ARHITEKTUURINÄITUSED AUSTRIAST
Näitusel on lisaks projektidele ja fotodele ka mitmeid makette, kõige trooniks suur Viini linna makett, kus näha nii linna keskosa ajaloolised ehitised, kui nendega sobitatav uus arhitektuur. Viin on rikkaliku pärandiga kultuuri- ja muuseumide linn (muuseumid moodustavad südalinnas lausa omaette kvartali Museumsquartier). Austria pealinna regenereerimise ja uue arhitektuuri probleemid on Tallinnale üsna sarnased, puudutades nii uusehitiste sobivust UNESCO pärandiga vanalinna kui näiteks ka kõrghoonete probleemi, mis meil hetkel üliaktuaalne.
Teine Austria arhitektuuri näitus “Elamuehitus Viinis. Arhitektuur igaühele” (soolalao galeriil) käsitleb Viini munitsipaalehitust läbi aegade, alustades legendaarse “Punase Viini” sotsiaalehitistega 1920. aastatest ning lõpetades uusimate korterelamutega. Näituse on koostanud Viini arhitektuurikeskus (Architekturzentrum Wien). Austria uusimas elamuarhitektuuris pööratakse silmatorkavalt palju tähelepanu pööratakse avalikule ruumile ning elukeskkonna mitmekesistamisele, sealhulgas sotsiaalselt mitmekülgsele elanike kooslusele.
Viini planeerimisest ja arhitektuurist, eriti aga inimsõbraliku elukeskkonna loomisest ning arhitektuuri sisulisest kvaliteedist, mis ei sea ennast moe ja meedia järele, on eestlastel mõndagi õppida. Näitusega seoses toimub Viini linnavalitsuse arhitektuuriameti juhtivarhitektide kohtumine Tallinna linnavalitsuses.
Näituse avamisele eelnevad avalikud loengud 12. aprillil algusega kell 14.00 soolalao näitusesaalis (inglise keeles, tõlketa, sissepääs tasuta). Viini planeerimisameti juhataja Thomas Madreiter räägib Viini linna arengukavast ning linna enesemääratlemises uues Euroopas, Viini elamuehitusameti juhataja Wolfgang Förster uuest elamuehitusest, Viini arhitektuuriameti juhataja Josef Matousek käsitleb oma ettekandes Viini linna UNESCO maailmapärandit ja selle kaitsmise probleeme ning arhitekt Silja Tillner
räägib arhitekti tööst tänases Viinis.
Näitused ja üritused saavad teoks Tallinna ja Viini linnavalitsuste ning Viini arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös.
Üritust toetab Austria suursaatkond.
Näitused jäävad avatuks 21. maini.
Eesti Arhitektuurimuuseum
Lisainfo: 6257000,
Näitustest pikemalt:
VIINI ARHITEKTUUR, LINNA SÄILITAV UUENDAMINE IV
Rotermanni soolalao suures saalis
Käesoleva näituse umbes 140 hoone projekteerimisega oli ametis üle 140 arhitekti ja kunstniku. Projektid valmisid viimase nelja aastaga ja kajastavad ühelt poolt Viini kaasaegse arhitektuuri põhisuundi ning teisalt Viini väärtusliku ajaloopärandi hoidmise ja uuendamise viise ning saavutusi.
Kahe mingit nähtust illustreeriva objekti kõrvutiseadmine ja vastandamine rõhutab võimalike arhitektuuriliste lähenemisviiside tihedaid seoseid. Neist ebavõrdseist paaridest lähtuv mulje aitab vaatajal luua pilti Viini millenniumi vahetuse arhitektuurikultuurist, ning see ületab mõju, mida avaldab pelgalt kõikide sel näitusel eksponeeritud hooneprojektide koguhulk.
Näituse arhitektuuriosa esitab objekte, millest igaüht võib võtta teatud kindla valdkonna tüüpilise esindajana tänase Viini linna arengus. Nende hulgas on koolihooneid, tööstus- ja liiklusrajatisi, elamurajoone ja asundusi ning näiteid kaduvast, ajutisest arhitektuurist. Lisaks tutvustab näitus olulisi linna arenduspiirkondi nii tihedates keskustes kui ka äärelinnades (Doonau-City, Wagrameri tänav, Handelskai Brigittenau keskusega ja Ottakringi keskus).
