Uudised / Artiklid
detsember
Ükski loov isiksus, sh arhitekt, ei soovi, et tema ideed (mis vajab järgmistes staadiumides küllalt palju täiustamist või edasiarendamist) keegi teine – vähempakkumise võitnud nn teostaja – edasi arendab või muudab. Näiteks Vanemuise teatri juurdeehituse arhitektuurivõistlusega (2009) seoses šokeeris arhitektuuriringkonda juhtum, mille tulemusena võistluse võitjad Marika Lõoke ja Jüri Okas distantseerusid autoritena ja keelasid oma nime sidumise selle projektiga – teatrijuht oli suunanud nende võidutöö odavamale teostajale.
Eesti nüüdisarhitektuuri iseväärtus
Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi võimalikku ühendamist puudutava debati valguses paluti mul analüüsida arhitektuurikeskuste ja -muuseumide korraldust välisriikides ning võrrelda seda Eesti kontekstiga. Esmalt tuleks aga astuda küsimuse juurest, kas arhitektuurikeskuse ja -muuseumi ühendamine on mõttekas, mitu sammu tagasi ning vaadata eesti nüüdisarhitektuuri hetkeseisu laiemalt.
Oktoobri keskel esines Tallinnas Taani urbanistika- ja arhitektuuribüroo Gehl Architects äripartner Ewa Westermark. Inimsõbralikust linnaruumist rääkides viidatakse peaaegu alati just selle büroo asutajale Jan Gehlile, kes on viimastel aastakümnetel muutnud kardinaalselt paljude maailma suurlinnade elukeskkonda.
Arhitektuurikoda – arhitektuurimaastiku korrastaja
6. novembril allkirjastati Arhitektuurikoja seltsinguleping.* Arhitektide liit ütleb oma pressiteates, et Arhitektuurikoja seltsingu eesmärk on ühendada jõupingutused arendamaks Eesti arhitektuurivaldkonda. Arhitektuurikoja koosolek on kord kuus ning seltsingu liikmete tegevus vabatahtlik.
Arhitektuurist, elukeskkonnast ja riigist
Arhitektide kirja pandud põhjalikust dokumendist jõudis kultuuripoliitika lõppredaktsiooni vaid mõni üldsõnaline lõik.
november
Monika Löve - arhitekt, kes uurib tulevikku
Monika Löve on arhitekt-disainer-teadur, kes töötab Torinos Carlo Ratti arhitektuuribüroos Carlo Ratti Associati (CRA). Eesti kunstiakadeemias sisearhitektuuri õppinuna läks ta pärast kooli tööle Arhitektuuriagentuuri, kuid otsustas ühel hetkel Eestist lahkuda ja otsida eneseteostusvõimalusi mujal Euroopas.
Arhitekt – kunstnik ilma õigusteta?
Arhitektid kujundavad meie igapäevaelu ümbritsevat keskkonda. Arhitektuur erineb aga paljuski teistest kunstivaldkondadest, sest arhitekt ei ole oma loometöös täiesti vaba.
Eelmise aasta aprillis astus Shanghai JaoTongi ülikooli arhitektuuriprofessor Li Huijun mu töö juurest läbi ja küsis, kas ma ei tahaks osaleda tema Xinjiangi projektis. Muidugi olin nõus. Töötasin toona Jiao Tongi ülikooli juures arhitektuuri võrsefirmas, kus mul oli võimalus tutvuda sealsete haritlastega ning osaleda mõningates arhitektuuriteaduskonna töötubades.
Muuseum Raadil on linnasüdamest kaugel ainult psühhogeograafilisel kaardil, mööda välja ehitatud Roosi tänavat on sinna kiviga visata.
Olematu Raadi kultuurilinnak ja olemas tühermaa
Enne kohalike omavalitsuste valimisi rääkis oma juhtpositsiooni kaitsev Reformierakond palju Raadi kultuurilinnakust, tooniga, nagu oleks see juba kui mitte olemas, siis peaaegu et valmis saamas või vähemalt kindlalt planeeritud ja rahastatud.
