajal kirik muidugi konfiskeeriti ja ehitati ümber, tehti sisse vahelaed ja võeti maha torn. Seal olid vist mingid kontorid. Nõukogude perioodi lõpus seisis see aga päris tühjalt ja lagunes.
Mõtteid Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiatest
Peab tunnistama, et kultuurkapitali 2011. aasta arhitektuuripreemiate žüriil sel korral väga pikki töömärkmeid esitada ei ole. Nii ehitistevaest aastat ei mäletagi ning meie sügisene ringsõit ei hõivanud sel korral täis töönädalatki.
jaanuar
Arhitekt Peep Jänes: „Mäng on loomingus ülitähtis”
Peep Jänes on sündinud 26. detsembril 1936. aastal, lõpetanud 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, on alates 1964. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige.
Eesti muinsuskaitse võimalused Jaapani peeglis
Meie muinsuskaitse kitsaskohad on teada kõigile valdkonnaga lähedalt kokku puutuvatele inimestele. Liigagi sageli jäädakse aga kinni tänase päeva kasinatesse võimalustesse ja perspektiivitunde puudumisse. Kultuuripärandi hoidmises meist märksa kogenumate riikide praktika võiks olla üks neid mehhanisme, mille abil kujundada uusi suundi ja suhtumisi.
Järva-Jaani kirik, Tudulinna kirik, Harju-Madise kirik, Paldiski Georgi kirik, Paadremaa kirik, Simuna kirik, Haljala kirik, Hageri vennastekoguduse palvemaja – see on vaid väike loend 2011. aasta tormi ja lumekahjustuste tõttu avariiohtu sattunud pühakodadest.
Raivo Kotov: EKA: kurss uue maja poole
Eelmise nädala sündmuste taustal kõlavad Eesti kunstiakadeemia juhtkonna aadressil kohatud väljendid „vanasse kaevu sülitamine” ja „kõige eest vastutab kõrgkool ise”.
TTÜ ja RKAS asuvad otsima lahendusi null-energia hoonete ehitamiseks
Reedel 13. jaanuaril allkirjastasid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak ning Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit kaks lepingut, mille kohaselt alustatakse koostööd energiatõhusate hoonete projekteerimise ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumite väljatöötamiseks.
Ei tea, kui paljudes hoonetes tuleb ühel inimesel oma elu jooksul viibida? Oleneb muidugi elueast. Siiski on arvatavasti iga inimese elus neid maju, millest saab rohkem kui neli seina keha ümber ja katus pea kohal, mis kasvavad funktsioonist tähenduseks.
Kõik näivad teadvat, milline on inimesele hea linn. Põhiline hirm, mida linnavalitsustes tuleb tõrjuda, on see, et kui võtta linnast ära parkimiskohad, siis ei tule siia enam inimesi. Kuidas seda murda?
Näitus „Ruumiline stoppkaader. Noblesse oblige”
Ravimuda nagu ka arhitektuur tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Sellega ravitakse haigusi. Ka arhitektuuril võiks olla tervistav toime.
Pikk sirge tee läbi linnakarjamaade ehk hilisem Supeluse tänav viis mereäärse kaitserajatiseni, mis kohandati 1830. aastatel teadaolevalt kõrtsiks ja aastal 1838 ehitati ümber kohalikule elanikkonnale supelasutuseks.
Suri arhitektuuriteoreetik Anne Tyng
Arhitektuuriteoreetik Anne Tyng, Eesti päritolu Louis Kahni pikaaegne partner, suri oma kodus Californias 27. detsembril 2011.
Mart Port: Tallinnal puudub selgroog
Üks Mustamäe, Lasnamäe, Õismäe ja Keldrimäe autoreid Mart Port tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva. Tiina Kolgile antud intervjuus ütleb staažikas arhitekt, et kui iga instrumendi peremees valib endale ise nii muusikamehe kui ka teose, mida mängitakse, siis ongi kooskõla raske saavutada.
Loorberitega ja ilma: Mart Port 90
4. jaanuaril 90aastaseks saanud Mart Porti ei vaja tutvustamist sellele vaatamata, et on tõmbunud juba ammu aktiivsest arhitektielust kõrvale. Port on nõukogude perioodi arhitektuuri üks sümboleid, tema ajastuomase retoorikaga kirjatükke armastatakse toonase perioodi uurimustes tsiteerida ning teda ennast kutsuda siiani aeg-ajalt suvepäevadele või ajaleheartikleid kommenteerima.
Maastikuarhitektuuri kongress Tallinnas
2. – 4. novembrini toimus Tallinnas Sokos Viru Hotellis Euroopa Maastikuarhitektuuri Liidu (EFLA – European Landscape Architecture Association) regionaalne maastikuarhitektuuri kongress, mille meiepoolne korraldaja oli Eesti Maastikuarhitektide Liit (üritust toetasid EAS, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Nord Plus Fond).
Mart Port: See-eest on meil demokraatia!
Äsja 90 aasta juubelit tähistanud arhitekti Mart Pordi pärandiga on suhe pea igal eestlasel: oma troonilt on ta juhtinud nii Annelinna kui ka Tallinna „mägede” sündi.
Tallinna valusaimad sõlmed on sadam ja kehv trammiühendus
Eesti arhitektide liidu esimees Peeter Pere ja juhatuse liige Villem Tomiste analüüsivad kohaliku arhitektuuripildi seisu.