Arhitekt Ado Eigi näituse avamine neljapäeval Arhitektuurimuuseumis

Olete oodatud arhitekt Ado Eigi näituse avamisele ja arhitekti loomingu kataloogi esitlusele 19. detsembril kell 18.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis.

Arhitekt Ado Eigi (1938–2008) oleks tänavu pidanud oma 75ndat juubelit. Omanäolise ja tugeva arhitektiisiksuse loomingu tähistamiseks on soolalao keldrisaalis avatud ülevaatenäitus Eigi üle nelja aastakümne pikkusest loomingust.

Pärast arhitektuuriõpingute lõppu ERKIs (1965) asus Rakverest pärit Ado Eigi tööle RPI Eesti Projektis ja otsekohe koos Jüri Jaamaga projekteerima üht oma tuntuimat hoonet – uut raadiomaja (valmis 1972), mis hetkel läbimas noorenduskuuri. Näitus on pilguheit Eigi tegevusse arhitektina, mispuhul joonistuvad välja kolm peateemat. Esiteks, Rahvale projekteeritud ühiskondlikud, kaubandus- ja tööstushooned (tehtud peamiselt Eesti Projektis ja PI Tsentrosojuzprojekt Tallinna filiaalis töötades; peale uue raadiomaja veel Haapsalu kultuurimaja, Tihemetsa tehnikumi söökla-kauplus, Võru ja Valga leivatehased jt). Teiseks, Kollektiivile ehk S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi projekteerimisbüroos valminud tööd (ehitised Haabneeme keskuses, esindushoone Pärnu mnt 19, Omedu tootmiskeskus). Superkolhoosile tehtud Haabneeme lasteaed (valmis 1983) on Eesti postmodernistliku arhitektuuri absoluutseid tippe. Lasteaia sisekujundus ja mööbel, nagu ka mitmete teiste objektide puhul, valmis arhitektil koostöös oma abikaasa, sisearhitekt Niina Eigiga.

Kolmanda punase niidina jookseb läbi terve Eigi karjääri tegelemine elamuarhitektuuriga, nii suvilate, korter- ja ridamajade, kuid eriti just eramutega. Indiviidile projekteerimine ja elamiskultuuri mõtestamine muutus Eigi jaoks eriti tähtsaks viimasel kahekümnel loomeaastal, kui 1989. a oli ta loonud oma arhitektuuribüroo A.E.B., mis oli üks esimesi muutuvas ühiskonnasituatsioonis tekkinud erabüroosid.

Eigi panus Eesti arhitektuurimaastikul ei piirdunud üksnes majade ja projektidega, vaid ta oli ka aktiivne arhitektuurikriitik ja kirjutaja. 1980. aastatel almanahhi Ehituskunst esimeste numbrite toimetaja koos Ignar Fjuki ja Ain Padrikuga, asutas ta 1993. a koos Enn Rajasaare ja Kalle Vellevoogiga meie tänini ainsa arhitektuurikirjastuse Solness. Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1969. a, pidas ta liidu juhatuse aseesimehena ettekande ka legendaarsel loomeliitude pleenumil 1988. a aprillis.

Näituseprojekti algatajateks olid Karen Jagodin, arhitektuurimuuseumi endine teadur-kuraator, ja arhitekti poeg, arhitekt-kirjastaja Tanel Eigi, kelle eel- ja kaastööst oli näituse koostamisel suur abi. Näitusega samaaegselt ilmub põhjalik Tanel Eigi ja Karin Pauluse koostatud arhitekti loomingu kataloog, väljaandjaks kirjastus Solness.

Näitus jääb avatuks kuni 23. veebruarini 2014.

Kuraator: Mait Väljas

Kujundajad: ruumikontseptsioon Ott Kadarik, Mihkel Tüür (Kadarik Tüür Arhitektid)

graafiline disain Uku-Kristjan Küttis, Gia Lam Nguyen (AKU Collective)

Näituse fotograaf: Kaido Haagen

Tänusõnad: Niina ja Tanel Eigi, Karen Jagodin, Karin Paulus, Pelle-Sten Viiburg, Helin Kukk, Aivar Hanniotti (detail24.eu), Brem Kinnisvarahooldus ja Kristian Kimmer, Jarmo Kauge, Anne Lass, Sandra Mälk

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Eesti Arhitektuurimuuseum
Ahtri 2, 10151 Tallinn
Avatud: K 12–18; N 12–20; R–P 11–18
info@arhitketmuuseum.ee
www.arhitektuurimuuriuuseum.ee