Arhitektuurisündmuste korraldamisel paistab järjest jõudu koguvat mudel, kus sama biennaali või festivali raames leiavad sündmused aset mitmes linnas samaaegselt, paralleelselt, vastastikku teineteist võimendades. Siinkohal kaks näidet nn võrgustunud hajafestivali vormist, üks Hiinast ja teine USAst, kuigi esmapilgul näivad need üsnagi palju erinevat.
oktoober
Venemaa on värsketeks ideedeks valmis
Septembri lõpus kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames Tallinna väisanud Boris Bernaskoni on noor ja edukas vene arhitekt – iseteadlik uue põlvkonna looja, kes püüab oma tegevusega inimeste esteetikameelt ja keskkonnatunnetust arendada.
Eesti Arhitektide Liidu välja kuulutatud arhitektuurivõistlustele „Eramu 2008–2012” ja „Väikeobjekt 2010–2012” laekus tänavu 78 tööd. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat.
Arhitektuur poliitika varjus ehk Akadeemiline aastavahetus Tel Avivis
Augusti alguses oli Tel Avivi ülikooli alla kuuluvas David Azrieli nimelises arhitektuurikoolis viieaastase õppeprogrammi läbinud üliõpilaste lõputööde kaitsmine ja avati ühisnäitus nimega „Labürint”. Nii kaitsmised kui ekspositsiooni oli sel aastal kooli juhtkond provokatsioonina üllatuslikult korraldanud Tel Avivi kurikuulsas 1993. aastal valminud uues bussijaamas.
Kuna uuendame Eestis oma arhitektuuripoliitikat jätkuvalt, siis on küllap mõistlik arvestada siinjuures Euroopa Liidu mõttesuundadega: see, mida teeme Eestis, peaks kokku kõlama Euroopa huvidega. Millised on kolleegide kogemused mujal ja kas arhitektuuripoliitika on ennast Euroopas õigustanud?
Mis on ühist EKA-l ja pronkssõduril?
Marginaliseerimise käigus tõrjutakse kedagi või midagi struktuuri kesksetelt kohtadelt äärealadele. Kunstiakadeemia asukoha liikumisega Laikmaa tänavalt Kotzebue tänavale on Eesti ühiskondlikus pildis marginaliseeritud kunsti, haridust, kunstiharidust ja kultuuri üldse.
september
Kompenseerimaks valglinnastumist ja vältimaks raekoja kolimist Lõunakeskuse juurde, suurendatakse üldplaneeringuga kesklinna hoonestustihedust ja rõhutakse avaliku ruumi kvaliteedile. Rõhk on märksõnal „aktiivne tänavafront”.
1+1 küll, aga mis mõõdustikus?
Hiljuti avaldas Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) juhataja Raul Järg siinsamas veergudel arvamust, et Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM) ja EAK võiks koondada üheks sihtasutuseks. Järg leiab, et kahe institutsiooni tegevuse osaline kattumine õigustaks nende ühinemist. Teema on laiem, aga piiratud mahu tõttu juhin tähelepanu paarile punktile.
Nõukogude arhitektuuri uuskasutuskeskus
Tänavu teist korda toimunud Tallinna arhitektuuribiennaali kulminatsioon on möödas – kuraatorinäitus välisministeeriumi saalis on avatud, kahepäevane sümpoosion Kosmose kinos on läbi ning teada on Väike-Õismäega tegelenud visioonivõistluse tulemused. TAB ise aga kestab edasi.
august
2013. aasta Tallinna arhitektuuribiennaallil (TAB) pealkirjaga „Taaskasutuses nõukogude ruumipärand” vaatleme sovetiaja modernistlikku arhitektuuri ja linnakeskkonda. Eesti modernismi omapära on selle kokkulangemises nõukogude aja paneelelamualade rajamise buumiga. Eluruumide kriisis liitis tollane võim industrialiseerimise tehnilised võimalused riikliku ideoloogiaga.
Sel kevadel korraldas Eesti Arhitektuurikeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) osalisel toel arhitektuurivaldkonna ettevõtetele suunatud arenguprogrammi „Arhitektuuri trampliini”, mille eesmärk oli kasvatada kohalike arhitektuuribüroode konkurentsivõimet nii kodus kui välisturgudel. Programmi fookuses oli arhitektide äri- ja turundusoskuste parandamine.
