Arhitektuuriaasta meedikajastused
Meedikajastused:
Arhitektuuriaasta on avalikkusele arhitektuurikooliks
Urmas Oja, arhitektuuriloolane
Tänavu möödub 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Arhitektuuriaasta eesmärgist tihendada arhitektide ja avalikkuse dialoogi kirjutab Urmas Oja.
Möödunud aastat pidasime vajalikuks nimetada disainiaastaks. Sugereeriti, et disain on kõikjal, sellesisulised kleebised on siiani vitriinidel. Reedel avati Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta, esmaspäeval aga pidulikult arhitektuuriaasta.
Vahepeal tuli uudis, et esimene hoone Kopli liinidel läheb lammutamisele. Arhitektide ja muu inimkonna vaheline suhtlus näeb teinekord tõesti välja nagu täiesti erinevate kultuuride vaheline dialoog. Vahel saadakse üksteisest aru, teinekord mitte.
Arhitektidele omase optimistliku reipusega oodatakse nüüd inimesi arhitektidele lähemale astuma. Arhitektuur on avalik, nagu kõlab üks ürituse lipukirjadest. Näiteks oodatakse gümnaasiumiõpilasi arhitektuuribüroodesse, kus on avatud uste päevad. Seal selgitatakse noortele loodetavasti, miks on arhitektuur kirg ja aja peegel, nagu kõlavad kaks teist arhitektuuriaasta hüüdlauset.
Arhitektuuriaasta tähistamisega soovitakse pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, arhitektuurile kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning arhitektuurile kui ehitamise kunstile.
Tänavu möödub 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Vabariigi sünniaastal, 17. septembril, avas Eesti Tehnika Selts Tallinnas esimesed suuremahulised arhitektuurikursused, millega pandi alus püsivale arhitektuuriõppele. Arhitektuurihariduse juubeliaastale langeb ka Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurikonkurss, mille võistlustöid oodatakse 28. veebruariks ning võitjad avalikustatakse 8. aprillil.
Suurte sündmuste kuhjumine tekitab loodetavasti arhitektuuri suunal tõesti rohkem huvi. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurikonkursi tingimusi on juba välja võetud täiesti uskumatu arv – 2930 komplekti! Nii tõotab sellest tulla üks suurejoonelisemaid arhitektuurikonkursse vabariigi ajaloos. Jäärapäiselt keset kesklinna jäänud kunstiakadeemia ei ole vaid üks maja, üks koolihoone. Sellest oodatakse kesklinna midagi täiest uut, võib-olla isegi päästvat ja seni ettekujutamatut ruumilist lahendust.
Riik ja arhitektuur on soliidsed partnerid. Nii on tõesti omamoodi sümboolne, et vabariik ja ka siinse professionaalse arhitektuurihariduse andmine on ühevanused. Eesti Vabariik pole niisiis olnud kunagi ilma oma arhitektideta.
Koostööd võiks riik arhitektidega teha rohkem küll. Kurb on jälgida, kuidas arhitektide nõu küll kuulatakse, ent ei kuulda ära. Arhitektide liidu seisukohad võetakse teadmiseks, ent ei lülitata neid aktiivsemasse otsustusringi.
Arhitektid ja riik lähenevad ka ilma arhitektuuriaastata. Suurüritus on tähtsam arhitektuuri ja ühiskonna sõpruse silumiseks, arusaamade ja mõtteviisi selgitamiseks. Arhitektuuriaasta võiks kindlasti õnnestuda kodanikujulguse õhutajana, avalikkusele selgemalt teada andjana, mida, millal ja kuidas planeerimise ning visuaalse keskkonna kujunemise juures kujundada annab. Arhitektuuriaasta otsib arhitektide ja avalikkuse vahel ühist keelt. Järgmine eesmärk ongi arhitektidele rohkem avalikkuse soove ja arvamusi teadvustada.
Arhitekte õpetatakse Eesti Kunstiakadeemias, kohas, kus saavad kooli ka kunstnikud ja kunstiteadlased. Teinekord on vihjatud arhitektiõppe viimisele tehnikaülikooli, inseneridele ja tehnilistele teemadele lähemale. Elu on aga näidanud, et kunstiakadeemia on arhitektidele loomingulisem keskkond ja nii peaks jääma see ka siinmail. Eesti ajal õpiti küll Tallinna Tehnikumis, aga ka Riias ja mujal välismaal, tihti ka Venemaal. Nüüd on arhitektiõpe koondunud enamikus EKAsse, välismaal käiakse end täiendamas ikka.
