Ärimehed tahavad hipodroomi Tallinna kaardilt kustutada
Tallinna hipodroomi alal võivad juba mõne aasta pärast kõrguda korterelamud ja büroohooned – magusa maatüki omanikud ei näe seal tulevikus enam kohta traavivõistluste korraldamiseks.
Hipodroomi ligi 16 hektari suuruse maatüki detailplaneeringuga tegelev K-Projekt kuulutas eelmisel reedel viie arhitektuuribüroo osalusel välja konkursi, et leida parim ideelahendus ala arendamiseks.
Sellele järgneb juba rahvusvaheline arhitektuurivõistlus ning tõenäoliselt kõrguvad mere ja Stroomi metsa lähedal asuval magusal maatükil mõne aasta pärast korterelamud ja bürood.
Hipodroomi kinnistu ühte suuromanikku Jaan Manitskit esindav vandeadvokaat Viktor Kaasik kinnitas, et hipodroom on juba pikka aega olnud suur tühi plats.
Sealne ringrada ei olevat enam sõidukõlblik ning seda ei tasu ka korda teha. Samuti ei vastavat hipodroomi veterinaarsed ja keskkonnatingimused normidele, mistõttu ei saa seal ka hobuseid pidada.
Tühi maalahmakas
«Eksperdid on selgitanud, et tsiviliseeritud Euroopas ei ole võimalik ega tohi nii kitsal maa-alal suure liiklussõlme kõrval hobuseid pidada,» ütles Kaasik. «Seepärast ongi härra Manitski ostnud Saku vallas Lokuti külas kümme korda suurema maatüki, et rajada sinna Euroopa kõige uhkem hipodroom.»
Põhja-Tallinna linnaosavanem Enno Tamm märkis, et linnaosa halduskogu on hipodroomi saatust arutanud, kuid lõplikku otsust ei ole langetanud. Linnaosavalitsus on põhimõtteliselt nõus ideekonkursi korraldamisega, seejuures peab võitja selgitamise komisjonis kindlasti olema ka nende esindaja.
«Hipodroom ei toimi seal juba ammu ning see on lihtsalt üks tühi maalahmakas keset linna,» ütles Tamm. «Konkurss peabki selgitama, mis sinna võiks tulla. Minul ei ole otseselt midagi hipodroomi vastu, aga omavalitsus ei saa seal ju võistlusi korraldama hakata. Seda peaksid ikka needsamad traavispordi harrastajad tegema.»
Tamm lisas, et hipodroom ei vasta rahvusvahelistele nõuetele, mistõttu ei saa seal ka suuri võistlusi pidada. Omanikud peaksid investeerima palju raha, et kõik nõuded täidetud saaksid.
Eesti traaviliidu endine peakohtunik Indrek Silver Einberg ütles, et maailmas ei ole ühtset standardit traavivõistluste korraldamiseks. Tallinna hipodroom on võiduajamisteks tehniliselt põhimõtteliselt valmis, ainult kurvides tuleks suurendada kallet, et kaarikud rajalt välja ei lendaks. Seejuures on Tallinna ovaalil Euroopa üks pikemaid sirgeid, mis pakub pealtvaatajatele suurt põnevust.
Veidi halvem on Einbergi sõnul olukord hobuste pidamisega. Kui rahvusvahelistele võistlustele peaks tulema ligi 200 hobust, jääks ruumi väheks. Tallid on 85-aastasel hipodroomil ehitatud eri aegadel üpris juhuslikult ning läbimõtlematult.
Ideaalne asukoht
«Kitsas on küll, aga ei saa öelda, et traavisporti pole võimalik Tallinnas enam harrastada,» kinnitas Einberg. «Hinnanguliselt on siinne hipodroom maailmas vist kõige mõnusamas kohas linna südames, mere ja metsa ääres.»
Ta lisas, et hipodroomi arendamiseks oleks hea, kui linnalt või riigilt saaks 7-8 hektarit merepoolset maad juurde. See lahendaks kopli- ja talliprobleemi.
Ka 2006. aastal Berliinis traavikutsarite EMil esimese eestlasena osalenud ja kohe pronksmedali võitnud Veiko Tamjärv ütles, et Tallinna hipodroomi praegune asukoht on «superluks». Samas on sealsete tallide ja muude rajatiste seisund selline, et nende kordategemine ja nüüdisajastamine võib isegi rohkem maksma minna kui uute ehitamine.
Ratsaspordihuvilisest arhitekt Margit Mutso aga leidis: hipodroom pole sugugi nii halvas seisus, et seal ei saa enam hobuseid pidada. Tema hinnangul on traaviraja ümber asuv maa praegu halvasti kasutatud.
Sealsed hõredalt paiknevad tallid ja koplid võiks asendada 3–5-korruseliste hoonetega, mille esimene korrus kuuluks hobustele ja sportlastele, kõrgemal võiksid paikneda tribüünid, bürood, hotellid ja muud ruumid. Raja keskele jääva muruplatsi võiks aga kujundada mitmeks väikseks kopliks.
Mutso sõnul said hipodroomi praegused omanikud üheksakümnendate aastate algul kinnistu odavalt kätte ega ole sinna raha sisse pannud, sest neil puudub huvi seal ratsasporti arendada.
Tallid, käimlad ja kõik muu on Nõukogude ajast jäänud seisus, ainult restorani on natuke uuendatud. Linnaehituslikult jääks Tallinn Mutso hinnangul hipodroomi kadumisega ilma ühest olulisest vaatamisväärsusest.
Tallinna hipodroom
• 1917 aastal ostis hipodroomi asutamiseks loodud Tallinna Hipodroomi Selts 7 orlovi tõugu mära ja Harku järve ääres Järve talu.
• 1922 aastal ostis selts Paldiski mnt ja Merimetsa tee nurgal umbes 16,5 ha suuruse maa-ala, kuhu rajati hipodroom.
• 1923 aastal peeti hipodroomil esimesed ratsavõistlused.
• 1929.–1940 aastal oli hipodroom eraettevõte, 1960–1980 Tori näidissovhoosi isemajandav osakond, 1980–1993 kuulus Tallinna aiandussovhoosile.
• 1993. aastast eravalduses. Lisaks traavivõistlustele on hipodroomil korraldatud mootorrataste ja ralliautode kiirussõite.
Allikas: Entsüklopeedia «Tallinn»
Urmas Tooming
Foto: Priit Simson