Arhitektuur – kunst ja äri, ettevõtlus ja elustiil
Avamaks arhitektuuriala kui ettevõtluse tagamaid laiemale lugejaskonnale, ent andmaks ka ehk veidi mõtteainet arhitektkonnale ja miks mitte kõigile, kes tegelevad ettevõtlusega vähem või rohkem loovas vormis, tuletan esmalt meelde, et ettevõtlus sisaldab alati loovat alget, ükskõik, millist teenust või toodet ka ei loodaks, pakutaks, vahendataks, eriti kui räägime sellest, kuidas ja mitte nii väga, mida tehakse.
Linnatänava 1:1 makett Mere puiestee näitel
Eesti Arhitektide Liidu (EAL) noortekogu plaanib Mere pst Inseneri tänava ja Kanuti tänava vahelises lõigus teha üks ühele maketi, sealse tänavaruumi võimaliku tulevikuvisiooni. Linnaruumi visandatakse kolmemõõtmeline idee, milline võiks olla nüüdisaegne mitmekesise kasutajaskonnaga arvestav linnatänav.
Tähelepanu, valmis olla, läks!
Kesk kuuma suve selgus Pärnu staadioni tribüünihoone eskiisivõistluse võitja. Selleks osutus töö pealkirjaga „Sprint”, mille autoriteks on Peeter Loo, Jan Skolimowski, Mari Arvisto ja Ülo Peil büroost Kamp Arhitektid OÜ.
Akadeemiline aastavahetus EKAs
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna lähitulevikust kõneleb dekaan professor Toomas Tammis.
Akadeemiline aastavahetus TTÜs
Juuli algul akrediteeritud Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektuuri õppekava hetkeseisust ja tulevikuplaanidest räägib TTÜ arhitektuuri ja urbanistika instituudi direktori kohusetäitja professor Irina Raud.
Akadeemiline aastavahetus Viinis
Küsimustele vastab Viini rakenduskunsti ülikooli ehk Universität für Angewandte Kunst Wien’i arhitektuuriõppe kohta vastab kooli kasvandik Johan Tali.
Värsked arhitektuuridiplomid Viinist II
Sirbi suvepuhkuse eel ilmus ajalehes tavapärane ülevaade värsketest kohalikest arhitektuurimagistritest.1 Arhitektuuridiplomeid on Eesti üliõpilased tänavu saanud aga väljaspool Eestitki. Sellega seoses võtamegi ära rääkida äsja Viini rakenduskunsti ülikoolis, s.o Universität für Angewandte Kunst Wien’is, parima võimaliku hindega arhitektiks diplomeeritud Larissa Kondina ning Siim Tuksami loo, mille kõrval väärib kirjeldamist ka Greg Lynni stuudio taust.
Endised KEKi-hooned – tuleviku fööniksid?
Ühe Raplas üles kasvanud sõbra sõnul ei näe kohalikud enam Toomas Reinu loodud kaheksanurksel Rapla KEKi kontorihoonel otstarvet. Materjalid on väsinud, ehituskvaliteet nõuka-aegne, küttekulud meeletud ja tänapäeva kontorihooneks ei sobi hoone kuidagi.
juuli
Favela-šikk, topised ja kandilised porgandid
Siililegi selge, et arhitektid kipuvad olema ulmekirjanduse ja -filmide suured austajad, sest kui projekteeritav elukeskkond peab aastakümneid, kui mitte -sadu ajas vastu pidama, siis on kasulik teada, mis tulevik toob.
Tehnika areng liigub edasi sinnapoole, kus igaühele on kättesaadavad teadmiste-oskuste mahukad lahendused. Vabadisain, mis on kättesaadav olnud elektroonika, mehaanika ja põllumajandustehnika alal, on nüüd Wikihouse’i algatusega jõudnud ehitusse ja arhitektuuri.
