AIN HANSCHMIDT: tahtsime linnahalli ära osta
Toivo Tänavsuu
Reedel tutvustas Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt Tallink City projekti. Ent ta unustas linnapea Jüri Ratasele rääkimata oma linnahalliga seotud ideest.
•• Mis plaan on teil linnahalliga?
Tahtsime linnahalli ära osta ja sinna konverentsikeskuse teha, aga ei saanud seda kätte. See on väga huvitav objekt, ainulaadne kontserdisaal. Sinna mahub 3000–4000 inimest ja kaugeim vaataja asub lavast 36 meetri kaugusel. Pidin just linnapeaga rääkima, kas ta oleks seal mingi variandiga nõus. Tahame tuua inimesed linnahalli ja välja mõelda, miks nad seal peaksid käima.
•• Aga muinsuskaitse?
Muinsuskaitsega ei näe ma probleeme. Me tahame linnahalli täiustada ja seespool ümberehitusi teha. Linnahallile on vaja kujundada oma tõmbenumber nagu Tallink Cityl saab olema mäesuusahall. USA-s käib analoogses kompleksis igal aastal suusatamas 300 000 inimest, aga kokku külastab seda aastas kuus miljonit inimest.
•• Pärast teie siirdumist Ühispangast Tallinki emafirma Infortari juhiks käib Infortari nimi tihedamini uudistest läbi. Mullu omandas Infortar osaluse Pirita TOP-i spaas, lisaks kavandatakse uusi hotelle. Ja lisaks siis 4–5 miljardit krooni maksma minev Tallink City, mis peab kerkima Lasnamäele 2010. aastaks. Firma on justkui surnuist äratatud.
Enne mind töötas Infortaris kaks inimest ja nad lihtsalt ei jõudnud asju teha. Nüüd on inimeste arv kasvanud 15-ni. Meil on erinevaid projekte, aktiivsemalt tegutseme hotellibisnises. 1. veebruaril paneme nurgakivi Tallinki spaahotelli- ja konverentsikeskusele. Arvan, et sellest tuleb vahva sõu – kohal on Põhja-Euroopa saluudimeister, kelle abiga korraldame kahe kraanaga midagi sellist, nagu on aastavahetusel Eiffeli tornis. Aasta lõpuks peaks hotell juba töötama.
Tallinki spaa tuleb rohkem meelelahutuslik kui Pirita TOP, kus pärast konverentsi saab hotellis õhtul õlut juua ja end mõnusalt tunda. Mitte ei pea ülikonnas olema ja šampanjaklaase kokku lööma. Piritale plaanime lisaks täiendavaid investeeringuid 40–50 miljoni ulatuses.
•• Peale selle on planeerimisel terve hulk uusi hotelle.
Peterburis, Moskvas, Riias, Kiievis ja Helsingis on meil omad plaanid. Kiievis on asutatud tütarfirma ning seal üks inimene tegutseb. Helsingi hotell on meil juba paberil. Infortaril on 12–15 tütarfirmat, neist üks välismaal – Ukrainas.
•• Uued hotellid peaksid perspektiivis ilmselt toetama laevafirma Tallink tegevust, et saaks müüa atraktiivseid pakette koos laevapileti ja majutusega – just nagu Tallink müüb praegu edukalt koos Hotell Tallinkiga?
Seda ka. Aga teiselt poolt on mullegi üllatuseks hotellibisnis meeletult kasvamas. Tallinn on oma 6000 hotellitoaga ajast ja arust. Las Vegases on ühes hotellis 13 000 tuba.
•• Mõned arvavad, et Tallinnas on juba liiga palju hotelle.
Käisin Austrias suusatamas, seal oli üks väike küla, kus oli 8000 hotellituba. Läti ja Leedu on selles vallas Tallinnast oluliselt kiiremini arenenud. Lätlased võõrustavad jäähoki MM-i, NATO tippkohtumist, EBRD aastakoosolekut – Tallinn peaks ka julgema selliseid asju teha, aga ei saa, kui pole hotellitube.
Soome sotsiaaldemokraatlik partei korraldas konverentsi reisilaeval Victoria, keskerakond Romantikal. Sellistele üritustele tuleb kokku 2000–3000 inimest. Mis viga inimesed Tallinna tuua, laevalt maha võtta ja konverentsihalli sõidutada, kui lisaks ka meelelahutus kõrval olemas.
Riiga ja Peterburi plaanime 300–500 toaga hotelle, veekeskuse osas ei tea veel, oleneb läbirääkimistest. Eesmärgiks on sünergia Infortari ja Tallinki vahel.
•• Kui tõenäoline on, et Tallink ostab Silja Line’i? Väikeaktsionäride jaoks näib see olevat üsna oluline küsimus.
Sellest ei saa sõnagi rääkida. Börsiettevõtte miinus on see, et igast asjast võidakse teha uudis. Ma saaks aru, kui Tallink ostaks Silja ära, kui hinnas oleks juba kokku lepitud – see oleks uudis.
•• Tallinki nime kannab praegu üks hotell, aasta lõpus juba kaks. Kas eesmärk on luua Tallinki hotellikett, mida opereerib üks operaator (Tallink grupi tütarfirma TLG Hotell – toim)?
Eesmärk on mastaap taha saada, siis saab näidata mastaapsemaid käibe- ja kasumiarve. Outsource’imine on maailmas küll popp, aga oma aja ära elanud. Meie püüame asju ise teha. Üks operaator, üks kett – püüaks selle peale minna.
•• Infortaril on käed tööd täis. Kui mõelda sellele, et teie saamine Infortari osanikuks ja aktsionäriks oli parajalt skandaalne, siis kas tunnete vajadust avalikkusele kuidagi tõestada, et Enn Pant ei kinkinud teile osalust niisama, vaid tegemist oli nn tulevikku suunatud kokkuleppega?
Ma ei arva, et pean end kellelegi tõestama. Ja ma ei usu ka, et tavalugeja on mu vastu nii vaenulikult meelestatud kui ajakirjandus. Kui midagi teed, pead arvestama, et meeletu surve tuleb vastu. Tartu maantee läbimurde ja Ühispanga peahoone eest saime ka omal ajal meeletult sõimata.
Ma ei saa öelda, et oleksin kogu selle mullusügisese jama üle õnnelik, aga ei ole halba ilma heata: ajakirjandus kajastas ja õiendas hirmsat moodi, kuid selle tulemusena pakuti meile meeletult investeerimisvõimalusi. Nii oleme me sattunud ka mõnda projekti väikeaktsionäriks, näiteks Paljassaare sadamasse.
•• Kuidas finantseeritakse 4–5 miljardi kroonise Tallink City projekti valmimist?
Investeerimisprojekte on maailmas palju vähem kui investeeringuid otsivat raha.