Arhitektid imestavad, miks nende plaan raehärradele ei sobinud.
Arhitektid Andres Alver, Veljo Kaasik ja Jüri Soolep põhjendasid, miks vajab Tallinn uut raekoda.
•• Ants Juske: Uue raekoja rajamine ja asukoha valik on juba kirgi üles kütnud. Küsiksin kõigepealt: kas ja miks on meil üldse uut raekoda vaja? On ju meil ajalooline raekoda, mis täidab esindusfunktsioone, ja linnavalitsusel on Vabaduse väljakul suur Robert Natuse projekteeritud maja?
•• Andres Alver: Raekoda pole vaja mitte niivõrd kui head töökohta linnaametnikele. Tegelikult oleks raekoda vaja linnakodanikele, et see oleks koht, kus linnavõim saaks suhelda oma kodanikega. On vana ja väärikas raekoda, kus toimuvad kontserdid ja antakse üle auhindu, kuid pole kohta, kus aetaks igapäevaseid asju, kus linnakodanik saaks teada, mis linnas toimub, mis linnal on kavas, kus ta saaks oma arvamusi kujundada.•• Kas siis praegu Vabaduse väljaku majja inimesi ei lasta või ei kutsu see hoone sinna minema?
•• A.A: Ega me linnaametnike kontoritesse nii või teisiti pääse. Kuid pinda, kus tegelikult suheldakse, võiks olla rohkem.
•• Veljo Kaasik: Küsime niimoodi: milline oli keskaegse raekoja funktsioon? See oli väga mitmekesine – linna keskväljakul, siin oli turg. Ja milleks torn? Ikka selleks, et Rein Zobeli järgi raehärrad saaksid vaadata, mis sadamas toimub. Toompea meestel oli Pikk Hermann, et vaadata, mis üldse linnas toimub. Nüüd on meil uus linn, mis areneb väga kiiresti, eriti sadamapiirkond. Kas vana raekoda ja linnavalitsuse hoone täidavad praeguseid ühiskondlikke, sotsiaalseid, kaubanduslikke ja arhitektuurseid funktsioone? Mina ütleksin, et oleks vaja uut raekoda, mis täidaks adekvaatselt praeguse linna ja ühiskonna vajadusi.
•• Jüri Soolep: Ühe Euroopa Liidu riigi pealinnas peaks olema koht, kus toimub linnavõi-mu ja rahva füüsiline ja süm-boolne kohtumine. Uue linna peamise telje ühe otsa tähistajana oleks raekoda äärmiselt vaja.
•• Kas seda ohtu ei ole, et linna ja kodanike suhtluse peamiseks vormiks kujunevad raekoja juurde kuuluv turg, nagu keskajal, lisaks kohvikud-restoranid ja lõbustusasutused?
•• A.A: Siin on aspekte, millest on vähe räägitud. Tallinnas toimub sama asi, mis ka kiirelt arenenud linnades, olgu see siis Barcelona või Berliin. Siis ongi vaja selgitada inimestele, mis toimub, sest tekivad küsimused, miks reformitakse, miks nii palju ehitatakse – enne polnud siin maja, nüüd on, me ei tunne enam oma linna ära jne. Selleks ongi vaja sellist punkti, kus toimub infovahetus.
Tegelikult polegi esimene küsimus, kas meil on uut raekoda vaja. Minu jaoks oleks esimene küsimus: kas meil on vaja 21. sajandi linna? Linn ei küsinud arhitektide liidu käest, kuhu tuleb raekoda, vaid meilt küsiti nõu, mida teha ootamatult sülle kukkunud sadamapiirkonnaga. Oli vaja tervet programmi. Ja siis tuligi mõte, et peale vanalinna, elamute ja kaubamajade võiks seal veel midagi olla. Alles siis mõtlesime raekojale.
•• Olemegi jõudnud teise küsimuseni – see on asukoha valik. Arhitektid pooldaksid uue raekoja asukohana Admiraliteedi basseini ümbruse ala, linn aga Petrooleumi tänava pikendust. Abilinnapea Kalev Kallo ütles arhitektide liidu avaliku pöördumise peale, et see on terroristide ultimaatum ja terroristidega nad läbirääkimisi ei pea.