Norras saab arhitektuuri eriala õppida kolmes kõrgkoolis: AHOs, Trondheimi teaduse ja tehnika ülikoolis ja Bergeni arhitektuurikoolis. AHOs koolitatakse ainult arhitekte ja disainereid ning seal õpib ligikaudu 600 tudengit. 30% üliõpilastest on teistest riikidest, mistõttu magistriosas käib õppetöö peamiselt inglise keeles.
Arhitektuuritudengite Eve Kombi ja Heleri Nõmmiku küsimustele vastavad Oslo arhitektuurija disainikooli ehk AHO vilistlased Mathias Kempton ja Gislunn Halfdanardóttir, kes lõpetasid AHO kooli eelmisel aastal diplomitööga „Rahvuslik puristimarsruut. Tööstuslik areng ja Islandi liikvel maastikud”. Projektiga pakuti välja kahe tänapäeval vastanduva sektori – turismi ja energiaintensiivse tööstuse ühildamine Islandi uue vesinikupõhise turismimarsruudi kaudu.
Arhitekt Veljo Kaasik: linnaehituse maailm on keeruline ja vastuoluline
Täna saab 75-aastaseks arhitekt ja tunnustatud õppejõud Veljo Kaasik, üks linnaplaneerimise visionääre.
juuni
2013. aasta arhitektuuridiplomid
Kevad. Loodus tärkab, kõik õitseb, seeme läheb mulda. Külvi tulemus, vilja kvaliteet, saagikus selgub sügisel. Haridusmaastikul valmib aga saak kevadel. Teenitud diplom on teistpidi kui kevadine külviseeme, mis areneb ja kannab vilja, kuid kaugeltki mitte ainult samal aastal. Vahel tuleb oodata aastaid või isegi aastakümneid. Juhtub niigi, et oodatud väärisroosi asemel kasvab kibuvits.
mai
Teisipäeval, 28. mail avatakse Tallinnas Draakoni galeriis kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite kursusetööde neljas näitus nime all „Lõppmäng”. Näituse mõte on teha korraga nähtavaks kõik see, mida arhitektuuritudengid nelja kursuse jooksul on teinud.
Tagasivaade buumiaegsele arhitektuurile
Eesti Arhitektide Liidu näitus „Buum/Ruum. Uus Eesti arhitektuur” valmis 2009. aastal, mil Eesti majandust nagu paljude teistegi riikide oma tabas krahh ja kiire langus. Eelnenud ehitusbuum tundus ühtäkki kui kiirelt möödunud uni.
Popstaararhitekt Bjarke Ingels ja arhitektuuriteater
Eelmisel nädalal väisas Tallinna taani arhitekt Bjarke Ingels, kes pidas arhitektuurikeskuse kutsel avaliku loengu „Arhitektuuriteatriks” ristitud üritusel ja osales ühtlasi sügisel toimuva Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) visioonivõistluse žüriis.
Veel nädala jagu on Eesti arhitektuurimuuseumis avatud suure saali näitus „Made in Estonia. Tehtud Eestis – tööstusarhitektuur eile ja täna”. Kuraatorid Henry Kuningas ja Monika Eensalu on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi – anda ühe näitusega ülevaade kogu Eesti tööstusarhitektuurist industrialiseerimisajastu koidikust tänapäevani.
Uued arhitektuuri-ideed sünnivad robotite abil
15. – 20. aprillini peeti Londonis iga-aastane konverents SmartGeometry, mis käivitati 2001. aastal. Konverents ühendab praksise teadus- ja haridusmaailmaga ning koosneb traditsiooniliselt neljast töötoapäevast ja kahest konverentsipäevast.
Õppetööta kool, parveloogika ja pikaealisuse saladus
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames Tallinnas 18. aprillil esinenud Serbia päritolu arhitekt Srdjan Jovanović Weiss on viimased viisteist aastat elanud ja töötanud New Yorgis.
Arhitektuurivõistluse võlu ja valu
Disaini- ja arhitektuurigaleriis on väljas viimase kahekümne aasta jooksul arhitektide liidu osalusel korraldatud arhitektuurivõistluste võidutööd, mille järgi on valminud ka ehitised. Tõsi, üks esitletud maja – Tallinna Linnateatri hoone – ootab alles linnalt finantssüsti.
