Arhitekt Veljo Kaasik: linnaehituse maailm on keeruline ja vastuoluline
Täna saab 75-aastaseks arhitekt ja tunnustatud õppejõud Veljo Kaasik, üks linnaplaneerimise visionääre.
Täna saab 75-aastaseks arhitekt ja tunnustatud õppejõud Veljo Kaasik, üks linnaplaneerimise visionääre.
Kaasik elab enda sõnul praegu täiesti stressivaba elu. Eesti kunstiakadeemia (EKA) emeriitprofessor – seal on ta õpetanud 1990. aastast – ja Tampere tehnikaülikooli audoktor on ette valmistamas suuremat juubelinäitust, mis avatakse sel sügisel. Kodus laua peal on selleks tarbeks virnas fotoplanšetid ligi neljakümneaastasest loomingust: Eesti maaehitusprojektis (1960-ndatel loodud projekteerimisinstituut – toim) tehtud, industriaalseks tootmiseks mõeldud puitkilpidest ja ruumelementidest elamud, kortermaja Haapsalus Jaama tänaval, Lümanda kolhoosikeskus, Orissaare bussiootepaviljon.
Uuemad on Rotermanni kvartali ja Vabaduse väljaku lahendused (mõlemad koos Andres Alveri ja Tiit Trummaliga). Lisaks arvukalt elamuid, sh kohaliku postmodernismi etalonmajaks muutunud „Venna maja” Meriväljal (1975).
Loe edasi, kuidas kogenud arhitekt linnaplaneerimise valdkonnas alustas. Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.