•• J.S: Sellest, et raekoda võiks Admiraliteedi basseini juurde tulla, oleme juba ammu rääkinud, me pole täna ärganud pärast linnavalitsuse kohavalikut. Ei tea, miks nad meie kunagisi soovitusi arvesse ei võtnud. Linn on aktiivselt linnavara müünud, meie soovitud kohta on juba üht-teist ehitatud ja raekoja ehitamine sadamapiirkonda on juba keerulisem, kuid veel pole hilja. Kuid selles komplitseerituses on ka positiivset – see nõuaks intensiivset kontsentreeritud arhitektuurset lahendust.
•• A.A: Tuleksin ultimatiivsuse juurde. Küsiksin: kust see Petrooleumi tänava pikendus üldse tuli, millisest kabinetist? Mina pole sellest aru saanud. Arhitektide liit ei esita mingeid ultimaatumeid, vaid hoiab oma laia-põhjalise uuringu tulemusel juba ammu välja kujundatud seisukohast kinni. Kui valitakse linna pakutud koht, siis tehakse suur viga, mida võib-olla algul tähele ei panda, kuid kümne aasta pärast näeme, millise rumalusega oleme hakkama saanud. Just seda tahame ära hoida. Uue raekoja juurde peakski tekkima uue kvaliteediga avalik ruum.
•• Provotseeriksin küsimusega: kas seda avaliku ruumi funktsiooni ei täida paremini Viru keskus, kus inimesed käivad niisama kaupa vaatamas ja kus lapsed veedavad koolivaheaega; kus on näitusi, raamatupood jms?
•• J.S: See on praeguse ajastu sümbol ja selline see ajastu on. Mida ta sümboliseerib? See on raha võim avaliku ruumi üle. Võime ju öelda, et ostmine-müümine ongi see uus elustiil, aga sellega ei pruugi nõus olla. Näiteks mina ei taha.
Ma ei heida Viru keskuse arhitektuurile midagi ette – arhitektuuri on igasugust. Aga me räägime praegu avalikust ruumist ja seda funktsiooni Viru keskus ei täida.
•• A.A: On olemas kahte tüüpi avalikku ruumi. Üks koht, kus need kaks ruumi on ühendatud, on Potsdami plats Berliinis. Ühed ütlevad, et see on euroopalik, teised, et ameerikalik lähenemine. Tallinnas on euroopaliku avaliku ruumi näited vanalinn oma tänavavõrgustiku ja Raekoja platsiga. Siin võid vabalt käia nii palju ja kaua kui tahad. Teist tüüpi avalikku ruumi esindab Berliinis Sony keskus, mis on puhtalt kaubandusele orienteeritud. See on selgelt inimest juhtiv ja haldav ruum. Vabaduse väljakut me plaanisimegi euroopaliku mudeli järgi. Siin peab inimesel olema vabadust ja ootamatusi, ja me ei tea, mis seal toimuma hakkab – ühel päeval Eri Klasi sünnipäev, siis jälle mõni Raoul Kurvitza installatsioon, siis suusahüpped jne.
•• Aga siis muutubki Tallinn mitmekesisteks ruumitüüpideks: meil on vanalinna Raekoja plats, Viru keskus, uuenev Vabaduse väljak.
•• A.A: See oligi meie raekoja asukoha mõte, et tekitada sadama ja vanalinna vahele veel üks avalik ruum.
•• J.S: Vaadates Vabaduse väljaku detailplaneeringut, on selge, et see on demokraatlik, rahvas võib siin teha, mida tahab. Kui ta soovib meelt avaldada, siis ta avaldab, Viru keskuses ei tule kunagi meeleavaldusi.
Arvamused
Andres Alver
•• Kui valitakse linna pakutud koht, siis tehakse suur viga, mida võib-olla algul tähele ei panda, kuid kümne aasta pärast näeme, millise rumalusega oleme hakkama saanud.
Jüri Soolep
•• Ühe Euroopa Liidu riigi pealinnas peaks olema koht, kus toimub linna-võimu ja rahva füüsiline ja sümboolne kohtumine.
Veljo Kaasik
•• Mina ütleksin, et oleks vaja uut raekoda, mis täidaks adekvaatselt praeguse linna ja ühiskonna vajadusi.