Dialoogid Tartu vana kaubamaja arhitektuurivõistlusel
Tartu vana kaubamaja kvartali arhitektuurivõistlus oli tartlastele üks oodatumaid arhitektuurisündmusi. Praegune hoone on olnud pikemat aega vaeslapse rollis ja naaberkruntidel ollakse tal mitmes mõttes üle pea kasvanud. Hea on see, et hoone ümbertegemisega on oodatud ja mööduvad trendid seljataha jäetud, millega on saadud võimalus õppida vigadest.
Arhitektuurihangete allakäik - talendid koju?
Kui te hakkate ehitama endale maja, kas te jälgite ainult seda, et see tuleks võimalikult odav? Või vaatate ka muid kriteeriume – et teie kodu näeks hea välja, et püsikulud oleksid võimalikult väikesed, et ta oleks ehitatud nii, et seisaks püsti ka teie lastelastelaste ajal?
aprill
Kas tehnikaülikool "kaaperdab" Eesti arhitektuuriõppe?
Kümme päeva tagasi otsustas TTÜ nõukogu moodustada alates 1. maist ehitusteaduskonda arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi.
Näitus – ainulaadne meeleline kogemus
30. aprillil pannakse nurgakivi Eesti Rahva Muuseumi uuele hoonele Raadil. Maja projekti üle on palju arutatud, sellest mis hakkab majas sees toimuma, on olnud vähem juttu. Juba neli aastat on autorite kollektiivid valmistanud ette muuseumi sisu ja loonud näituste kujundust. Nagu tegijate jutust selgub, on see olnud väga põnev, aga ka üsna närvesööv protsess, mida on saatnud tööga seotud inimeste vahetused, muutused lähteülesandes ja tööprotsessi katkestused.
Veneetsiasse põhitõdede järele?
2. mail on XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorikonkursi tähtaeg. Seekord erinevad mõnedki nüansid varasemast. Biennaali üldkuraator Rem Koolhaas andis teema „Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914 – 2014”teada tavalisest varem, et kaasata ka rahvuspaviljonide kuraatorid üldnäituse ettevalmistusprotsessi.
Tallinna kõige paremini restaureeritud majad
Märtsis tehti Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis kokkuvõtteid 2012. aasta miljööväärtuslike hoonestusalade ning kultuurimälestiste restaureerimistöödest. Üle vaadati lõpule jõudnud komplekssed restaureerimistööd ning valiti välja parimad, anti preemiaid ja jagati tunnustust.
Kultuuripärandi aasta algus on olnud toimekas: aasta egiidi all on pärandiaasta kalendri järgi toimunud juba ligi 90 sündmust – üks sündmus iga päeva kohta. Lisaks arvukalt neid, mis kalendriformaati ei mahu.
Kui sõidan Tallinna-Peterburi maanteed mööda Kuusaluni, siis sel teelõigul on mu teadvuses vähemalt kaks jõge ja silda: Pirita ja Jägala jõe omad. Viimane jõudis mu teadvusse küll alles siis, kui sõitsin kanuumatkal Peterburi maantee alt läbi.
Nii et lagunev arhitektuuripärand ja edukas Eesti riik?
Mida peaks tegema teadlane, kes ühel päeval avastab, et kogu ta uurimisaines, millele ta on aastaid innustunult oma aega pühendanud ja millest ta lootis kirjutada hiilgava väitekirja, on hävinud.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus aprilli algul üles üks tuntumaid ja tunnustatumaid tänapäeva Rootsi arhitekte Gert Wingårdh, kes juhib omanimelist bürood Wingårdhs.
Nõukogude ruumipärand taaskasutusse
4. – 8. septembrini peetakse teine Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB), seekord pealkirja all „Taaskasutades nõukogude ruumipärandit”. TAB on arhitektuuri ja linnaplaneerimise foorum, mis oma mitmekülgse programmiga viib kokku arhitektuuriteooria ja praktika, kogemused ja innovaatilise mõtte.
