Arhitektid: Pirita tee äärde kerkib linna sekkumata kaos

Kaos nii ruumis kui ka maa peal
“Täna ei ole piiranguid, et Pirita tee äärde ei võiks kerkida tornide võrk segamini madalate eramutega, mistõttu on tekkimas ruumikonflikt. Samasugune segadus valitseb maapinnal, kus korralikku teedevõrku ei ole,” ütles arhitektuuribüroo Kosmos arhitekt Villem Tomiste.

Teda toetab kolleeg Mihkel Tüür: “Kui sellisel alal, kus kahel pool on roheala, ühel pool klint ja teisel pool meri, läheduses kesklinn, lubab linn suvalist ehitustegevust, siis on see lihtsalt võimaluste käestlaskmine.”

Arhitektide liidu juhatuse esimehe Tõnu Laigu sõnul on Pirita tee äärse ala puhul häda selles, et ala pole käsitletud terviklikult, vaid arendatud krunthaaval. “Siin peaks linn ning eriti säästva arengu ja planeerimise amet rohkem initsiatiivi näitama,” manitses Laigu.

Ka Kosmose arhitektid näevad ainsa lahendusena linna suhtumise muutumist. “Linnaosade üldplaneeringud tuleks teha nii, et linn näeb ette mitmesuguseid piiranguid ehitusele. Praegu on kõik delegeeritud erasektorile, kes järgib vaid enda, mitte linna huve,” ütles Tüür.

Piirkonna areng ei vasta üldplaneeringule
Kosmose arhitektide koostatud analüüsi vaadates selgub, et teeäärne koosneb mitmetest detailplaneeringute tükkidest, mis kõik on erinevad ega lähe omavahel kokku – kõrghooned istuvad eramutele selga, teedevõrk on stiihiline.

Lisaks ei vasta praegused arengud arhitektide kinnitusel üldplaneeringule, mille kohaselt on suurem osa Pirita tee äärsest alast lauluväljakust kuni Kose teeni ühiskondlike ja puhkeehitiste, mitte elamute ehitamiseks mõeldud ala. Kuidas see võimalik on?
“Detailplaneering muudab üldplaneeringut ehk väike tükk muudab suurt suvaliselt ja jääb sinna kontekstivabalt hõljuma,” selgitas Tomiste. Peaks aga olema nii, et detailplaneering täpsustab üldplaneeringut, arvestades ka ümberkaudseid alasid.

Kõrghooned võiksid ühes kohas olla
Tomiste sõnul pole küsimus selles, kui kõrgeid hooneid ehitada, vaid ühtse nägemuse puudumises. Peamised vaatesuunad piirkonnas on klindi ja kesklinna poole, kuid samas puuduvad vaated klindilt, sest see on võssa kasvanud. Linna poolt vaadates paistavad hoopis Lasnamäe võimsad tornid. Seetõttu ei näe Tomiste ka põhjust, miks ei võiks Pirita tee äärde ühte sektorisse kasvõi sajakorruselisi hooneid ehitada.

Pirita jõest linna poole jäävat ala hakati arendama umbes sajand tagasi. Ajaloolised hooned, näiteks Orlovi loss, rajati tegelikult mere äärde. Siis, kui 1920-ndatel hakati rajama uut Pirita teed, täideti rannaäärt, mistõttu meri nihkus majadest eemale.
“Tallinn on merelinn, Pirita tee äärne ala on ainuke koht, kus nii selgelt välja tuleb, et meri ja linn on projekteeritult kokku saanud. Kahju, kui selle arenguks ühtset visiooni pole,” märkis Tüür.

Pirita tee detailplaneeringud:
• Pirita purjespordikeskuse juurde on valminud planeeringu eskiis Irina Raua büroos R-Konsult. Selle kohaselt peaks keskuse juurde vee peale kerkima veekeskus, parkla alale TOP-i teljele on ette nähtud 4-korruselised korterelamud, mille müügist saadakse raha TOP-i renoveerimiseks. Majade rajamisel võib kannatada vaade.
• Lillepi park, mis asub Pirita jõe ja Kose tee vahel, on praegu munitsipaalmaa. Golfiliit on teinud ettepaneku anda ala nende kasutusse golfiväljaku rajamiseks, seda nii, et alalt oleks võimalik läbi kõndida. Kuidas seda teha, pole teada.
• Mereilu rajoon jääb Kose tee ja Eesti Näituste vahele. Raine Karbi detailplaneering kehtestab, et üleval on 14 eramust koosnev eramurajoon ja allpool on üks ühiskondlik ehitis – ümmargune ja madal. Serva peal asuvad villad, muidu on krunt tühi. Pirita tee 32, 32a ja 50 krundile on AS EA-Reng planeerinud eramurajooni. Naftaparun Kanajev omandas seal maa ja tahtis endale eramu ehitada, kuid kuna see oli suurem kui ühe eramu jaoks vajalik, tükeldati krunt mitmeks osaks. Probleemiks on see, et juurdepääsutee viib läbi naaberkrundi. Kuna kokkuleppele ei jõutud, viiakse tee ülevalt ringi.
• Pirita EXPO ja Eesti Näituste ala planeeringu on samuti teinud Raine Karp aastal 1996. Lisaks näitusekompleksile planeeris ta sinna 11-korruselise hotelli, mida ei ehitatud. Nüüd tahetakse selle asemel ehitada 16–19-korruselist korterelamut. Ülejäänud uushoonestus jääb 2–3-korruseliseks. EXPO taha on Karbi planeeringu järgi rajatud eramud kui elamuehitusnäituste juurde kuuluvad näidiseksponaadid, kus elataks “näidiselu”.
• Lillepaviljoni juurest linna poole on EA-Rengi kavandanud elamud nagu trepi, mis algab 16- ja 9-korruselise majaga ja läheb lauluväljaku suunas madalamaks, lõppedes 4-korruseliste majadega.
• Lauluväljaku läheduses on ka Lafermi ala planeering, kuhu Nord Projekt on kavandanud 35,5 meetri kõrguse ja 10–11-korruselise hoone, mis on mahuliselt üsna suur.
• Lauluväljaku kõrvale on kavandatud suurhalli mahus areen ehk kaetud spordiväljak. Mahuliselt võistleb see terve lauluväljakuga.