Avalikul vestlusringil arutati arhitektuurivõistluste vajalikkuse üle

Eesti Arhitektide Liidu näituse „Hea arhitektuurivõistlus” raames peeti tänavu 16. mail disaini- ja arhitektuurigaleriis avalik vestlusring, kus otsiti vastust küsimusele – mis teeb arhitektuurivõistluse heaks – kas see on tulemus, on see korralik preemiasumma või loeb kogu protsess? Ning, miks üldse korraldada arhitektuurivõistlust?

Eesti Arhitektide Liidu näituse „Hea arhitektuurivõistlus” raames peeti tänavu 16. mail disaini- ja arhitektuurigaleriis avalik vestlusring, kus otsiti vastust küsimusele – mis teeb arhitektuurivõistluse heaks – kas see on tulemus, on see korralik preemiasumma või loeb kogu protsess? Ning, miks üldse korraldada arhitektuurivõistlust? 

Vestlusringil, mida juhatas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ja arhitektuurivõistluste töögrupi juht Jaak Huimerind,  esinesid kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik Yoko Alender, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, arhitektuurivõistlusi korraldanud endine ehitusettevõtja Tiit Nurklik, AS Riigi Kinnisvara äriarendusosakonna juhataja Andrus Väärtnõu, Tallinna Linnavaraameti projektijuht Martin Siimer ning arhitektuurivõistlustel edukalt osalenud arhitekt Mihkel Tüür.

Vestlusringil käsitleti järgmisi teemasid:

* miks arhitektuurivõsitlusi vaja on? – eratellija, avalik-õigusliku tellija ja arhitekti (tegija) poolt vaadates.

* millal tuleks arhitektuurivõistlus korraldada ja kes seda peaks otsustama? Kas kohalik omavalistus,  EAL, riigiarhitekt?

*  kas kutsustud (eelvalikuga võsitlus) või avalik võistluse vorm?

*  millal võiks ja peaks võistlustulemused avalikustama ja kui suures mahus?

* miks näiteks olemasoleval näitusel on nii vähe planeeringulisi võsitlusi üleval ja miks need ebaõnnestuvad?

* võistlustingimuste sisu ja nende koostamise professionaalsus.

 

Kokkuvõttes jäi kõlama ühine arusaam, et olgu tegemist kas avaliku või erahoonega, on siiski avalikkuse jaoks oluliste objektide puhul mõistlik või lausa kohustuslik korraldada läbimõeldud arhitektuurivõistlus, kuhu on kaasatud valdkonna spetsialistid. Oldi nõus, et senisest enam võiks pöörata tähelepanu võistluste tingimuste koostamisele, kuna just need toovad hiljem endaga kaasa probleeme. Samuti leiti üksmeelselt, et arhitektuurivõistlus ei tohiks kindlasti olla kohustuslik vaid formaalsuse mõttes, selle lähteülesanne peab olema eesmärgipärane ning arukas.

Vestlusõhtu raames tutvustas ning jagas Eesti Arhitektide Liit ka oma äsjavalminud uut arhitektuurivõistluste juhendit, mille eesmärk on aidata kaasa heade tavade jätkamisele arhitektuurivõistluste korraldamisel.

Juhend on saadaval ka elektrooniliselt EAL kodulehel: http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/voistluste-juhend/

Fotod: Reio Avaste