Arhitektiharidusest ja kutsekvalifikatsioonist Euroopa Liidus ja Eestis
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (Kvalifikatsioonidirektiiv) lisas toodud arhitektihariduse erinevusi ei saa vaadelda tänapäevases kontekstis, arvestamata nende ajaloolist kujunemist. Need kajastavad suures osas erinevate riikide traditsioone ja kultuurilist mitmekesisust ning kajastavad arhitektide ettevalmistuse ja tegevuskeskkonna olukorda enne liitumist Euroopa Liiduga. Paraku ka seda, kui mõnes riigis on nõuded arhitektiharidusele olnud madalamad, kui praegu Maailma Arhitektide Liidu (UIA) ning Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) poolt sihiks seatud 5-aastane tase. Eestil pole neile nõuetele vastavusega probleemi. Eesti Vabariigi EL-ga ühinemisel kanti Arhitektide Direktiivi ning hiljem Kvalifikatsioonidirektiivi lisasse Eesti Kunstiakadeemia arhitektiharidus kui vastastikku tunnustatav.
Eesti arhitektuurihariduse alguseks võib pidada 1918. aastat. Arhitektihariduse akadeemiline tase on olnud kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni traditsiooniliselt kõrge. Eesti Riiklik Kunstiinstituut (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija) koolitas 5-aastase õppeajaga arhitekte, Tallinna Ehitusmehhaanika Tehnikum (Tallinna Tehnikakõrgkooli eelkäija) 2,5-3,5 aastase ettevalmistusajaga arhitekt-tehnikuid.
Eesti Vabariigis tekkis kõrgkoolide konkurentsis arvukalt paralleelseid erialasid, mis hägustas paljude erialade hariduse sisu, killustas vähest ressurssi ning muutis kõrghariduse üldise akadeemilise taseme varasemaga võrreldes madalaks. See paraku riigi heakskiidul toimunud isevoolne protsess on oluliselt kahjustanud Eesti kõrghariduse taset rahvusvahelises konkurentsis.
Teiste erialade hulgas on ka arhitektihariduse osas paljudel kõrgkoolilõpetanutel tekitatud katteta ootusi ja ambitsioone, mille tagajärgedega täna tegeleme. Heade kutseoskustega arhitekt-tehnikuid aga ei koolita paraku ka mitte kutsekoolid. Jääb üle vaid imestada, mis on põhjuseks, et Eesti riigi õiguskeskkonda ei ole huvitanud mitte niivõrd teadmistepõhisuse ergutamine ning taseme säilitamine, vaid pigem madalama tasemega pretsedentidele vastutava spetsialisti õiguste andmise seadustamine.
Tarkusega maja ehitatakse ja arukusega säilitatakse (Kuningas Saalomoni Tarkuseraamat). Teadmistepõhiste spetsialistide olukord on igas valdkonnas keerukas. Kuigi just nemad on need, keda ühiskond vajab, et pikaajaliselt konkurentsivõimeliseks jääda, ei toeta seda ärireeglid, mille ajaperspektiiv on lühike. Valitsevate turuhuvide eesmärk on olnud mitte kvaliteetne ehitatud keskkond vaid laenatud õhu müügilt kiire kasumi lõikamine. See ongi meid tänasesse kriisi viinud.
Oluline on tavakodanike ja erialaspetsialistide suhe. Tavakodanik ei ole suuteline määrama iga erialaesindaja taset, kellel on vastutus tema heaolu eest. Erialaspetsialistidena on arhitektid väärtuste kandjad, kellelt avalikkus ootab lihtsa turuloogika tasakaalustamist ka eetikakategooriatega. Selleks vajavad ka nemad kõrgelt kvalifitseeritud partnereid omavalitsustes. Otsene tellija aga sageli soovib hoopis tema oodatava kasumi maksimeerimist vahendeid valimata.
Arhitekt tegeleb avaliku ruumi ja avalike huvidega ning võib põhjustada nii palju head kui ka kurja. Halb projekt toob halva ehitise kaudu kaasa pikaajalisi probleeme eelkõige kliendile, mitte ehitusettevõtjale.
