Andro Mänd: 2021. aasta kokkuvõtted ja ootused aastale 2022

Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd võtab kokku möödunud aasta ning jagab ootusi alanud aastale. Märksõnadeks: Strateegiakeskuse ja Ruumiloome osakonna teke Tallinnas ja Tartus, riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimise käänuline teekond, liidu sajas sünnipäev, arhitektuurivõistluste buum, dokumendi “Ehituse pikk vaade 2035” allkirjastamine ning riikliku maa- ja ruumiameti loomisprotsess.

Ruumiloome suunamuutus Tallinnas ja Tartus

2021. aasta üheks oluliseks arenguks võib nimetada Strateegiakeskuse loomist Tallinnas ja Ruumiloome osakonna teket Tartus. Tegemist on sisulise suunamuutusega linnade juhtimisstruktuurides, kus linnaruumi ja elukeskkonna visiooniloomega seotud ametid/ametnikud koondatakse ühte üksusesse. Loodetavasti näitab see suundumust Eesti linnade juhtimises. Arenenud riikides on tajutud, et talentide ning kõrgepalgaliste spetsialistide konkurentsis on just elukeskkond muutunud üheks väga oluliseks teguriks. Seega muutuvad linnade strateegia ja planeerimine järjest tähtsamaks. Teema olulisust näitab seegi, et läbi linnakantsleri ameti allub Tallinna Strateegiakeskus otse linnapeale. Ka Tartu viis oma ümberkorraldustega linnaarhitekti ja Ruumiloome osakonna otse linnapea alluvusse. Paraku tehti peale kohalike volikogude valimisi koalitsioonipartneri soovidele vastu tulles vangerdusi ning lisati tagasi abilinnapea vahelüli.

Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimine

Möödunud aastal valiti riiklikult tähtsad kultuuriobjektid: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak. Paraku muudeti oluline protsess farsiks ning poliitpunktide noppimiseks enne kohalikke valimisi. Nagu viimastel aastatel tavaks, ei kaasatud sellesse protsessi piisavalt kohalikke omavalitsusi ega ka erialaspetsialiste. Tehtud otsused on tunduvalt problemaatilisemad kui eelnevas kultuuriobjektide valikus, mil valituks osutusid ERM, KUMU ja EMTA saal. Mitmed probleemsed tulevikuvaidlused veeretati Riigikogult kohalikele omavalitsustele.

Liidu sajas sünnipäev

Eesti Arhitektide Liit on kogu Baltikumi vanim arhitektide liit. Juubeli raames toimus palju erinevaid üritusi, kuid eraldi tooksin välja linnaruumi installatsioonide festivali “PÖÖRA!“, mille liit viis läbi koostöös Tallinna linnaga. See on märgiline, kuna viimane linnaruumi installatsioonide programm oli Tallinnas 10 aastat tagasi, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. PÖÖRA! elab ühe installatsioonina mõnda aega veel edasi, kuna Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum sai Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt ametliku loa võtta “Lummavad kohtingud” enda vastutusele ning arvata nad muuseumi skulptuuriaia osaks.

Arhitektuurivõistluste buum

Arhitektuurivõistluste populaarsuse kasv nii era- kui ka avalikus sektoris jätkus hoogsalt. Liit kooskõlastas või viis läbi üle kolmekümne avaliku arhitektuurivõistluse. Arusaam avalikus sektoris on hakanud muutuma ning sageli ei lähtuta enam odavaimast hinnast, vaid on mõistetud, et läbi avaliku arhitektuurivõistluse on võimalik saavutada palju kvaliteetsem tulemus. Ka paljud erasektori esindajad on hakanud kasutama avaliku võistluse formaati.

Ehituse pikk vaade

Üheks aasta oluliseks tulemuseks võiks kindlasti nimetada dokumendi “Ehituse pikk vaade 2035” valmimist ja allkirjastamist erinevate ministeeriumite, omavalitsuste, erasektori ja erialaorganisatsioonide poolt, millede seas oli ka Eesti Arhitektide Liit. Üks esimesi dokumente Eestis, mis rõhutab ka kvaliteetse elukeskkonna tähtsust ning võtab eesmärgiks avaliku sektori tellimuste viimist kontratsükliliseks majanduse languste ja tõusudega. Selle saavutamine on küll keeruline, kuid see on oluline samm õiges suunas.

2022: maa- ja ruumiameti ootuses

Peamine ootus alanud aastal on maa- ja ruumiameti protsessiga edasiliikumine. Selle vajaliku tugistruktuuri puudumine pärsib kohalike omavalitsuste arengut, konkurentsivõimet ning kogu meie elukeskkonna ja linnaruumi kvaliteeti. Meil on vaja, et keegi haldaks tervikpilti. 
Riik on üks suurimaid ehitajaid, kuid iga ministeerium ja amet teeb otsuseid vastavalt oma Exceli tabelile, keegi ei vaata, kuidas need otsused meie väikelinnu efektiivsemaks ja kompaktsemaks muuta aitavad. Lõviosas meie omavalitsustest puuduvad erialase haridusega spetsialistid, kes oskaksid suunata või analüüsida asulate ruumilist arengut, sest paraku spetsialistid kaugetesse valdadesse tööle ei lähe ning neile ei oleks seal ka piisavalt koormust. Hetkel ei ole meil aga ka riigi tasandil institutsiooni, kuhu sellise probleemiga omavalitsused saaksid pöörduda. Loodame, et maa- ja ruumiameti loomisprotsess saab bürokraatlikest takistustest üle ning uuesti liikuma.