Andro Mänd: kinnisvara nõiaringid ähvardavad suure kahjuga
Kui me oma linnade arengut asjatundjatest visionääride abil suunama ei hakka, on ruumiline lõhestatus ning sellest tulenevad probleemid juba paarikümne aasta pärast osaks ka meie igapäevaelust, kirjutab Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui me oma linnade arengut asjatundjatest visionääride abil suunama ei hakka, on ruumiline lõhestatus ning sellest tulenevad probleemid juba paarikümne aasta pärast osaks ka meie igapäevaelust, kirjutab Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Annaksin sügisel kohalikel valimistel kõhklemata oma hääle visioonile, mis tegeleb ruumilise segregatsiooniprotsessi peatamisega. Linnaplaneerijad ja sotsiaalteadlased räägivad juba mõnda aega, et Tallinnas on toimumas väga kiire linnaruumiline segregeerumine ehk siis suurema ja väiksema sissetulekuga inimesed kolivad erinevatesse piirkondadesse. Madalama sissetulekuga inimesed surutakse järk-järgult mereäärsetelt aladelt ja kesklinnast välja.
See on kogu linna arengut silmas pidades üks tõsisemaid probleeme, kuid paraku ei kõneta see veel meie valijaid ja poliitikuid, sest ei osata ette näha sellise arengu tagajärgi. Erinevad lääneriikide uuringud näitavad, et selliste protsesside tulemusena tekkivad majanduslikud ja sotsiaalsed kahjud ühiskonnale on väga suured.
Tekivad nn nõiaringid, kus kinnisvarahinnad hakkavad teatud piirkondades langema ning ärid hakkavad sealt lahkuma, sest lahkuvad maksujõulised kliendid. Suurenevad ühiskonna kulutused päästeametile ja sotsiaalhoolekandele. Kuna meil on piirkonnapõhine koolisüsteem, siis ka sealsed lapsed jäävad sinna allakäigu spiraali kinni. Black Lives Matteri liikumine kasvas välja just ühiskonna suurest ebavõrdsusest ja lõhestatusest.
Kõik, kes on USAs käinud, teavad seda kontrasti, mis valitseb suurema ja väiksema sissetulekuga elanikkondadega piirkondade vahel. Kui me oma linnade arengut ei suuna, siis on ruumiline lõhestatus ning sellest tulenevad probleemid juba paarikümne aasta pärast osaks ka meie igapäevaelust. Paraku puuduvad meil vastavad uuringud teiste Eesti suuremate linnade kohta, kuid visuaalselt võib eeldada, et Tartu Annelinn ja Pärnu Oja tänava kortermajade piirkond võivad kujuneda probleemseteks aladeks, kui segregatsiooni teemaga ei hakata tegelema.
Avalik sektor peab muutuma paindlikumaks ning julgema võtta ka riske ja katsetama. Tartu Autovabaduse puiestee on suurepärane näide sellest, kuidas läbi n-ö pop-up-meetodil katsetatakse uut moodi linnaplaneerimist ning vaikselt harjutatakse ühiskonda kogu läänemaailmas toimuva muutuva linnaruumi käsitlusega.
Meie linnade linnaarhitektid on paraku taandatud menetlejateks ning neilt ei oodata enam arenguvisiooni. Selle tõttu ei ole enam üheski Eesti omavalitsuses tööl kõrgeimat arhitekti kutset (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8) omavat inimest. See paistab paraku väga teravalt välja ka meie linnade/valdade üldpildis. Linnade ruumiline areng/paigalseis on liikunud ainult poliitikute ja arendajate kätte ning üldiselt puuduvad linnade arengutes sisulised visioonid.
Poliitikud peavad õppima taas usaldama erialaspetsialiste. Me näeme, et maailmas on kõige edukamad just need linnad, kus tegeletakse jõuliselt, järjepidevalt ning teaduspõhiselt oma linnaruumi arendamisega.
Ühel hetkel ei ole tippspetsialistile töökoha valikul palga suurus enam ainuke määrav tegur, oluliseks muutub ka hea elukeskkond. Linnadevaheline konkurents talentide ligimeelitamiseks aina kasvab ning kvaliteetne elukeskkond on siin määrava tähtsusega.
Tuleb soodustada väikeettevõtete tegutsemist ning väga kriitiliselt vaadata linnapiiride äärde suurte kaubanduskeskuste rajamise plaane. Linna piiridele ehitatavad suured kaubanduskeskused suretavad välja äritegevuse ajaloolistes kesklinnades. Rakvere on ideaalne näide sellest, kuidas kogu Rakvere kõige suurem tõmbekeskus on linnapiiri taga asuv Põhjakeskus, samas ajaloolisel Pikal tänaval ärid kiratsevad. Targasti planeerides tuleb ärid tagasi tuua linnade ajaloolistele tuumikaladele.
Valga näitab eeskuju
Enamik meie omavalitsustest on kahaneva rahvaarvuga. Samas väga paljude erakondade/valimisliitude valimisprogramme vaadates jääb mulje, et nad kandideerivad kasvavatesse omavalitsustesse. Isegi kui ollakse kahanemise probleemi teadvustanud, siis puudub igasugune plaan ja visioon, kuidas oma kahanevat omavalitsust ruumiliselt kokku koondada ning efektiivsemaks muuta.
Rohepöörde valguses on ühiskonna kulutused pooltühjade piirkondade tänavavalgustusele, teede hooldusele, ühistranspordile, ainult osaliselt asustatud kortermajade ülalpidamisele vägagi küsitavad. Laiali valgunud asulad, mis on nüüdseks pooltühjad, soodustavad omakorda autostumist, sest vajalike teenuste osutamiseks nendel aladel on seal liiga vähe elanikke ning poes, koolis, lasteaias, tööl jne tuleb käia kodust eemal.
Senini on kahanemisega süstemaatiliselt tegelenud Valga ning seda just sealse visiooniga linnaarhitekti eestvedamisel. Loodame, et see jätkub neil ka pärast valimisi.
************************
Äripäev küsis enam kui 400 Eesti juhilt, ettevõtjalt ja ühiskonnategelaselt: “Millisele ideele teie eelseisvatel kohalikel valimistel kõhklemata oma hääle annaksite? Kas ja mis peaks teie meelest kohalikus elus muutuma? Mida ootate kohalikult võimult ettevõtluse edendamiseks? Mis peaks tingimata olema erakonna või valimisliidu programmis, et teie hääl saada?”
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/09/04/arhitektide-liidu-juht-kinnisvara-noiaringid-ahvardavad-suure-kahjuga