Askur Alas: Viru väljak jalutaja paradiisiks
Viimasel ajal on Viru väljaku ja selle ümbruse tulevik olnud üsna tihti kõneaineks, sest valmimas on nii Viru väljaku kui ka Rotermanni kvartali planeeringud. Miks on linna üks keskseim ja päikesepaisteline väljak inimestele suletud ja milline võiks olla selle tulevik?
Praegu on Viru väljakul midagi nii linnakodanikule kui turistile arusaamatut – trammid, bussid, autod, tohutu liiklus, traadirägastik ja keskel murusaared, kuhu mitte keegi ei pääse.
Praegu Poola olukord
Harju maavanema Orm Valtsoni laual on Irina Raua büroos valminud Viru väljaku planeering, mis määrab ära liiklusskeemi muutuse. Selle kohaselt saavad jalakäijad tulevikus väljaku ületada ka Viru hotelli poolt ning pritsumaja juurest, umbes 35 meetrit praegusest ületuskohast Viru tänava poole. Paraku aga jääb jalakäijatele mõlemalt poolt teele ette neli ohutussaart ehk viis valgusfoori, mis teeb teeületuse tõenäoliselt põrgupiinaks.
Irina Raua planeeringu esmane variant pakkus jalakäijatele ja autodele ebamugava ringtee kaotamist ning asendamist ristmikuga. Raua sõnul oleks sellisel juhul saanud Mere puiestee ja Narva maantee nurgale sõidutee arvel ehitada kas või pinkide ja purskkaevudega jalakäijate ala. Paraku ütles linna liiklusteenistus, et ringteed vajavad Viru keskuse parkla kasutajad ja bussid, sest need peavad Pirita suunas sõita soovides ringteel tagasipöörde tegema. Raud pidi planeeringu ümber tegema.
Arhitektuuribüroo Kosmos arhitektidel on praeguse olukorra kohta hea väljend: Poola olukord. Teate, nii nagu varem räägiti, et Saksamaale autoga sõites ei tasu Poolas peatuda, parem, kui ühe jutiga see võimalikult kiiresti läbida.
Ent ka Raua uus plaan neile ei meeldi. “See on tehtud küll kõiki ohutusnorme arvestades, kindlasti muutub väljak siis turvalisemaks, kuid sisuliselt ei muutu ikka midagi,” ütles arhitekt Villem Tomiste. Kas Viru väljak ühendab siis vanalinna, Rotermanni kvartali ja city tervikuks? Kas jalakäija saab Viru platsi kasutada? Miks pole Viru plats esinduslik? Miks küsitakse Viru platsil teed kesklinna?
Need on vaid mõned küsimused, mis arhitektid õhku viskavad. Ent püüavad ka oma lahenduse anda. Selle tutvustamiseks ja pilguheiduks ajalukku avati paar päeva tagasi Laste Maailma galeeris näitus.
“Meil on piiriolukord, kus vanalinna tähtsaima tänava – Viru tänava otsas on linna üks keerulisemaid ristmikke. Selline liiklussõlm sellises kohas pole mujalt tulnuile mõistetav, sest see ei sobi kesklinna südamesse. Seepärast küsivadki seal turistid, kus on linna keskus,” selgitas Tomiste.
Ohutussaartega tossuväljak
Kosmose arhitektide arvates ei pea Viru väljak muutuma ohutussaartega pikitud tossuväljakuks. Hiljuti sai alternatiiv võimalikuks tänu sellele, et muinsuskaitse jättis enne tervikuna kaitse all olnud endisest peda hoonest kaitse alla vaid väljakupoolsed müürid. Arendaja planeerib müüride tagant kõik maha lammutada ja ajalooliste müüride taha uhke maja ehitada. Maja taha ehitatakse ka tee, mida saavad kasutada autod, millel maja juurde asja. Just see asjaolu võimaldab arhitektidel pakkuda välja grandioosse muudatuse, millega terve Mere puiestee ots kuni kaubahalli juurde viiva Inseneri tänavani jääks jalakäijatele ning täituks roheluse, purskkaevude, pinkide, kujukeste ja muu sellisega.
Noorte arhitektide loomingulise lähenemise kohaselt tuleb autode ristmik trammide ristmikust eraldada ning luua ühtne jalakäijate ala. “Autode suurem vool läheb niikuinii ajapikku Põhjaväilale,” ütles Tomiste.
Mere puiesteed ning Narva ja Pärnu maanteed ühendava autotee veaks arhitektid aga peda maja taha. Et see sinna ära mahuks, tuleks Tallinnal 2+2 sõidurajaga tee rajamiseks vajalik maalõik küsida arendajalt. Seda vaid kahe korruse osas, kõrgemas osas saaks ikka hoone ehitada, seda kas või tee kohale. Linn saaks omanikule vastutasuks lubada suuremat täisehituse protsenti ning omanik saaks superasukohaga maja jalakäijate väljaku ääres. Kogu autoliiklus suunduks majade vahele ja plats jääks vaid jalakäijate ja trammide päralt.
Tekiks ühtne jalakäija- ja ratturisõbralik teede, platside ja parkide süsteem, mis ühendaks Tammsaare parki Rotermanni kvartaliga, mis omakorda peaks olema seotud merega.