Torontost saabus märtsi alguses kurb teade, et arhitekt Elmar Tampõld on lahkunud jäädavalt. Mul oli suur au temaga tuttavaks saada ja tahan siinkohal seda meenutada.
5. märtsil kiitis Tartu volikogu heaks Tartu kesklinna arengustrateegia. Milline on Tartu kesklinna arengustrateegia eesmärk?
Tartu uus arengustrateegia pakub palju muutusi, kuid vähe läbimõeldud samme selle saavutamiseks.
Soovin selle kirjatükiga ühelt poolt tuua välja muljed, mis tekkisid, kui lugesin 8. III Sirbis ilmunud arhitektide liidu esimehe Peeter Pere arhitektide liidu üldkogul peetud kõnet „Arhipäev”. Loodan, et leian kaasamõtlejaid tähelepanu ja muret tekitanud küsimustele, mida puudutas oma kõnes ka Peeter Pere.
Tartu füüsikahoone basseinist ja selle ümberkujundamisest
Keskendun siinkohal ühele konkreetsele objektile Tartus eesmärgiga rääkida sellest, miks leidub 22 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist avalikus linnaruumis ikka veel kasutuid ning sotsiaalse väärtuseta nn mittekohti. Kõnealune objekt on Tartu füüsikahoone, mis valmis 1977. aastal ning kuulub siiani Tartu ülikoolile.
Tartu kesklinnas jagub ehitamiseks ruumi küllaga
Riigikohus ei leia sobivat krunti, ülikool kolib Maarjamõisa, ajalooarhiiv kolib Maarjamõisa, ERM kerkib Raadile ja kinnisvarakülad linna piiri taha – Tartu kesklinnas olevat kitsas. Kas tõesti?
märts
Mõnele kohale pärl, mõnda kohta... Sajandiks.
Miks on RKASi juhatuse ridadesse palgatud mitmetuhandese euro suuruse kuutasuga tippspetsialistid, kes ei suuda elus üht sammu ette näha? Kui on teada, et Jõhvi vajab gümnaasiumi, siis miks pole selle tarvis siiani arhitektuurivõistlust korraldatud?
Milliseks on heitlik ajalugu selle ikka veel paljuski unise kuurordi muutnud ning millised on eeldused ja ideed tõusmaks uuele laineharjale?
7. veebruaril astus Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas üles soome arhitekt ja disainer Kivi Sotamaa, kel on koos õe Tuuli Sotamaaga büroo Sotamaa Design. Arhitektuuri-, kunsti- ja disainivaldkonna sisese ja vahelise innovatsiooni otsingutel on leitud võimalusi ideede teostamiseks mitmes mõõtkavas sildadest, mööblist ja skulptuurist tootedisainini.
Jaak Huimerinna kõne „Kas arhitektuur on kultuuri osa?” arhitektide liidu üldkogul.
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines hollandi päritolu Ameerika arhitekt Winka Dubbeldam.
Vabariigi president kutsus oma pidupäeva kõnes üles: teeme oma riigi 100. aastapäevaks korda! Mis tuleb arhitektide meelest korda teha, seda peegeldasid 14. veebruaril Kumus arhitektide liidu üldkogul peetud kõned.
22. veebruaril oli sünniaastapäev Edgar Johan Kuusikul. Sirp palus sel puhul arhitekti meenutada inimestel, kes on temaga isiklikult kokku puutunud.
Üheksa aastat linnastsenaariume
Maailma valdava urbaniseerumise keskel tundub urbanistika Eestis, hõredal väikeste linnade maal, mõneti eksinud valdkonnana. Ometi on urbanistikat kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas õpetatud juba 2004. aasta sügisest ning koolitatud spetsialiste, kes orienteeruvad nii ruumiplaneerimises kui vastavas teoorias.
Õppejõuna urbanistikast Eesti kunstiakadeemias
Jüri Soolepil oli kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaanina plaan luua teaduskonna sees erialade võrgustik, kus põhierialade kõrvale tekivad toetavad magistriprogrammid. Ja nende lõimimisest tekib uus sünergia.
