Alasti kistud Pirita rannahoonesse on lisandumas 31 vanniga bürood
Askur Alas
Erakätesse müüdud suvesümboli, Pirita rannahoone keskmine osa on praegu karkassini lahti võetud ning ootab bürookorteriteks ümber ehitamist.
Ehituse käigus renoveeritakse vahetult enne 1980. aasta olümpiamänge valminud hoone kahe tiiva vahele jääva keskmise osa ja ühe tiiva otsa fassaadid, katused ja kogu sisemus.
Kui enne ümberehitust oli rannahoone valdavalt kahekorruseline ja osaliselt kolmekorruseline, siis pärast juurdeehitust saab maja endale neli ja osaliselt viis korrust.
Märtsis 2006 valmivad 31 eri suuruse ja planeeringuga 1–5-toalist büroo-apartementi ehk korteriomandit, millest enamik on juba müüdud. Korteriteks ei saa firma neid nimetada, sest hoone asub ärimaal, sellest ka nimi ”büroo-apartement”.
Eelmisel aastal ehitas firma bürookorteriteks ümber hoone tiivad, lisades neile ka kaks korrust. Kõik korteriomandid on müüdud.
Rannahoone arendaja, varahaldusettevõtte Metro Capital Management AS-i müügijuht Raul Andresson ei soovinud eile rääkida, millega hoones juba asuvad bürood täpselt tegelevad.
Andressoni sõnul on maja avalikku kasutust siiski piisavalt, sest esimesel korrusel leiab koha tervisekeskus saunade, basseinide ning ilusalongiga. ”See, mis maja keskmises osas sünnib – kas sinna tuleb ööklubi või restoran –, ma öelda veel ei saa, sest ei tea, kes hakkavad rentnikuks,” ütles Andresson. Varem paiknes hoone keskosas läbi mitme korruse restoran ja ööklubi.
Maksimaalmõõtudes vannid
Uutest rannahoone bürookorteritest ei puudu maksimaalmõõtudes (1800 x 800, Villeroy & Boch) vannid, kaks WC-d, saun ja bidee-käsidušš.
Kuigi firma teatab oma kodulehel, et kohalik ”elukeskkond on rahulik ja privaatne”, ei saa see suviti tuhandete rannaliste tõttu nii olla. Muul ajal on mereäärne kant tuntud tuulisuse poolest. Samas avaneb korteribüroodest suurepärane merevaade, paistab kilukarbisiluett ning ümberringi on männimets.
Ümberehituse arhitekt on Ülo Peil, sisekujundaja Vaikla Design Studio. Totaalse muutumise läbi elanud hoone arhitektiks oli Pühajärve kohvik-restorani autor Mai Roosna. Veel enne oli samal kohal Edgar Johan Kuusiku ja Franz de Vriesi projekteeritud eestiaegne supelsalong.