Ärimeestele terendavad eramud pealinna kõrgeimas kohas

Vaatamata looduskaitsjate korduvatele protestidele suunas linnavalitsus volikogusse kinnitamiseks eelnõu, mis näeb ette pealinna kõrgeimasse tippu viie eramu ehitamist ja teadmata arvu puude mahavõtmist.

Räämas ala saab korda
“Mispärast peaks minema ilusat mäetippu lõhkuma, kui krunte on ümberringi palju ning linn saaks anda läheduses asenduskrundi?” küsis Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige Helle Vilu. “Miljööväärtuse lõhkumise ainus põhjendus on raha.”

Abilinnapea Toivo Ninnas näeb asju paremas valguses.
“Planeering korrastab suure maa-ala, mis on olnud aastaid räämas,” ütles Ninnas. Abilinnapea avaldas lootust, et planeeringuga kavandatud eramud muudavad piirkonna atraktiivsemaks ja turvalisemaks.
Esmaspäeval oli vaidlusalusel alal näha mahajäetud autovrakke, hunnikusse kuhjatud vanu arvuteid ja palju muud laga.
Kehtestatav detailplaan näeb ette Vana-Mustamäe tänav 59 / Seljaku tänav 4 asuvale 1,3 hektari suurusele miljööväärtuslikule alale viis krunti kuni 11-meetri kõrguste üksikelamute ehitamiseks.

Eramuid tahavad ehitada suurärimees Urmas Sõõrumaa, Eesti Energia juhid Gunnar Okk ja Sandor Liive ning Merko Ehituse juht Toomas Annus. Planeeringu algatamist taotles kinnistu omaniku, OÜ Mereilu esindaja Oki elukaaslase Siiri Ladva isikus.

Detailplaani menetlus kahtluse all
Varem asus krundil Nõmme spordikeskuse suusabaas, mis müüdi maha, et saada spordikeskuse arendamiseks raha. Tollal Nõmme halduskogu komisjoni kuulunud Helle Vilu sõnul oli algul selgesõnaliselt juttu paarist-kolmest majast, mis aga volikogusse jõudes oli imepäraselt muutunud kümneks majaks. Volikogu lubas viis maja, ja suurimale, Sõõrumaa krundile ka ühe abihoone.

“Ma ütleksin küll, et halduskogu peteti. Kui halduskogule oleks öeldud, et metsa tuleb 5–10 maja, poleks see läbi läinud,” oli Vilu kindel. Tema sõnu toetab ka tollane halduskogu aseesimees, samuti Nõmme Tee Seltsi
kuuluv Enn Kareda. “Jah, see oli nii,” nentis Kareda. “Lisaks kinnitati meile, et parkmets säilib.”

Tollase Nõmme linnaosavanema, praeguse kultuuriministri Urmas Paeti sõnul oli siiski kogu aeg jutt viiest eramust. “Halduskogu arutles seda korduvalt ja pikalt ning jõudis lõpuks variandini, mis linnavalitsusse saadeti,” meenutas Paet.

Vilu sõnul sai ta hiljem ametlikud protokollid, kust juttu paarist majast polnud sisse kantud, kuid kus oli siiski kirjas, et ehitatakse vaid lagedatele aladele. Samas asub krundil vaid kaks lagedat platsi.

Looduskaitsjad heidavad linnale ette ka korraliku dendroloogilise ja keskkonnamõjude analüüsi tegematajätmist. “Puistut pole kaardistatud, nii pole selge, kui palju puid maha võetakse. Võimatu on sinna paigutada nii palju maju puid maha võtmata,” oli Kareda veendunud.

Planeeringu kehtestamisel ei pääse linlased edaspidi enam Tallinna kõrgeima tipu juurde (64 meetrit), samuti tuleb suusatada teisel pool teed. Detailplaani seletuskirjas nenditakse vaid, et “lähteülesande koostaja ei toetanud nõuet tagada juurdepääs Tallinna kõrgeimale looduslikule punktile, kuna pideva juurdepääsu vajadust ei ole nõutud ühegi õigusaktiga.”

Pealinna kõrgeimasse tippu enam ei pääse
Urmas Paeti sõnul oli tipu avatuks jätmise kohta nii poolt- kui ka vastuargumente.
“Ent see oli ikka selline kant, kuhu tassiti sodi, ja ega keegi ei käinud seal vaadet imetlemas, neid kohti, kus saab imetleda, on ikka küll ja küll,” ütles Paet.
Üks parimaid kohti on Paeti sõnul jalakäijate platvormid Nõmme suusasilla otstes.
Paet kinnitas, et möödunud sajandi alguses ehitatud muinsusväärtusega tagalapatareile, Peeter Suure merekindluse osale, lubati siiski juurdepääs säilitada.
Täiendusettepanekute kohaselt võiks sinna rajada Nõmme muuseumi sõjaajaloolise ekspositsiooni.

Üks väheseid asju, mis Nõmme hea käekäigu eest seisval seltsil ja halduskogul õnnestus saavutada, oli tänavaäärsete tarade kõrguse vähendamine 1,7 meetrilt 1,5 meetrile. Samuti tuleb uutel omanikel ümber asustada maa-alal elavad kaitsealused kuklased.