Arhitektuurianalüüs: iseäraliku kuju järgi on uus Rakvere murukatusega koolimaja saanud nimeks kikilipsukool
Foto: Tõnu Tunnel (Eesti arhitektuuripreemiad/Arhitektuurikirjastus)
Salto arhitektuuribüroo projekteeritud uuest Rakvere Riigigümnaasiumist kirjutab sisearhitekt ja EKA magistrant Viktoria Ugur.
Rakvere Riigigümnaasium alustas uues kikilipsukujulises koolimajas tööd 2023. aasta alguses. Erinevalt teistest Eesti linnadest tekitas riigigümnaasiumi rajamine Rakveres teravaid vastuolusid, sest vaielda tuli nii kooli asukoha, ajaloolise gümnaasiumihoone tuleviku kui laiemalt põhikoolivõrgu korrastamise üle. Alar Kotli projekteeritud koolimajast lahkumise kõrval tekitas enim poleemikat asukoht, sest nappis sobiva suurusega ehituskrunte.
Lõpuks võeti vastu julge otsus ehitada hoone keset olemasolevat väljakut, lõhkudes seeläbi senist linnakude ning trügides mõnede arvates liiga lähedale Eesti-aegsele koolimajale. Kuid asukoht linnakeskuses rõhutab nägemust koolist kui kogukonna südamest. Pealegi püüdis linn riigigümnaasiumi lisamisega mitte ainult kaasajastada, vaid ka uuesti mõtestada ala, millest 1930. aastatel taheti kujundada keskväljakut, kuid mis asjaolude sunnil kujunes mõneti umbmääraseks haljasalade kogumiks.
Arhitektide jaoks oli tegemist põneva väljakutsega, sest lisaks linnaruumi kokku traageldamisele tuli omavahel kõlama panna nii Eesti- kui nõukogudeaegsed kihistused. Kohalikele valmistas muret kooli kõrval asuv punamonument (Alar Kotli projekteeritud Suure Isamaasõja võidusammas), kuid see eemaldati Ukraina sõja valguses enne kooli valmimist.
Rakvere on mitmekesise ajaloopärandiga linn, see annab siinsele hariduselule tugeva vundamendi, kuid loob ka kõrgendatud ootuste horisondi. Läbi lähiajaloo on kooliarhitektuur mõjutanud ja suunanud nii linna füüsilise kui vaimse ruumi arengut. Nii nagu nullindatel toimis Rakvere eragümnaasiumi algklasside ümmargune maja ehitus-skeenel ökoloogilise suunanäitajana, mõjus ka Kotli gümnaasiumihoone omal ajal moderniseerijana (nt lahutati aula ja võimla).
Salto arhitektuuribürool (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helina Lass, Ragnar Põllukivi ja Martin McLean) tuli aga uue koolimaja disainimisel lahendada täitsa iselaadi olukord – kuidas olla võimalikult väljapaistmatu, et säiliksid vaated Kotli koolile ning mulje kõigile avatud Vabaduse pargist? Lahendus seisneb õhuliselt mõjuvas hoone keskosas, mis loob paviljoniliku ühenduse sise- ja välisruumi vahel. See sõlmpunkt annab hoonele iseloomuliku kikilipsukujulise vormi.
Avalike hoonete meistrid
Salto on tegutsenud alates 2004. aastast. Projektides pööravad nad erilist tähelepanu asukoha spetsiifikale, hoone erinevatele kasutajatele ning arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri põimimisele. Neil on õnnestunud projekteerida üle veerandsaja avaliku hoone, mille hulgas on ka seitse koolimaja. 24 riigigümnaasiumist 5 on nende projektid. Hiljutistest tunnustatud töödest võib välja tuua Fotografiska (2020), Kruiisiterminali ning Emajõe Lodjakoja (mõlemad 2021). Salto nime kuuldes tulevad meelde ka Veneetsia arhitektuuribiennaali installatsioon „Gaasitoru“ (2008), Põhuteater (2011) ning 51 meetri pikkune trampliin „Fast Track“ (2012). Ehkki büroo julgemad projektid jäävad varasemasse aega, hinnatakse neid tänini arhitektuurimaastikul kui uuendajaid.
2020. aastal toimunud hoone arhitektuurikonkursile esitati 16 ideekavandit, millest võitjaks valiti Salto eskiis „Pargielu“. Kooli valmimist mõjutasid nii pandeemia kui Ukraina sõjast tingitud ehitusmaterjalide tarneraskused. Ehitustööde viibimise tõttu alustas riigigümnaasiumi esimene lend õppimist asenduspindadel. Uus koolimaja sai elu sisse 2023. aasta jaanuaris ning ametlik avamine toimus veebruaris. Pikisilmi oodatud õppehoone pakkus õpetajatele ja õpilastele rohkelt rõõmu, sest asenduspindade kasutamine oli logistiliselt kurnav.
Kahe kolmnurkse hoonemahu teineteise poole suunatud tippude vahel moodustub avar, läbi kolme korruse ulatuv aatrium. Õhulise ruumimulje loomisel on kasutatud maastikuarhitektuuri abi – tänavatasand ei vasta alati esimesele korrusele. Lainetav maastik aitab ühtlasi visuaalselt varjata maja tegelikku kõrgust. Sarnast printsiipi on kasutatud näiteks Saue vallamaja puhul (Molumba, 2020). Oma iseäraliku kuju tõttu on uus koolimaja saanud endale kohalike seas hüüdnimeks kikilipsukool.
