Arhitekt Roman Koolmar. Oru lossist Detroidi slummidesse

Alates tänasest saab Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel näha esmakordset ülevaadet arhitekt Roman Koolmari (1904–1971) loomingust. Koolmari nimest tuntumad on mitmed tema loodud hooned 1930. aastatest: Pirita bussijaam, Kloostrimetsa tee puhkekodu, Keila-Joa ministrite suvilad, presidendi residentsiks ümber ehitatud ja sõjas hävinud Oru loss. Sõja jalust Ameerika Ühendriikidesse põgenenud arhitekti edasine elu möödus Detroidis, kus ta projekteerimise kõrval tegeles hobikorras kunstiga.

Roman Koolmar lõpetas Tallinna Tehnikumi ning siirdus seejärel riigitööle Teedeministeeriumi Ehitusosakonda, mis tegeles väga erinevate riiklike tellimustöödega. Noore arhitektina sai Koolmar projekteerida erinevaid elamuid nii riigiteenistujatele, ministritele kui sõjaväelastele, nii kasarmuid, tööliselamuid, suvilaid kui koguni presidendi lossi. Samas lõi ta ka ühiskondlikke hooneid nagu Pirita bussijaam (1940) või koos Artur Jürvetsoniga kavandatud Tallinna Lennujaama projekti (1939, tuntud täna vana terminalina, mis teostati muudetud kujul 1950. aastate alguses). Näitusel saab hea pildi sellest, kellele ja mis mahus riik 1930. aastatel hooneid ehitas ja kuidas arhitektuurne käekiri sõltus hoone tüübist ja otstarbest.

Koolmari kõige suurem projekt oli kahtlemata algselt vene kaupmehele kuulunud Toila-Oru lossi ümber ehitamine president Konstantin Pätsi suveresidentsiks, 1936. aastal valminud suurejoonelist kompleksi võib pidada toonase riikliku esindusarhitektuuri sümboliks. Koolmar projekteeris nii kuulsad Oru lossi terrassid kui rea abihooneid, pargipaviljone ja komandandi maja, lossi sisustas arhitekt Olev Siinmaa. Vaevu korda seatud kompleks hävis Teises maailmasõjas. Täna, kui vabariigi presidendile residentsi rajamine taas päevakorras ning riigihangete odavus prioriteediks, võib vaid imestada toonase autoritaarse poliitika püüdu rajada Toilasse valitseja vääriline luksuslik võimu kants.

Näitusele on koondatud väga palju uut materjali, sealhulgas Koolmari Detroidi-perioodil tehtud projektid ning mitmekesine kunstilooming. Arvukas isikulooline materjal pärineb arhitekti poja Jüri käest, kellega arhitektuurimuuseum on viimastel aastatel aktiivselt suhelnud. Roman Koolmar on üks paljudest eestiaegsetest arhitektidest, kes jätkasid oma karjääri eksiilis ning käesolev näitus on ühtlasi esimesi sissevaateid väliseesti arhitektuuripilti.

Ilmumisel on näitusega kaasnev kataloog. Kuraatoriekskursioonid toimuvad 2. aprillil kell 17.00 ja 11. aprillil kell 15.00.

Kuraator: Jarmo Kauge, graafiline kujundaja Laura Pappa.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvusarhiivi Rahvuskaaslaste programm
Lisainfo: Jarmo Kauge, kuraator: , tel. 625 7002