Näitusele “Linna säilitamine ja uuendamine” valitud objektid keskenduvad aja- ja ruumitelgede seostele (näiteks ajalooline “Vorstadt” (eeslinna-piirkond)/ “Gründerzeit” periood (ajastu Austria-Ungari ajaloos 1870. aastatest I maailmasõjani). Need iseloomustavad Viini linna uuenemise, säilitamise ja kujundamise tüpoloogiad. Eksponeeritavad objektid hõlmavad renoveerimisi, revitaliseerimisi, vanade tööstuskomplekside ja kesklinna elamurajoonide uuskasutusi ning ajalooliste hoonete tühikute täitmisi, ärklite või tänavakorruste ümberkujundamisi. Näitus pakub ka ülevaate linna uuenemise peamistest instrumentidest (kaitsealadest, hoonete renoveerimisest, vanalinna säilitamisest, monumentide kaitsest).
Näitust on esitletud Ljubljanas, Helsingis, Hamburgis, Peterburis, Berliinis, Münchenis, Belgradis, Varssavis, Bratislavas, Zagrebis, Sofias, Pariisis, Prahas, Brnos, Nancys, Strassbourgis, Bukarestis, Marseilles ja Budapestis.
ELAMUEHITUS VIINIS: ARHITEKTUUR IGAÜHELE
Rotermanni soolalao galeriil
Taskukohase elamuehituse arhitektuur
Omada elukohta on üks Lääne tsivilisatsiooni olulistest tunnusjoontest. Kuna linnade hoonestustihedus võib kergesti viia odava elamispinna puuduseni, on elamuehitus ja elamispinna planeerimine pidev väljakutse linnavalitsustele. Sellest vaatenurgast on elamuarhitektuuri puhul tegemist sotsiaalsest tegelikkusest lähtuva arhitektuuriga.
Viin on kujundanud silmapaistva traditsiooni ehitada funktsionaalseid ja samal ajal elamisväärseid elamuid. Aastate jooksul on esile tõusnud suur hulk silmapaistvaid arhitektuurilisi lahendusi, tõestades, et sotsiaalne teadlikkus on suuteline käima käsikäes ülima individuaalsuse ja rahuldust pakkuva arhitektuurse lahendusega.
Elamuehitust kui süsteemi on võimalik vaadelda olulise instrumendina, mis võimaldab linna sotsiaalselt tasakaalustada ja hoida ära slummistumist. Sellele lisaks tagab avalik kontroll ka teatava arhitektoonilise kvaliteedi.
Viinis lähevad elamuehituse abirahad traditsiooniliselt otse kinnisvaraarendajatele, et vähendada kulusid ja seeläbi ka hilisemat maksumust ja rendihindu. Linnale kuulub suurima kinnisvaraomanikuna rohkem kui 220 000 üürikorterit, kuid viimastel aastatel on üha suurem osa munitsipaalelamufondist vastavate mittetulundusühingute majandada. Selliseid ühinguid maksustatakse madalamalt ja vastutasuks peavad nad enamuse oma sissetulekutest reinvesteerima elamuehitusse. Üürid on linna poolt selgelt reguleeritud – rendist saadav tulu ei tohi moodustada rohkem kui on vaja ülalpidamiskuludeks (sellele lisanduvad kommunaalkulud, mis on lihtsamalt muudetavad, ning riiklikud maksud). Sellise rahastamissüsteemi eesmärgiks on saavutada elurajoonide mitmekesisus ning vältida sotsiaalsete ja etniliste getode tekkimist.
Alandamaks elamuehituse maksumust veelgi, korraldatakse kinnisvaraarendajate vahel uute projektide elluviimiseks avalikud vähempakkumised. Erinevalt tavalistest linnaplaneerimise- ja arhitektuurikonkurssidest pööratakse niigi olulise arhitektuurse külje kõrval kõrgendatud tähelepanu ka majanduslikele ja looduskeskkonda puudutavatele aspektidele. Eesmärgiks on vähendada kulutusi ehitustegevusele ning samal ajal saavutada kõrgemat kvaliteeti arhitektuurse kujunduse ja keskkonnatehnoloogia vallas.
Architekturzentrum Wien, www.azw.at
kontseptsioon
Wolfgang Föster, Dietmar Steiner, Alexandra Viehhauser
kujundus
SPAN-achitekten
(Matias del Campo, Sandra Manninger, Sebastian Michalski)
Näitus on valminud Viini Linnavalitsuse Linnaplaneerimise ja Elamuehituse osakonna toel
Eesti Arhitektuurimuuseum – Rotermanni soolaladu
Avatud K – P 11-18
Ahtri 2, Tallinn 10151
tel 625 7000, faks 625 7003
http://www.arhitektuurimuuseum.ee