Fassaadilahendus on üldiselt tagasihoidlik, kuid Rakvere üldpildis silmatorkav, sest ümbruskonnas ei ole teisi niivõrd suure klaasimahuga hooneid. Loodussõbralikule murukatusele on direktori eestvedamisel plaanis paigutada mesitarud. Rakvere Riigigümnaasium propageerib keskkonnasäästlikku eluviisi, sealhulgas jalgsi ja rattaga liikumist, mistõttu parkimiskohti on vähe ning need ei ole mõeldud õpilastele kasutamiseks. Vastukaaluks on tagatud 235 jalgrataste parkimiskohta, millest osa on ka varju all.
Arendav sisu
Sissepääsu poole jäävas väiksemas kolmnurgas asuvad arvuti- ja muusikaklassid ning avatud garderoob. Teises tiivas, n-ö suuremas kolmnurgas, asuvad 110 kohaga auditoorium, riietusruumid, avatud raamatukogu, õpetajate tööruumid ning rekreatsiooni- ja õppimisala. Kahe kolmnurga vaheline ühisala leiab enim kasutust söögivahetundidel, kuid täidab tänu oma ruumilisele paindlikkusele ka muid funktsioone. Aatrium mahutab kogu koolipere ning seal on eriüritusteks tagatud vajaminev heli- ja valgustehnika. Akustikat toetavad perforeeringuga akustilised plaadid, mida on läbivalt kasutatud ka teistes ruumides. Uutmoodi käsitlusega aatrium-aula-söökla mõjub üllatavalt õdusalt ning toimib kogukonna tugevdajana, mitte aga ruumilise eraldajana, nagu mäletavad aulaid vanema generatsiooni esindajad. Sellises koolihoones peegeldub meie nüüdisaegne eluruum, kus oleme harjunud avatud köök-elutubadega, mille eesmärgiks ongi sotsialiseerumise suurendamine.
Loodussõbralikule murukatusele on direktori eestvedamisel plaanis paigutada mesitarud.
Kiidusõnade kõrvale ka mõned kriitilisemad tähelepanekud. Avatud ala on igati sümpaatne, kuid sealt kostvad helid võivad hakata häirima. Eriti puudutab see rekreatsiooniala ja raamatukogu, mida ei saa sulgeda, sest tavapäraste seinte asemel on kasutatud raamaturiiuleid. Keskendumiseks piisavat vaikust ei ole tagatud. Suure lauaga rekreatsiooniala on õpilaste seas populaarne, kuid selle kasutajatel tuleb arvestada aatriumist kostva suminaga. Teisalt eks kooliruum peabki kasvatama noorte inimeste hakkamasaamist sotsiaalses maailmas.
Uue ruumilise kvaliteedi poole
Füüsiline keskkond mõjutab oluliselt seda, kui innukad on õpilased õppima ja õpetajad õpetama. Klassiruumid on valdavalt tüüpilise planeeringuga – õpetaja koht on ees ning õpilaste lauad-toolid selle taga. Vaid ühe klassi puhul on lähenetud veidi teistmoodi – seal on ainult tugitoolid. Hubane lahendus realiseerus tänu ühe geograafiaõpetaja soovile, kelle ainetunnid ei pidavat olema nii akadeemilised, et laudu vaja oleks. Ilmselt on see üks õpilaste lemmikklassidest.
Uus koolimaja on toonud palju heameelt nii sealsetele pedagoogidele kui ka koolinoortele. Omanäoline, kuid askeetlik arhitektuur moodustab olulise osa kooli identiteedist ja aitab kaasa kuuluvustunde tekkimisele. Loodetavasti on ka kohalikud harjunud uue hoonega linnapildis ning selle omaks võtnud. Endalgi tekib uhiuusi koole külastades väike kadedus, et küll oleks tahtnud sellistes ruumides oma koolitee mööda saata. Tänapäeval keskendutakse koolide ruumilisele kvaliteedile aina rohkem, luues nii õpitegevusi toetavaid kui linnapilti rikastavaid keskkondi.
EKA sisearhitektuuri magistriõppekava juht Gregor Taul ja tema üliõpilased kirjutavad Areeni ja Eesti Arhitektide Liidu vahelise koostöö raames kord kuus mõnest tähelepanu väärivast arhitektuuriobjektist.
Rakvere Riigigümnaasium Eesti arhitektuuripreemiate veebis.
Arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helina Lass, Ragnar Põllukivi ja Martin McLean (Salto AB)
Sisearhitektid Marja Abe, Liisa Põime, Ainiki Niinelaid (Salto AB)
Haljastus Maarja Gustavson
Kool on rajatud 540 õpilasele ning 60 õpetajale ja tugipersonalile.
Õppehoone suletud netopindala on umbes 4100 m².
Allikad: sweco.ee, rkas.ee
_______________________________________________________________________
Artikkel kuulub Eesti Arhitektide Liidu, Gregor Tauli ja Eesti Ekspressi koostöösvalmivasse arhitektuuri/linnaplaneerimise teemaliste artiklite sarjast, mis on loodud suurtesse meediaväljaannetesse sisulise arhitektuurikriitika tagasitoomiseks. Sarja lugude kirjutamist veab Gregor Taul, kes kaasab ka teisi autoreid. Teemade ja sisu osas on kirjutajatele antud vabad käed.