Peidus pool - intervjuu Yoko Alenderiga
Eesti Arhitektide Liit esitas kultuuriministeeriumile kaheksaleheküljelise sisendi, tänaseks on sellest dokumenti sisse jäänud neli punkti – mitte just üleliia palju...
Eemal ja kohal - vestlus Jaanika Peernaga
Jaanika Peerna elab ja töötab 1998. aastast USA idarannikul New Yorgi lähistel. Tema looming, joonistused, videod ja valgusinstallatsioonid, käsitlevad sageli valguse, õhu, vee ja teiste loodusnähtustega seotud ilminguid. Jaanika Peerna teeb sageli koostööd disainerite, tantsijate-koreograafide ja helikunstnikega.
Tartu Waldorfi keskuse võistlusest
Võistluse eesmärk oli Tartu Waldorfi keskuse arhitektuurilahendus, mis pakub tervikliku ja inspireeriva keskkonna keskuse õppijatele, töötajatele ja külastajatele. Waldorfi keskusesse ühe katuse alla on plaanis koondada lasteaed, põhikool, gümnaasium, huvikool ja täiskasvanute koolituskeskus.
Orgaaniline arhitektuur – inspireeritud inimesest ja loodusest
Arhitektuurimuuseumis avatud orgaanilise arhitektuuri näitus pakub sissevaate orgaanilise arhitektuuri kui ilmingu enesekuvandisse, luues sellega konteksti mõistmaks galeriikorrusel eksponeeritud Tartu Waldorfi kooli võistlustööde näitust.
veebruar
Preemiad arhitektidele ja arhitektidelt
14. veebruaril andis liit Eesti Arhitektide Liidu üldkogul üle 2012. aasta teenetemedalid aasta parimale ehitajale, tellijale, insenerile ja arhitektuuripublitsistile. Kaks liidu antud preemiat on seotud samuti Tartu ülikooli Narva kolledžiga, mis on kahtlemata üks tähelepanuväärsemaid ehitisi Eestis.
Aja kidurus on noori arhitekte rikastanud. Nende seas pole enam palju neid, kes vaid projekteerivad, lõpetavad buumi lõpus võidetud võistlusi. Arhitekte tuntakse täna tihti nende muu tegevuse kaudu.
Uus Ehituskunst ehk Ajakiri meedia digitaalse reprodutseeritavuse ajastul
Ajakiri Ehituskunst on 1981. aastast ilmuv arhitektide erialaliidu väljaanne, mis on aastate jooksul käest kätte liikunud ja nüüd jõudnud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna hõlma alla.
Keeruline mõte nõuab lihtsat lauset
Nõtket köitvat kirjatükki, mis tahes teemal, on nauding lugeda. Paraku ei tule selline kirjutis iseenesest. Selle taga on hulk tööd: tekst kirjutatakse läbi mitu korda, seda toimetatakse, täpsustatakse, vajadusel vaieldakse ja konsulteeritakse keelespetsialistidega. Kahjuks ei ole enamasti seda aega kuskilt võtta, kuid kirjutis peab olema lugejale vähemalt arusaadav.
Mis tehtud? Mis tulemas? Vastab Priit Põldme
Sisearhitektide liit on suhteliselt noor organisatsioon, see loodi alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, kui sisearhitektid eraldusid kunstnike liidu kujundajate sektsioonist.
President Ilves kuulutab välja Noore Arhitekti preemia
Kaheksa arhitekti kandideerivad viiendat korda välja antavale noore arhitekti preemiale, mille võitja kuulutab homsel sõbrapäeval Kumus välja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Tallinna linn sai raehoone projekteerijaga kokkuleppele
Tallinna linnavalitsus jõudis Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group’iga (BIG) kokkuleppele Tallinna linna uue administratiivhoone projekteerimislepingu lõpetamises.
Arhitektoon – ideaalne arhitektuur
17. veebruarini saab arhitektuurimuuseumi keldrisaalis vaadata Leonhard Lapini näitust „Ainult arhitektoonid”, mille kuraator on Holger Rajavee. Arhitekti ja kunstniku 65 sünnipäeva puhul on soolalao keldrivõlvide alla koondatud erimastaabilised arhitektoonid, alates 1976. aastal loodud monumendist Tallinnale.
