2023
Reedel, 8. detsembril jagati Lillepaviljonis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuritegusid ja -tegijaid. Arhitekti aastapreemia võitis Paide Gümnaasium. Arhitektuur: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Helina Lass, Ragnar Põllukivi, Martin McLean (Salto AB). Sisearhitektuur: Birgit Palk, Tarmo Piirmets, Raul Tiitus (Pink).
Endise Paide Tütarlaste Gümnaasiumi hoone näol on tegemist ühe ilusaima ajaloolise koolihoonega Eestis. Koolimaja asub looduskaunis kohas, künka veerel otse vastu Vallimäge, kus paiknevad Paide ordulinnuse varemed ja neid ümbritsev park. Uue kooli loomisel oli oluline, et uus hoone osa ei pakuks liialt konkurentsi olemasolevale hoonele, vaid tõstaks teda esile. Suurt rolli uue ja vana hoone sümbioosis mängis ka krundi reljeef, andes võimaluse kasutada ära korruste kõrgusi. Kaldlaed seovad hoone sees kolme tasandi avalikud alad visuaalselt üheks suureks elutoalaadseks ruumiks, samas kui väljast mõjuvad kaldkatused naaberkrundi viilkatuste kõrval muhedalt väikelinnalikult. Siinne ruum on inspireeriv: liigendatud ja mitmekesine ruum kulgeb eri tasapindadel, kutsub end kasutama, seal liikuma ja teiste kasutajatega suhtlema. Paide kooli juurdeehitus organiseerib ära terve krundi, tekitab mõnusa hooviala ning loob Posti ja Valli tänavate vahele ühendustee, mis on avatud kõigile. Salto varasemast loomingust kohtab siin tuttavat maja sidumist maastikuga ja treppidena lahendatud katusemaastikku. Kui mõne varasema hoone juures on pidanud maastikku n-ö tekitama, siis Paide kooli krunt pakkus loomupäraselt igati huvitavat reljeefi – kõrguste vahe vallikraavi suunas on lausa viis meetrit.
Foto: Raul Mee
Foto: Elvo Jakobson
2022
Laupäeval, 28. jaanuaril jagati Tallinna Muusika- ja Balletikoolis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -tegijaid. Arhitekti aastapreemia võitis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus, arhitektuur: Joel Kopli (KUU arhitektid); sisearhitektuur: Kristel Jakobson (Haka disain).
Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse võiks kokku võtta ühe sõnaga – „koostöö“. Arhitektuuriliselt on suurepäraselt kokku sobitatud puitkonstruktsioon ja metallkonstruktsioon – tehnoloogiline koostöö. Kõik õpperuumid on eraldi kasutatavad, samas on võimalik muuta kogu maja üheks suureks tervikuks. Arhitektuuris ja sisearhitektuuris domineerivad just need materjalid, millega lapsed seal töötavad: puit ja metall.
Foto: Raul Mee
Foto: Tõnu Tunnel
2021
01. veebruaril 2022 kuulutati Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminalis välja 2021. aasta arhitektuuripreemiate võitjad. Arhitekti aastapreemia võitis Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminal, arhitektuur, sisearhitektuur, maastik: Ralf Lõoke, Maarja Kask, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm (Salto), Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), Maarja Gustavson (Polka).
Arhitekti aastapreemia laureaadi valis tänavu välja rahvusvaheliselt tunnustatud Poola arhitekt Robert Konieczny, kes nägi oma sõnul Eestis palju huvitavat arhitektuuri. Kruiisiterminal oli külastatud hoonetest parim. „Iseäranis meeldis mulle, kuidas terminali funktsioon on ühendatud avaliku ruumiga ning annab seeläbi mereäärse ala linnale tagasi. Kogu hoonet iseloomustavad kõrged arhitektuurilised väärtused ning arhitektide järjekindlus detailitäpsuses”, ütles Konieczny.
Foto: Annika Haas
Foto: Tõnu Tunnel
2020
9.detsembril pärjati Kultuurikatlas toimunud pidulikul galal Eesti lõppeva aasta parimat arhitektuuri. Arhitekti aastapreemia võitis Fotografiska, autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Margus Tamm, Märten Peterson (Salto Arhitektid).
