Alanud on Kalevi keskstaadioni kaheetapiline arhitektuurivõistlus
Tantsupidude sündmuspaik, 1955. aastal valminud ning praegu “Kalevi” keskstaadioni nimetust kandev spordirajatis oli esimene uus, mastaapne ja avalik spordikompleks, mis rajati II maailmasõja järgses Tallinnas. “Kalevi” staadioni katel mõjub ruumiliselt terviklikult ja on siiani üks meie esindusstaadionitest, mis oma kõrgete nõlvade tõttu ideaalne paik tantsupidude korraldamiseks ja nende jälgimiseks. Viimastel aastatel on „Kalevi“ staadionil tehtud vaid väiksemahulisi korrastustöid.
Tantsupidude sündmuspaik, 1955. aastal valminud ning praegu “Kalevi” keskstaadioni nimetust kandev spordirajatis oli esimene uus, mastaapne ja avalik spordikompleks, mis rajati II maailmasõja järgses Tallinnas. “Kalevi” staadioni katel mõjub ruumiliselt terviklikult ja on siiani üks meie esindusstaadionitest, mis oma kõrgete nõlvade tõttu ideaalne paik tantsupidude korraldamiseks ja nende jälgimiseks. Viimastel aastatel on „Kalevi“ staadionil tehtud vaid väiksemahulisi korrastustöid.*
Nüüd on avanenud võimalus staadioni ja selle lähiümbruse hoopis suuremaks ning terviklikumaks tulevikuks. Kalevi spordiselts ja Tallinna linn on sõlminud heade kavatsuste lepingu mille raames soovitakse edendada Kalevi staadioni arendusega vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi Tallinnas ning luua selleks rahvusvahelistele nõuetele vastav tipp- ja rahvaspordi keskus.
Arenduse eesmärk on aidata kaasa Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti rahvusstaadioniks, mis koosneb staadionist, harjutusväljakust, treening- ja klubiruumidest ning sporditegevust toetavatest ruumidest (spordiadministratsioon, ravi- ja füsioteraapia ning majutus- ja teenindusruumid). Samuti jätkub Eesti rahvusstaadionil tantsupidude pidamine, sellest kujuneb rahvaspordikeskus ja terviseraja Rahva Raja alguspunkt. **
Selle meelsusega on algatatud detailplaneering ning kuulutatakse välja avalik arhitektuurivõistlus.
Kavandatud arendus on jagatud kaheks suuremaks etapiks:
I Staadioni ja tribüünidega seotud ehitusetapp (spordiürituste ja tantsupeo läbiviimseks – eesmärk 2019), millega renoveeritakse staadion ja rajatakse uued tribüünid. Pealtvaatajate kohade arv suureneks 15 000-ni (lääne ja ida tribüün I ja II tasand). Selle ehitusetapi realiseerimine on planeeritud linna- ja riigi eelarvest 14 miljonit eurot + km.
II.etapp, (eesmärk aastaks 2026) näeb ette erakapitali kaasamist ca 30 000 m2 spordi- ja ärifunktsiooniga hoonestuse rajamiseks. Peaks tekkima võimalus suurendada istekohtade arvu tribüünidel erijuhtudel kuni 30 000ni. Samuti kuuluvad etappi põhja- ja lõuna tribüünide / varjualuste kavandamine.
Ala detailplaneeringu põhijoonis (link)
Võistluse ajakava:
I etapp 14.12-13.02.17, II etapp 8.03-8.05.17.
Teise etappi valitakse max 10 osalejat. Võistluskeel on eesti keel.
Žürii on 7-liikmeline, sinna kuuluvad eesti arhitektid Katrin Koov, Andres Alver ja Raine Karp, Soome arhitekt Samuli Woolston, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, ESS Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert ja Kultuuriministeeriumi esindajana Andi Einaste (Eesti Laulu ja Tantsupeo SA).
Võistluse tingimused saab alla laadida Riigihangete registrist –
https://riigihanked.riik.ee/register/teade/1544309
* „Kalevi“ staadioni arhitektuur ja sünnilugu, Carl-Dag Lige, 2005/2014
** Heade kavatsuste kokkulepe, 12.02.2015 Tallinnas