Arhitektuurne kvaliteet on tänapäeval üldine hüve. Ehitatud keskkonna kvaliteet on otseselt seotud arhitektuuri kvaliteediga. Kui teenust osutatakse avalikes huvides, on vaja, et oleks garanteeritud piisav ettevalmistus ning kutsenõuete vastavus parimale võimalikule tasemele. See omakorda on hinna ja kvaliteedi parima suhte eelduseks.
Tagasi ettevalmistuse juurde.
Arhitektiharidust reguleerib Eesti Vabariigis Ülikooliseadus, mille raames tegutseb Eesti Kunstiakadeemia ning Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. Arhitektiõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 200 ainepunkti (300 EAÜ või ECTS AP). Arhitektiõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta. Kõrgkoolid, sh Tallinna Tehnikakõrgkool tegutsevad Rakenduskõrgkooli seaduse raamistikus. Sealne arhitektide ettevalmistus ei ole ülalnimetatud raamnõuetele seni vastanud ja seda on ka arhitekti kutsetunnistuste andmisel arvestatud.
Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas õpetatakse erialana rakendusarhitektuuri. Õppekava (kood 1836) on kinnitatud ja akrediteeritud. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat ning õpingute üldmaht 240 ECTS AP.
Rakenduskõrgharidusliku õppekava üldiseks eesmärgiks on üliõpilase ettevalmistamine valitud erialal töötamiseks. Õppekava alusainete moodulite ülesandeks on arendada üliõpilaste üldhariduslikku baasi ja sotsiaalset küpsust. Erialaste teadmiste ja oskuste omandamine toimub teoreetiliste ainete ja praktikumide kaudu ning praktikate sooritamisega töökeskkonnas. Õppekava läbinud arhitekt võib töötada nii riiklikes kui erafirmades arhitekt-planeerijana, arhitekti abina, arhitekt-tehnikuna, projekteerijana; kohalikes omavalitsustes arhitekti, arhitekt-tehnikuna või ehitusnõunikuna ning täiendava erialase ettevalmistuse korral õppejõuna rakenduskõrgkoolis. Õppekava läbinu võib täiendada oma teadmisi magistriõppes ning pühenduda uurimis- ja teadustööle.
2004.aastal tehtud täiendused Rakenduskõrgkooli seaduses sätestavad, et rakenduskõrgkoolis võib toimuda ka magistriõpe järgmistel tingimustel:
1) jätkuna samal õppesuunal positiivselt, välja arvatud tingimisi akrediteeritud rakenduskõrgharidusõppe õppekavale;
2) rakenduskõrgkool on sõlminud ülikooliga magistriõppe läbiviimiseks koostöölepingu, milles nähakse ette õppetegevuseks vajalike õpperuumide, sisustuse ja muu õppemateriaalse baasi ühine ja efektiivne kasutamine ning kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude ühine rakendamine õppetegevuse läbiviimisel.
Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Kunstiakadeemia vahel on sõlmitud koostööleping. Tallinna Tehnikakõrgkool on püüdnud ka ise alustada arhitektuuri magistriõpet ja välja töötanud vastava õppekava. Selle akrediteerimisel on ekspertide poolt välja toodud probleeme, mis vajavad lahendamist. Lisaks siseriiklikule akrediteeringule on arhitektihariduse vastastikuseks tunnustamiseks EL-s vajalik ka rahvusvaheline tunnustamine – selleks vaatab õppekava üle vastav komisjon euroametnikest, huvigruppidest ning Euroopa Arhitektuurikoolide esindajatest -, ning seejärel Kvalifikatsioonidirektiivi lisasse kandmine.
Kutsekvalifikatsiooni andmine, mis annab õiguse töötada iseseisvalt vastutava spetsialistina toimub EAL juures tegutsevas kutsekomisjonis dokumentide alusel arvestades nii ettevalmistust kui ka teostatud tööde taset.
Taotleja teostatud tööde tasemest lähtudes võib kutsekomisjon vastavalt kutsekvalifikatsiooni tõendamise ning kutse omistamise korrale kaaluda volitatud arhitekt IV kutsekvalifikatsiooni andmist ka vähemalt 5-aastase töökogemusega Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetanud rakendusarhitektidele.
Andres Levald, 17.04.2009