Fotografiska hoone on osa eri ajastute tööstusarhitektuuri koondavast Telliskivi loomelinnakust, mille kollaažilikku olemust arvestades on ehitisel oluline roll üldise miljöö kujundamisel. Arhitektid toetusid mahajäetud depoohoone romantilisele hõngule ning žürii hinnangul on kõige kõnekam ja üllatavam samm mitte punase tellise säilitamine, vaid fassaadi asendamine uue, selge ja suurema tellisekuubikuga. Hoones on palju huvitavaid nüansse, näiteks kõrge betoonist trepišaht, mis suunab külastaja lihtsajoonelisest trepist üles galeriidesse, ning moodne katuserestoran. Restoranikorrus on klaasist, et tagada kaunis panoraam, kuid see ei ole klassikaline katuseterrass, vaid pigem ebaharilikul tasapinnal paiknev linnaväljak, kuhu viib mööda fassaadi üles roniv kitsas astmeline tänav. Arhitektuuriliste otsuste otsekohesus on veenev ja silmapaistev.
Foto: Aron Urb
Foto: Terje Ugandi
2019
6. detsembril Tartus Kammivabrikus toimunud pidulikul auhinnatseremoonial kuulutati arhitekti aastapreemia 2019 laureaadiks Eesti Kunstiakadeemia uus hoone. Autorid: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Rene Sauemägi, Kalle Komissarov (KUU arhitektid).
2019. aasta preemia žürii, arhitekt Lina Ghotmeh: „Tunnistus arhitektuuri võimest väljendada uusi sotsiaalseid suhteid ja luua loovusele uusi paiku. Tegemist ei ole pelgalt kauni arhitektuuriteosega, vaid antud projekt on loodud kui töövahend, kui kunstigeneraator oma kasutajatele. Akadeemia hoone kui eksperimenteerimisvahend pakub rohkelt erinevaid ruume kohtumisteks, diskussiooniks ja mänguks. Elegantselt varjavad kogu keerukust kergus ja soojus, mida võib ringi liikudes igal sammul tajuda. Renoveeritud hooneosi siduv keskne ruum tõuseb kaleidoskoopilises mängus kõrgustesse ning elavdab ka kõiki vanade hoonete töö- ja õpperuume.
Austusest ajaloo vastu lubavad arhitektid sel ise ruumides kõneleda. Vanade tööstushoonete katmata pinnad kannavad minevikku ning kulunud seinad vastanduvad kenasti uutele või renoveeritud hooneosadele. Antud projekt tõestab mineviku ja tuleviku lepitava sünergia jõudu. Tegemist on avatud raamistikuga, mis on loodud loominguks. Justkui tempel uuteks kohtumisteks astub hoone fassaad sammu tagasi, et esile pääseksid sissekäik ja sealt avanevad helded ruumid.
Ei olnud kerge teha valikut just antud hoone kasuks, kuivõrd kõik kolm projekti, iseäranis akadeemia hoone ja Arvo Pärdi keskus paistavad silma suurepärase arhitektuurse kvaliteediga. Keerukuste lahenduse, õige rütmi, proportsioonide, dimensioonide ja innovatsiooni tasakaalu valguses tuleb oma arhitektuurse siiruse poolest jällegi esile tõsta just Eesti Kunstiakadeemia hoonet ning tunnustada autorite innovatiivsust ja hoonekompleksi terviklikku lõimimist keerukasse linnakeskkonda. Väärtusliku kogemuse saamiseks ja hoone väärtustamiseks tuleb seda kindlasti ise külastada. Teda ei saa tajuda pildiraami tardumuses, vaid tuleb minna kaasa avastuste ja mõttevahetuse teekonnale.”
Foto: Raul Mee
Foto: Tõnu Tunnel
2018
06. detsembril Salme kultuurikeskuses toimunud Eesti Arhitektuuripreemiad 2018 auhinnatseremoonial kuulutati Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiaks Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja. Autorid: Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule, Kaiko Kerdmann, Laura Ojala (KAOS Arhitektid). Konstruktsioonid: Constructive. Tellija: Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus. Ehitaja: Eviko.
„Tänavuse aastapreemia osas langetas valiku tunnustatud Soome/Norra arhitekt Sami Rintala, kes tõstis Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja puhul esile eelkõige selle väga terviklikku ja sümpaatset mõju – kuidas see hoone lähenejale maastikul paistab ja milline vaade avaneb ümbritsevale hoone seest,“ selgitas valikut Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Asukohast detailideni ja riidenagidest ekspositsiooni tehnoloogiliste lahendusteni paistavad kõik elemendid kenasti koos toimivat. See on keskaegse miljöö õnnestunud abstraktsioon, olemata sealjuures romantiline. Näeme nutikal ja tasakaalustatud viisil, mis on uus ja mis esindab vana. Samuti on Cor-Ten-teras väga sobiv välismaterjal, meenutades kindlust, vanade telliste värvi.“
Foto: Raul Mee
Foto: Maris Tomba
2017
8. detsembril anti Vabal Laval pidulikul auhinnatseremoonial üle 2017. aasta arhitektuuripreemiad. Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia võitis Eesti Rahva Muuseum, arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane (DGT Architects). Eesti-poolne arhitektuuripartner: Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur, meeskond: Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson, Eela Samblik, Sander Treijar, Liis Voksepp, Eesti-poolne sisearhitektuuri partner: Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Eesti-poolne maastikuarhitektuuri partner: KINO maastikuarhitektid.