Üks ühele arhitektuur, 10% metsikum
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines hiljuti Tallinnas soome arhitekt ja kunstnik Sami Rintala, kes rääkis oma loengus „Primitiivne, olemuslik ja ürgne arhitektuur” ehituskunstist kui keelest või väljendusvõimalusest, mis vastab inimese bioloogilisele vajadusele.
Ülar Mark: arhitektid on tihti majaehitusel sponsoriks
Arhitektid loodavad sellelt aastalt pikaleveninud mõõna lõppu ning seda, et edaspidi saaksid hooneid projekteerida ainult diplomiga arhitektid.
Veronika Valgu vestlus detsembris kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas Tallinnas esinenud türgi disaineri Orkan Telhaniga.
2012. aasta arhitektuuripreemiad
Arhitektuurivaldkonnas võtab tulemusteni jõudmine kuratlikult kaua aega. Viie aastaga maja ehitamine on paras kiirusrekord ning kümne aastaga ideest teostuseni jõuda pole ka teab mis erand. Kulka arhitektuuri sihtkapitali iga-aastased preemiad on pigem mingi perioodi kokkuvõte, ega käi niivõrd selle aasta tulemuste kohta.
Varraku sada üht Eesti asja tutvustav populaarteaduslik sari on formaadilt ehe menuk. Tunnustatud autorid, lobe tekst, palju pilte, ohutu kujundus, sobib nii kingituseks kui meeleparanduseks.
jaanuar
Klikid, kommid, laigid, tviidid – uus arhitektuurimeedia
Kuidas muudavad ühismeedia ja uus tehnoloogia kui digiajastule iseloomulikud nähtused arhitektuuri ja projekteerimist? Kuidas peaks arhitektuuri interneti vahendusel tutvustama nii, et sõnum jõuaks kõigini?
David Basulto: arhitektuuriblogijate Baruto ehk Infolevi mõju linnastumise ajastul
Tšiili arhitektuuriblogija David Basulto missioon on levitada häid ehituskunstilahendusi üle maailma. Tema sõnul on sotsiaalne vastutus arhitektidele kriisi tõttu paremini kohale jõudnud. Arhitektuuriharidus on liialt ühetaoline, kuid leidub koole, kus diplomitööks on valmis ehitatud objekt.
Mis tehtud? Mis tulemas? Vastab Ülar Mark
Uue aasta intervjuu arhitektuurikeskuse juhiga.
Harilikult eriline, eriliselt harilik
Rootsi arhitektuuribüroo Tham & Videgård Arkitekter esinemisest Tallinnas.
Narva linnaarhitekt: paljud arengud Narvas alles algavad
Narva peaarhitekt Peeter Tambu ütles, et Narva arengut ja hubasemaks muutmist takistab linna üldine mahajäämus, mistõttu hakatakse Narvas lennukaid ideid teostama alles kümne või 20 aasta pärast.
Üksteist suvist hetke ja linnainstallatsioonide käsitlusi
Hiljuti ilmus pärast pikka viivitust kultuuripealinna ürituste raames toimunud linnainstallatsioonide festivali „LIFT 11” kataloog. Ootamine polnud asjata, sest tegu on küllaltki sisuka trükisega, mis pakub huvitavat lugemist nii „LIFT 11” sündmuste kui ka üldiselt avaliku ruumi kunsti kohta.
Mis tehtud? Mis tulemas? Vastab Peeter Pere
Uue aasta intervjuu Eesti arhitektide Liidu juhiga.
Kolm doktoriväitekirja Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnast.
Tehnikaülikooli uuring: 84% uuselamute puhul on ehituspraaki
Tallinna tehnikaülikoolis uuriti 41 korterelamut, mis valmisid aastail 2000–2010. Neist 84% puhul oli vigu, mille parandamine läheks maksma üle 1000 euro. Asjatundjad räägivad, et ehitusjärelevalve on kulutus, millest tellija eelistab kõrvale põigata.
Uue aasta intervjuu Eesti Arhitektuurimuuseumi juhi Leele Väljaga.