Avalikkust kunstiakadeemiasse arhitektuuri õppima saata ei ole võimalik ega mõtet ja selleks ongi arhitektuuriaasta avalikkuse arhitektuurikooliks. Von Krahli teatri välkloengud mittearhitektide poolt on head ja mugavad suutäied mittearhitektidele arhitektuuri alal kaasamõtlemise maitse suhu saamiseks. Kui asjasse puutuvad inimesed on niikuinii kursis, kust mingit arhitektuurielu või -sündmust puudutavat infot saada, siis nüüd on esialgu kõik avalikkusele suunatud arhitektuurisündmused koondatud lehele www.arhitektuuriaasta.ee .
Midagi väga agressiivset arhitektuuriaasta endast ei kujuta. Pigem tehakse nähtavamaks ja kättesaadavamaks meil juba olemasolevad ning toimivad üritused. Seda on vaja nii arhitektidele kui ka avalikkusele – et ei tegutsetaks teineteist tundmata.
Arhitektuuriaasta üritused:
Jaanuar
kuni 27.01 Näitus «Eesti saatkond PEKINGIS: konkursitööd» Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Film «Architecture of CHINA» Eesti Arhitektuurimuuseumi videosalongis.
31.01 EALi väikepreemia näituse avamine Paide Vallitornis.
kuni 23.02 Näitus «Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni» Eesti Arhitektuurimuuseumis.
kuni 23.02 Näitus «EKE PROJEKT» Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Veebruar
07.02 VÄLKloeng von Krahli teatris.
kuni 8.02 Arhitektuuriüliõpilaste näitus «85°» Eesti Kunstiakadeemia galeriis.
kuni 23.02 Näitus «Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni» Eesti Arhitektuurimuuseumis
kuni 23.02 Näitus «EKE PROJEKT» Eesti Arhitektuurimuuseumis
29.02 Näituse «EUROPAN» avamine Eesti Arhitektuurimuuseumis.
29.02–03.03 EAL «Eramu» näitus sisustusmessil (Tartu Näitused)
31.01–30.03 EALi väikepreemia näitus Paide Vallitornis.
Märts
05.03–13.04 Näitus «Edgar Johan Kuusik 120» Eesti Arhitektuurimuuseumis.
12.03 «Aasta betoonehitis 2007» (Eesti Betooniühing).
20.03 VÄLKloeng von Krahli teatris.
Aprill
03.04–27.04 EALi väikepreemia näitus Kuressaare Linnateatris
08.04 Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemuste avalikustamine Eesti Arhitektuurimuuseumis
10.04 Euroopa Arhitektide Nõukogu kongress «Arhitektuur ja elukvaliteet» Brüsselis
16.–27.04 Arhitektuuriüliõpilaste näitus «Arhitektuursed maastikud» Eesti Kunstiakadeemia galeriis
23.04–25.05 Muinsuskaitsekuu näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis
24.–25.04 Urbanistika päevad Eesti Kunstiakadeemia aulas.
Mai
02.05–22.06 EALi väikepreemia näitus Narvas, linnuse tornsaalis
6.–7.05 Uued arhitektuurifilmid: Euroopa ja Ameerika tipparhitekte Eesti arhitektuurimuuseumis.
08.05 VÄLKloeng von Krahli teatris.
26.05–20.06 Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritööde näitus Arhitektuuri- ja Disainigaleriis.
16.05 Eesti 2007 aasta parimate interjööride premeerimine Arhitektuuri- ja Disainigaleriis
Juuni
13.06 ERAMU preemia üleandmine teatris NO99.
13.–22.06 «ERAMU» näitus Tallinnas, teatris NO99.
29.06–03.07 Maailma Arhitektide Liidu kongress Itaalias Torinos.
*
Arhitektuuriaasta
Karin Paulus, Eesti Ekspressi arhitektuuritoimetaja
Eelmisel aastal staaritses ning tegi elu paremaks disain. Tänavu teeb ilma arhitektuur. Kui teatrile pühendatud kuud peaks meelitama rahva etendusi vaatama, siis ehituskunst sedasorti loorbereid ei püüa.