Nominentide ja laureaadi osas langetas sel aastal otsuse tunnustatud Leedu arhitekt Vytautas Biekša, kes on arhitektuuribüroo Processoffice üks kolmest eestvedajast. Tema hindas võitjat järgmiste sõnadega: “DGT Arhitektide poolt välja pakutud põhiidee on nii tugev, selge ja endassehaarav. Ainuüksi selle kontseptsioon kannab ise piisavat jõudu, mis suudab nii suuremõõtmelise projekti vedada läbi igast raskusest. Projekt haarab laia konteksti, tõustes Tarkovski filmistseeni mahajäetud lennuvälja maastikult ning lennates kaasaja ühiskonna immateriaalsusest Tartu linnamaastike moodi tundlike tuksetena rahulike loodusmaterjalidega siseruumidesse. Hoone tundub olevat laetud nii tähenduste kui isikupäraga, kuid samal ajal neutraalne ja kutsuv. Eesti Rahva Muuseum on tõeline Rahvuslik projekt ja kindel tänavune Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia võitja!”
Foto: Raul Mee
Foto: Maris Tomba
2016
09. detsembril 2016 toimus teatris NO99 Eesti Arhitektuuripreemiad 2016 auhinnatseremoonia, kus Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia, mida antakse välja koostöös Merko Ehitusega, võitis Pärnu rannastaadioni hoone. Projekti autorid on Jan Skolimowski ja Peeter Loo (KAMP Arhitektid), lisaks andis panuse Anton Andres. Otsuse EALi aastapreemia osas langetas sõltumatu, kõrgelt tunnustatud Hispaania arhitekt Fuensanta Nieto.
„Pärnu rannastaadioni tugevuseks on selge ja jõuline vorm, kus arhitektuur ja konstruktsioon moodustavad lahutamatu terviku. See on arhitektuur, kus esteetika kasvab otseselt välja funktsioonist,“ märkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Hoone suhtleb aktiivselt eriilmelise keskkonnaga – ühest küljest domineerib julgelt esilesirutuv varikatus ja teisest küljest raamistab rannaparki tagasihoidlikum fassaad. Kujutan ette, et valikut oli väga raske teha, sest finalistide hulgas olid peaaegu võrdselt tugevad tööd, igaüks n-ö oma kategoorias.“
Foto: Terje Ugandi
2015
12. detsembril 2015 Kultuurikatlas toimunud arhitektuuripreemiate sündmusel pälvis esimese Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia Peeter Pere (Peeter Pere Arhitektid) eramu ja abihoonete projekteerimise eest Tartumaal. 5000-eurose laureaadipreemia pani välja Merko Ehitus. Laureaaditiitli otsuse langetas kõrgelt tunnustatud Soome arhitekt Rainer Mahlamäki, kes osales hiljuti ka maailma ühe prestiižsema, Alvar Aalto nimelise arhitektuurikonkursi žüriis.
Rainer Mahlamäki kinnitusel moodustas Peeter Pere kavandatud võidutöö julge, eelarvamustevaba ja ettepoole vaatav arhitektuur, väljakutseid pakkuv ehitustehnoloogia, õnnestunud lõpptulemus ning paljud meeldivad üksikasjad üheskoos praktiliselt veatu arhitektuuriteose. „Antud lahenduses kodu mõiste avardub ja omandab mõõtme, mis räägib sellest, kui mitmel erineval moel tänapäeva inimene elada võib. Sellega on Eestisse ehitatud maja, mis väärib kõrget kohta kaasaegse arhitektuuri kaardil,“ põhjendas oma otsust Rainer Mahlamäki.
„Tipptasemel arhitektuur on visionaarse mõtlemise ja erinevate osapoolte eduka dialoogi ning elluviimisetapi professionaalsuse summa, mida oli märgata ka Peeter Pere töös,“ lisas Rainer Mahlamäki. „Samadel põhjustel tahaksin nominentide seast esile tõsta veel teisegi töö – villa Pärnus Lõuna tänaval, kus tõelise aukartusega on teostatud restaureerimis- ja renoveerimistööd ja mille arhitektiks on Jaak Huimerind. Mõlemad ära märgitud eramud näitavad, et kõrgetasemelise ja põneva arhitektuuri taga on peale arhitekti tööoskuse ka tellija tahe.“
Foto: Tiit Mõtus
