Uudised / Artiklid

Arhitektuurikorruptsioon või ruumiporno?

Kalarand ja Admiraliteet – Tallinna linnavalitsus õpetab, kuidas raiuda kivisse mereta linn. Fataalne kurbmäng kahes vaatuses.

Kui rõdule sirge seljaga ei pääse, tuleb rõdu praegu tegemata jätta

Linnalegend räägib, et 1. juulil jõustuv ehitusseadustik nõuab ka tapeedipanekuks projekti. Tegelikkus on pigem vastupidine – uus seadus annab võimaluse paljusid ehitisi püstitada sootuks ilma ehitusloata. Vähendatakse bürokraatiat ja usaldatakse senisest rohkem inimest, kes peab endale aru andma, kas ta on pädev ise üht või teist tööd nõetekohaselt tegema, kas suudab kehtivatest nõuetest kinni pidada.

Väikelinnad püüavad vabariigi juubeliaastaks keskusi korrastada

Kui kõik läheb plaanipäraselt, on Eesti riigi sajandaks aastapäevaks uue ilme saanud 14 linna südamed, mis praegu eelistavad autot jalakäijale ega innusta seal kuigipalju aega veetma. Kuus linna – Rapla, Kärdla, Põlva, Tõrva, Võru ja Valga – on juba arhitektide ideekavandite seast parima valinud. Rakvere konkurss veel käib ning suve alguses kuulutatakse välja konkursid Pärnu ja Kuressaare keskväljakute ümberehitamiseks.

Jaburhanked saastavad Eesti avalikku ruumi

Eesti riigis tegeleb ehitatava keskkonna planeerimise ja suunamisega riigi tasandil ligi 400 ametnikku. Arvake, kui palju nendest on arhitekte? Kaks!

Millest peaks kirjutama arhitektuurist kirjutades?

Kui teatrikriitika objektiks on lavastus, kirjanduskriitika puhul tekst ja muusikakriitikas muusikateos, siis mida peaks eritlema arhitektuurikriitika ja kellele on see mõeldud?

Kriitikanälg

Kas arhitektuurikriitika on arhitektuuri mõtestamine, selgitamine või sellest rääkimine? Miks kriitiku tekst on enamasti kirjeldus? Kas vahendajaks peaks olema teadlane, arhitekt, ajakirjanik, fotokunstnik või tarbija? Tähtis on vaimne kogemine. Vaimne praktika.

Superministeerium – kokkuhoid, raiskamine või ennekõike sünergia?

Rahandusministeeriumi hoonest Tallinnas Suur-Ameerika tänavas on töötajad nüüdseks välja kolinud ning hoone ootab lammutamist. "Aktuaalne kaamera" uuris, kas uue nn superministeeriumi hoone ehitamine tähendab kokkuhoidu või võib tegu olla hoopis raiskamisega.

Tallinnas on ainult üks Balti jaama turg

Praegune turg on ilmselgelt häirinud nii linnaisasid kui ka turu omanikke. Mitmel põhjusel. Turu sulgemise plaane on peetud pikalt. Putkade arv on vähenenud, mõned on tühjad ja seega seisab osa müügipinnast kasutuseta. Maa on aga selles asukohas väärtuslik. Üks endistest omanikest on öelnud: „Tahame alast kujundada korraliku kvartali eluruumide, kontorite ja kaubanduspindadega.” Sinna on tahetud rajada ka Viru keskuse mõõtu hoonekompleksi.

Kui poliitiline on linnaruum?

Linnaplaneerimine on poliitikaga läbi põimunud. Ruumilisi arenguprotsesse suunavad kokkulepetest juhinduvate poliitikute vastu võetud seadused. Erakondadele laekuvad annetused määravad, millised planeeringud saavad kinnitatud. Kui tähtis planeering kehtestatakse volikogus paari minutiga, ilma igasuguse arutelu ja mõjude analüüsita, on see poliitiline otsus. Poliitika on see, kui linn ei pea paljuks muuta üldplaneeringut, et mõni projekt läbi suruda.

Kas superministeeriumi ehitajal lubatakse autoriõigusele vilistada?

AS Riigi Kinnisvara on andnud enneolematu superministeeriumi ehitamise ettevõttele, kes saab vaba voli kasutada arhitektuurivõistluse võitnud projekti või siis tellida uus sobiv projektlahendus ilma igasuguse konkursita.

Riigikohus jättis TOP-i detailplaneeringu jõusse

Riigikohus jättis neljapäeval rahuldamata MTÜ Pirita Selts kassatsioonkaebuse, millega selts soovis tühistada Tallinna linna detailplaneeringu kehtestamist Pirital Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) alal.

Esmamulje olgu väljakutsuv ja ekstravagantne

Kui paljudele on Rail Baltic olnud siiani pigem abstraktne joonestik kaartidel, siis Tallinna ja Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistlus lisavad sellele tubli annuse käegakatsutavust. Siinkohal Pärnu terminalist.

Kui ise ei tee, siis ei tee keegi

Arhitekt Kyong Park asutas 1982. aastal New Yorgis ühe omamoodi eksperimentaalse foorumi ja galerii Storefront for Art and Architecture (edaspidi Storefront), et toetada noori kunstnikke ja arhitekte ning arendada elukeskkonda puudutavat diskursust, edendada arhitektuuri, kunsti ja disaini valdkondi nii Ameerikas kui mujal.

Ehitada teistmoodi linna

Vee ja maa piirile on ikka linnu tekkinud. Linnade kasvades ning transpordisõlmede muutudes on saanud sellest piirkonnast aga problemaatiline ala, millele tuleb hakata uut identiteeti otsima ja leiutama.

Arhitektuuri lähipärand / Lähisajandi arhitektuuripärand

Novembris 2014 võttis kultuuriminister muinsuskaitse alla kaks XX sajandi arhitektuuriobjekti: Viljandi tuletõrjedepoo ja Loksa bussijaama hoone. Nende mälestiseks tunnistamine on põhjaliku üle-eestilise uurimistöö esimene tulemus.

Raplamaa kaheksanurk

Raplamaa Sõnumid kirjutas 26. XI 2014, et 20 aastat tagasi arutlesid muinsuskaitseinspektor Aili Peterson, linnavalitsuse ametnikud Valter Uusberg ja Margus Maripuu ning maakonnaarhitekt Tiit Krossmann jalutuskäigul, milliseid hooneid tuleks Raplas spetsiaalselt kaitsta. Uuematest hoonetest vaadati Rapla KEKi ehk Kolhoosidevahelise Ehituskontori peahoonet, praegust Okta Centrumit.

Riigiarhitektiga või ilma

Eestile vaja. Kui poliitikutega kohtudes on mõnikord tundunud, et riigiarhitekti olemus on kõigile üheselt arusaadav, siis järgmisel hetkel pahvatab ikka keegi välja midagi sellist nagu näiteks Juhan Parts 2007. aastal konverentsil "Riik ja arhitektuur", kus ta majandusministrina esinedes teatas, et sõnaga "riigiarhitekt" meenub talle Albert Speer...