Jalakäijate alal oleks futuristlikud vormid, mis toestaksid kõrgemas osas trammide elektriliine. Kumerduvaid ruumilisi vorme kataksid ronitaimed. Väljakul oleks õnarused, käigud, koopad, trammiteede ristumisalal aga purskkaevudest piserdatud uduväli. Sellest omakorda veidi eemal oleks helikaev – heliinstallatsioon, kus heli tuleks sügavast, peaaegu põhjatuna näivast august.
Platsile kavandasid arhitektid tuule ja turvalisuse tingimusi arvestavad toolid.
Varjualust pakuks ka trammipeatuste kohale painduv platsi pind. Siia saaks tuua linna infokeskuse, kauplemisletid, kioskid jne. Peamiste liikumisteede alust platsi pinda köetaks maaküttega, et see talvel jääga ei kattuks.
“Praegu on seal stressav jalutada, ka Raua plaani teostumisel jääb see nii. Meie tahame, et seal saaks puhata,” ütles Tomiste.
Hullumeelsed arendusprojektid
Viru väljakut hakati aktiivsemalt kujundama pärast Teist maailmasõda. Praeguse olukorra pani suuresti paika Mart Pordi 1966. aasta generaalplaan, mis nägi ette Viru hotelli ja Viru keskuse ehitamise, Rotermanni kvartali mahalõhkumise ja liikluse suunamise Hobujaama tänavale. Sellest realiseerus vaid hotell (tänapäeval ka keskus). 1972. aastal valmis Raine Karbi ja Dmitri Brunsi üldplaneering, mis nägi ette Postimaja ja selle juurest otsejoones linnahalli juurde viiva laia promenaadi. Sellest realiseerus Postimaja.
1984. aastal maeti promenaadi idee maha. Irina Raud koos teiste arhitektidega jaotas väljaku sisuliselt kaheks – teede sõlmpunktiks ja praegu Viru keskusega täidetud alaks. Keskplats pidi tulema keskuse alale, Viru plats ringi kohale.
1988. aastal Rotermanni kvartali arhitektuurivõistluse võitnud Urbeli ja Peili kava nägi ette galeriid üle Narva maantee ja palju muudki põnevat. Arhitektide nägemuses oleks Mere puiesteelt pidanud kaduma kogu autoliiklus ja see ala jalakäijatele jäetama. Nii see muidugi ei läinud.
1996. aastal võitis Viru keskuse planeeringu võistluse Künnapu ja Padriku projekt. Künnapu ja Padrik oleks suunanud osa liiklust Viru hotelli kõrvalt otse Kaubamaja suunas Estonia puiesteele. Liiklusskeemi ei muudetud, kuid kerkis Viru keskus.
2001. aastal valmis Irina Raua büroos Rotermanni kvartali tsoneerimiskava, mis jätab suurema osa alast, sealhulgas peda maja taguse ala jalakäijatele.
Nagu öeldud, on väljaku tulevikku määrav planeering praegu veel kehtestamata. Mis saab edasi?
Viru väljakul olid kalatiigid, saviaugud ja täika
•• Viru tänava järgi nime saanud väljakust on kuulda alates 16. sajandist, mil suletud Viru väravate esine muutus Tartu, Pärnu ja Narva ning hiljem ka sadamasse viivate teede ristumissõlmeks. Praeguse Viru hotelli piirkonnas asus siis linna savivõtmiskoht ja kalakasvatustiigid. Ristmiku kohale tekkis turg hiljemalt 18. sajandil. Kuna turul kaubitsesid peamiselt venelastest juurviljakasvatajad, sai väljak tuntuks Vene turuna. Varem tunti seda täituruna, kuna seal kaubeldi pühapäeviti vanakraamiga. Väljakul asus ka häbipost ning seda ääristasid poed.
•• 19. sajandil rajati esimesed puiesteed ja väljak hakkas piire võtma. Esimene suurem hoone oli kaupmees Rotermanni maja. Hilisemal ajal Aleksandri güm-naasiumi ja peda õppehoonena tuntud hoone on muinsuskaitse all ja praegune arendaja on sellest kohustatud säilitama väljakupoolsed seinad.
•• Praegu tuletõrjemajana tuntud hoone ehitati 1873. aastal ning selles hoiti juba toona tuletõrjevarustust. Praegune Pärnu maantee oli siis Jaani tänav (vrdl Jaani kirik). Väljakuni jõudis ka Gonsiori tänav.
•• Väljaku ägedam arendamine hakkas pihta siis, kui raehärra Gonsior pärandas 1888. aastal nüüdse Viru hotelli ala linnale. Väljakut üürisid suvepidudeks lauluselts Lootus, eelmise sajandi alguses oli seal spordiseltsi Kalev staadion. Eelmise Eesti vabariigi ajal oli väljusid väljakult kõik bussiliinid.
•• Teise ilmasõja ajal jõudis väljakule mitte Narva maantee, vaid Adolf Hitler strasse. Pärast sõda nimetati väljak ümber Stalini väljakuks ja Narva maantee sai oma nime tagasi. 1947. aastal planeeriti väljakule koguni raekoda ja Raekoja platsi.
•• Läks aga teisiti. Tõenäoliselt 50-ndatel muutus väljak ringteeks. 1960. aastal sai platsi nimeks Keskväljak. Viru väljaku nimi taastati 10 aastat hiljem.
Seejärel on väljaku kohta tehtud mitmeid planeeringuid, ent väljak kui tervik on siiani välja arendamata.
Allikad: Robert Nerman, Hardo Aasmäe