Arhitektuuri peal trambitakse, arhitektuuri sees magatakse, mõteldakse, vihastatakse. Majas elavad harilikult isegi kodutud. Ses mõttes on ehituskunst ülimalt ebaelitaarne kultuurivorm. Ja erinevalt disainist inimesed isegi teavad, mida arhitektuur tähendab, mis sest, et ikka ja jälle kipub mõni tarkur “arhitekti” asemel “arhidekt” kirjutama.
Mis võiks olla ühe hästi korraldatud arhitektuuriaasta eesmärk? Mulle tundub, et praegu välja hõisatud slõuganid “Arhitektuur on ajastu peegel”; “Arhitektuur on kirg”, “Arhitektuur on avalik” ning kenasti ritta lükitud näitused ja konkursid seatud sihte väga kujukalt edasi ei anna.
Ideaalis võiks inimesed hakata märkama ruumi paremini ning täpsemalt. Hoomama parkimiskohtade ning uue tapeedi kõrval hästi komponeeritud majade ning haljasalade rütmi – nägema puude taga metsa. Ja et kvaliteetne planeerimine, milles kodanikud on ise taibanud õigel ajal kaasa rääkida, võib olla igavuse ning ebamugavusese leevendaja.
Ja kuigi arhitektuurialane haridus piirdub koolipõlves sageli antiiktemplite ning gooti katedraalide olemasolust teadasaamisega, ei leia ma siiski, et laste tunniplaani peaks veel vägisi keskkonnaõpetuse lisama. Oma maja, tänava, küla ehitusloo ning eri stiilidega tutvumiseks on ka teisi viise. Väike jalutuskäik vanavanematega, pilk raamatusse ning valla koduleheküljele. Nagu teisedki valdkonnad Eesti ühiskonnas ootab arhitektuur avatumat vaadet ning sõnakamat suhtumist. Pole enam vene aeg, kus kriitilise arutlemise eest inimesi vangi pandi.
Ning ka enese harimine teeb maailma märksa põnevamaks paigaks. Sharm el Sheikhi reisijad võiks võtta basseinikõrvaseks mõned püramiidide ning templitega (NB: arhitektuuriklassika!) ekskursioonid ning Tallinna sõites tasuks minna lisaks loomaaiale ka näiteks Eesti Arhitektuurimuuseumisse ja kohe sealsamas paiknevasse Rotermanni kvartalisse, tutvuma nüüdisarhitektuuriga. Ka Kumu – tõeline kunstide sümbioos – jääb vaid väikese trammisõidu kaugusele.
Sest tõesti: eesti arhitektuuri märksõnad anno domini 2008 pole mitte Tallinna vanalinn, Tartu Kaubamaja, Viru Keskus, Sakala, kinnisvaraporno ning talutare, nagu isegi paljud riigikogus näikse arvavat. Aeg on vahepeal edasi läinud.
*
Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektide Liit koostöös arhitektuurimuuseumiga kuulutavad täna välja arhitektuuriaasta.
Arhitektuuriaasta tähistamisega soovitakse pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, arhitektuurile kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning arhitektuurile kui ehitamise kunstile, teatas kunstiakadeemia.
Tänavu möödub 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Vabariigi sünniaastal, 17. septembril, avas Eesti Tehnika Selts Tallinnas esimesed suuremahulised arhitektuurikursused, millega pandi alus püsivale arhitektuuriõppele.
Arhitektuurihariduse juubeliaastale langes ka Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurikonkurss, mille võistlustöid oodatakse 28. veebruariks ning võitjad avalikustatakse 8. aprillil.
«Arhitektuuriaasta võiks aidata ületada viimastel aastatel tekkinud lõhet avalikkuse ja arhitektuuriprotsesside vahel, võimaldada avalikkusele lähendada arhitektuuri ja linnaplaneerimise mitmetahulist olemust ja toimemehhanisme, mis on tihti interdistsiplinaarsed ja poliitikatihedad,» selgitas EALi esimees Ülar Mark projekti ellukutsumise vajalikkust.
Arhitektuuriaastat tähistatakse näituste, konverentside, seminaride, konkursside ning välkloengute sarjaga, mis on pühendatud arhitektuurile selle kõige laiemas tähenduses.
Toimetas Mirjam Mäekivi
*
Eestis algab täna ArhitektuuriAasta