AREENI TULEVIKUTÄHED: Pehmete väärtuste vormistaja

Eesti Ekspress, 05.01.2006  
Karin Paulus  
 
Rajusid reklaame tegev Koit Ojaliiv unistab paremast arhitektuurist.

Olümpia-aasta väljalase Koit Ojaliiv (25) on Eesti Kunstiakadeemia viienda kursuse üliõpilane. Praegu on ta akadeemilisel, kuid tegelikult viibib ta selle aasta Erasmuse vahetusüliõpilasena Berliini kunstiülikoolis (Universität der Künste Berlin) Hauptstudium’is. Enne kunstiakadeemiat käis Paidest pärit Koit ühe aasta Tartu kunstikoolis. Õppis skulptuuri. Miks? “Ei tundnud end piisavalt kindlana arhitektuuri sisseastumiseksamiteks.” 

 
 
 (Ingmar Muusikus)  


Berliinis on sel aastal Koidu põhiprojektiks Bukaresti kultuuri- ja kaubanduskeskus: “On põnev, et kui Ceau?escu ehitas suuri kortermajade plokke, siis hoovidesse jäid alles agulimajad.  Läheme sinna kohale ka vist kevadel.”

Teine projekt, mida Koit veel esile tõstab, on Berliini keskuse põhilise kitsa ning kõrge linnamaja-tüübi edasiarendamine. “Alguses tahtsin teha tavalise elumaja, aga kuna enamik kursusel olevatest inimestest on mõelnud välja ekstreemsemaid lahendusi (hotelle, ateljeesid, lasteaedu), siis teen ise ka hoopis väikese raamatukogu.”
Nimekamatest õppejõududest mainib Koit Wiel Aretsi: “Enamik sakslasi vaatab vähemalt seal koolis ka Hollandi poole. Nagu siingi vaadatakse.” Koit arvab, et Aretsi juhitav projekt on siiski liiga teoreetiline. “Mina läksin sinna otsima rohkem Deutsche Sachlichkeit’i.”

Arhitektuuri Ojaliiv Berliini otsima siiski ei läheks. “Mind huvitab hetkel Ida-Euroopa rohkem kui Lääne-Euroopa. Berliinis on hästi palju head muusikat ja häid raamatupoode. Vähemalt minu jaoks.” Koit kuulab peamiselt elektroonilisemat muusikat. 
Noorusest hoolimata on Ojaliiv osalenud juba mitmel konkursil. Üks keerulisemaid ülasandeid oli ehk koos Juhan Rohtlaga tehtud Tartu ülikooli Narva kolledži projekt, mis pälvis isegi ostupreemia. Projekti kohta kirjutas Areenis Mart Kalm järgmist: “”Kvartalis” olid ruumid kenasti ära paigutatud, kuid võistlustööl tervikuna jäi puudu kandvast ideest.”

Siin on Koidul koos sõpradega ka oma firma – Nafta. Üks valdkond on n-ö visuaalne meedia: “Teeme näiteks muusikutele videotausta.” Koostööd on tehtud näiteks Villu Veskiga. Viimati toodeti taustapilti Frank Sinatra muusika sarjale.

Viimastest Nafta reklaamidest mainib Koit “rasvaklippi” (rasvaste toitude vastane) ja “Ei suitsule” – suitsetava ema toss tuleb lapse suust välja –, tehtud Eesti Haigekassale. Varasematest töödest väärivad mainimist LHV – pensionifondi reklaamid, kus ironiseeritakse konkurentide turundusstrateegia üle. Mäletate ju küll, ühes ütleb pensionipõlve pidav Veerpalu kepikõnnist loobudes väsinult: “Ajupesu teeb haigeks.” Teises keeldub bussijuht pähemääritavast tasuta tekist. Väga rokkivad olid ka Nafta klubile Tallinn ning teatrietendustele (“Salemi nõiad”, “Ajujaht”) tehtud reklaamiklipid.

Muide, Koit on ka maalinud ning osalenud juba päris mitmel näitusel. Näiteks Stockholmi Eesti majas olid väljas pildid vanaemast. “Arhitektuurifotograafia on ka lahe.”
“Mida hindad arhitektuuris?” – “Linna puhul – näiteks Tallinnas – tahaks rohkem tihedust, mitte et rohkem suuri torne, kus vahel on kõle liikuda, vaid just väikest ja tihedat. Samas on tore, et on selliseid kohti nagu Skoone bastion, kuhu peab küll üle aia ronima – tagahoove.”

Kas kodulinna Paidet ei taha minna “päästma”? “Ma võiks seal olla näiteks linnaarhitekt. Praegu ehitatakse seal põhimõtteliselt kõike, kuidas juhtub.”
Koidule ei meeldi mõttetu raiskamine à la üksinda autoga Tabasalust linna sõitjad. “Kuna on energiakriis, peaks looma paremini keskkonnaga harmoneeruvat arhitektuuri. Kui infotehnoloogia on selline, et ühele kontorile ei ole muud vaja kui tooli ja lauda. Ja ehk ei peaks ka elamiskoht olema nii jääv?”

Negatiivsetest kogemustest, nagu Pärnu “veeuputusest”, tuleks õppida. Äkki peaks mõtlema välja tehnoloogiaid, kuidas võimalikult kiiresti saaks ehitada maju hädasolijatele? Looduskatastroofid ju sagenevad. “Pakkuda väikseid elamisühikuid? Samas võiks vägeva muljega asju proovida teha ka väiksemate ressurssidega. Võiks proovida teha arhitektuuri, mis toimiks analoogselt looduse ringkäiguga.”

Koit: “Arhitektuur võiks rohkem välja pakkuda ideid, mitte olla nii kinni tehnilistes lahendustes.”