Arhitektide liidu vestlusring pühendati Louis Kahnile
Eesti Arhitektide Liit pühendas oma maikuu viimase avatud vestlusringi maailmakuulsale Eesti juurtega USA arhitektile Louis Kahnile. Kunstiteadlane Heie Treier esitles visuaalse võrdluse Kahni loomingu ja Kuressaare lossi seostest. Teemat kommenteeris omalt poolt ka arhitekt Toivo Tammik.
Eesti Arhitektide Liit pühendas oma maikuu viimase avatud vestlusringi maailmakuulsale Eesti juurtega USA arhitektile Louis Kahnile. Kunstiteadlane Heie Treier esitles visuaalse võrdluse Kahni loomingu ja Kuressaare lossi seostest. Teemat kommenteeris omalt poolt ka arhitekt Toivo Tammik.
Kunsti ja visuaalkultuuri ajakiri kunst.ee andis oma 2012. aasta esimese numbri välja Louis Kahni erinumbrina, mille koostajaks ja toimetajaks oli Heie Treier. 24. mail Eesti Disainimaja kohvikus “Klaus” toimunud vestlusõhtul esitas ta täienduseks kunst.ee tekstile slaidiseeria, mille sõnumiks julge hüpotees Eestis sündinud maailmakuulsa USA arhitekti Louis Kahni (1901–1974) loomingu immanentsest seotusest konvendihoone tüüpi keskaegse Kuressaare linnusega Saaremaal.
Heie Treieri väga hea ülevaade näitas, et Kuressaare loss on kas otseselt või kaudselt mõjutanud varajases lapsepõlves Kuressaares elanud ja noore arhitektina 1928. aastal kodulinna külastanud Kahni, üht mõjukamat 20. sajandi arhitekte.
Kõrvalt kommenteeris ülevaadet arhitekt Toivo Tammik, kes on ka ise jõudnud sõltumatult samadele järeldustele ning teinud analoogse võrdluse oma ettekandes New Yorgi Eesti majas 2006. aastal ja Hiinas 2012. aastal.
Louis Kahni looming väärib sügavamat analüüsi ka Eestis, kus seni pole ühtegi tõsist Kahni uurijat, leidis H. Treier. „Me peaksime teadma rohkem ja väärtustama Eestist pärit maailmanimesid – neid on niigi vähe!“, ütles ta.
Ingrid Mald-Villand, EAL direktor, kes korraldas 2006. a. Kuressaares Louis Kahni Päevad, mis oli esimene arhitekti ja tema loomingut tutvustav üritus Eestis, sõnas, et Kahni pärandi õiglases mastaabis jäädvustamiseks oleks ideaalne tuua siia tema loodud laev, Point Counterpoint II, mis seni raha taha on pidama jäänud. Laeva omanik soovib, et laev oleks Eesti riigi oma, kuid riigi allasutuste hulgas pole ostjat kahjuks veel tänaseks leitud.