Ajalooline Kadrioru apteek sünnib ümber barokseks sigaritoaks

Eesti Päevaleht 12.01.2006
Piret Peensoo

Endisesse apteegihoonesse tulevad stiilne sigariklubi ning tantsusaaliga baariruum.


 
2001. aastal Kadrioru apteegi hoone ostnud Morrison Invest on maja esimese korruse välja rentinud uutele huvilistele.
Foto: TERJE LEPP
 
Paari nädala eest ilmus endise Kadrioru apteegi fassaadile kiri “Klubi Katarina Club”, muinsuskaitse andmetel avatakse majas sigarituba.

Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on uue sisekujunduse projekt ja fassaadile kinnitatud nimi muinsuskaitsega kooskõlastatud. “Kartsime, et kui pannakse messingist silt, siis see läigib, aga praegu vaatasin, et matt sobib päris hästi,” leidis Dubovik. “Hoone funktsiooni meie mõjutada ei saa – sinna tuleb klubitaoline sigarituba.”

Narva maantee 50/Vilmsi 2 maja omanikfirma Morrison Investi juhatuse esimees Margus Valdes ei soovinud muinsusväärtusega apteegihoone uuest kasutusest rääkida. “Ma ei tea, mis sinna tuleb,” ütles Valdes. “Meie andsime ruumid rendile ja rohkem meid see ei huvita.”

Rohkem on apteegi ümbersünniga kursis sisearhitekt Maile Grünberg, kellelt uus rentnik, osaühing Madigan Trade on tellinud tulevase sigariklubi ja selle kõrvale tuleva tantsusaaliga baariruumi kujunduse. “Õudselt kurb tegelikult. Projekteerisin sinna päris uhke apteegi, aga kui kaks aastat ehitati ja inimesed ei harjunud apteegis uuesti käima, lõpetasid nad ära,” meenutas Grünberg.

Sisearhitekti sõnul kujundas ta ruumid uueks otstarbeks omaniku soovil. “Sai ostetud väga kallis ja stiilne mööbel, ventilatsioon on lahendatud kunsttaladega, ei tolkne need ümarad taldrikud laes,” kirjeldas ta.

Grünbergi sõnul on klubi sisustamine lõpukorral. “Mulle endale ka meeldib barokne kuld ja sära, lõpuks läksin täiesti hasarti,” jutustas arhitekt. “Püüdsin teha, et oleks ilus objekt. Et ei tuleks läbu maja, vaid oleks soliidne ja tõsiselt võetav sigariklubi.”

Osaühingu Madigan Trade juhatuse liikmete Karol Muuli ja Aleksander Trommiga ei õnnestunud Eesti Päevalehel ühendust saada.

Hästi restaureeritud

Linn müüs apteegihoone, abi- ja kõrvalhoone 2001. aasta suvel avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnast, 2,3 miljonist kroonist, 5000 krooni enam maksta lubanud aktsiaseltsile Morrison Invest, kuigi hoonete müügi vastu olid märtsis protestinud nii muinsuskaitsjad kui ka apteegi rentnikud.

Kuigi 1999. aastal oli linn korrastanud välisfassaadi ja vanad aknad ning taastanud peaukse, võttis uus omanik 2002. aastal ette ehitise renoveerimise eesmärgiga avada ravikeskus. Morrison Investi tütarfirma Renover Ehitus alustas remonti renoveerimisprojekti, ehitusloa ja muinsuskaitse kooskõlastuseta.

2003. aasta kevadel avastas muinsuskaitse, et Narva maantee poolse fassaadi originaalvoodrilauad on asendatud kitsamatega. Vähem kui kuuga jõuti ehitajaga kokkuleppele, et kohtusse ei minda ning Kadrioru-poolne fassaad ja tagafassaad saavad korda vastavalt projektile.

Varem projekti mittetäitmise pärast kohtuga ähvardanud kultuuriväärtuste amet valis ajaloolise apteegihoone kandideerima 10 000-kroonisele aastapreemiale väljaspool vanalinna paremini restaureeritud maja kategoorias.

Ajalooga maja

Kadrioru apteegi ajalugu:

••1844–1845 rajas raehärra Diedrich Ferdinand Riesenkampf Tallinna vanalinna ja Kadrioru lossi vahelisele alale oma suvemõisa.
••Kubermanguarhitekt Christoph August Gableri projekti järgi valmis aastail 1844–1845 praegune Narva maantee 50 asuv klassitsistlikus stiilis ühekorruseline puumaja.
••1873. aastal avas proviisor Georg Heinrich Haetge hoones apteegi, rahuldamaks Kadriorus suvitava Peterburi koorekihi vajadusi.
••1989. aastal võttis Tallinn hoone muinsuskaitse alla ja 1997. aastal kanti see riiklike kultuurimälestiste nimekirja.
••2001. aastal müüs linn hoone erakätesse.
••Praegu leiab hoonest kasutatud riiete kaupluse ja ilusalongi.