BAUA 20 aastat

14. novembril 2010 saab BAUA (Baltic Architects Unions Association), ehk Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioon 20 aastaseks. Sel päeval 20.a tagasi toimus Riias nö. asutamiskoosolek, kus  Eesti, Läti ja Leedu erialaliitude esindajad leppisid kokku nimetatud organisatsiooni loomises ning veel samal kuul kirjutati kolmepoolselt alla asutamisdokumentidele. Sellele eelnes suhtlus hr. Nils Carlsoni, UIA tollase peasekretäriga, kes viibis Tallinnas seoses arhitektuuritriennaaliga. Vastuseks lätlaste erialaliidu (LAA) pöördumisele tema poole sooviga astuda UIA-sse, oli  Nils Carlson`i  soovitus luua Balti riikide arhitektide liitude ühine katusorganisatsioon mis võikski sellisena olla UIA-sektsioon. Üldjuhul on UIA sektsioonideks liikmesmaade arhitektide liidud, kuid arvestades meie väiksust ja ka liikmemaksu jagamise võimalust tundub, et see oli õige samm arvestades tolleaegseid kuid ka praeguseid kitsaid olusid.

Pärast BAUA loomist oli järgmine etapp liitumine UIA-ga. See ei olnudki aga lihtne, sest kuna Balti riigid kuulusid veel N.Liitu ja pidime ennast enne lahti siduma NSVL Arhitektide Liidust. Vastava kirjaliku nõusoleku sai BAUA alles 26.aprillil 1992.a, kui tolleaegne N.Liidu Arhtektide Liidu esimees allkirjastas vastava dokumendi (siinkohal tuleb ilmselt tõdeda, et juriidiliselt ei ole EAL ennesõjaaegse liidu mantlipärija vaid tema juured on Nõukogude Liidus?). Pärast seda valmistati ette kõik vajalikud  dokumendid ja 29.juulil 1992 saadeti need UIA peakorterisse Pariisis. Sealjuures oli meie taotluses soov saada UIA I regiooni (Lääne-Euroopa) liikmeks. Kuus kuud hiljem, veebruaris 1993.a võttis UIA nõukogu (council) vastu otsuse meie vastuvõtmise kohta (Mexico UIA Council meeting) ja esitas selle ratifitseerimiseks UIA XVIII kongressile mis toimus Chicagos juunis 1993. 20. juunil ratifitseeris UIA Peaassamblee UIA nõukogu otsuse ja nii liitusidki balti riigid UIA-ga  koos 16 teise riigiga, teiste hulgas Ukraina, Venemaa, Kasahstan, Gruusia, Tsehhi, Slovakkia nagu ka Kuveit, Namiibia ja teised.

Juba aprillis 1994, kui Riiat külastas UIA II regiooni president Moshe Zarhy, kerkis üles küsimus Balti riikide regionaalsest kuuluvusest. Olime taotlenud kuulumist Lääne-Euroopa riike ühendavasse I regiooni kuid meid liideti geograafilisel alusel II regiooni. Moshe Zarhy seisukoht oli aga selge – igasugune geograafilise kuuluvuse muudatus tooks enesega kaasa ahelreaktsiooni kogu UIA struktuuris, mis võtaks tohutult aega ja raha mida pole ja seega pole see soov vastuvõetav. Antud teemat on ka hiljem Kesk-Euroopa ja  Balti riikide poolt tõstatatud (näiteks BAUA vastavasisuline kiri 28.06.2005 UIA presidendile J.Lerner`-le) kuid eelpool mainitud põhjustel on see osutunud tulutuks. Kuid – kuna “maailm pöördub itta”, pole kuulumine II regiooni ilmtingimata halb, sest aktiivsem suhtlemine selliste riikide arhitektidega nagu näiteks Iraan, Kasahstan, Iisrael või Süüria on kahtlemata huvitav ja eksootilinegi, kuigi mõnikord ka pingeid tekitav. Näiteks on UIA-s aeg-ajalt tõusnud esile Iisraeli ja araabiamaade konflikt kuna Iisrael, Liibanon aga ka Palestiina kuuluvad samasse regiooni. Kevadel Küprosel toimunud II regiooni koosolekul pidime otsustama järgmise, 2011.a enne Tokio kongressi toimuva koosoleku asukoha üle ja kuna hääletuse tulemusel sai selleks kohaks Iisrael, tekitas see Liibanoni esindajates esile pahameele ja nad teatasid, et nad boikoteerivad sel juhul seda üritust. Siiski on aastate jooksul jäänud mulje, et üldiselt on II regiooni riikide esindajad  suutnud hoiduda UIA politiseerumisest ja arutatakse ainult arhitektuuriga seotud teemasid ja ollakse kriitilised ka koduriikide poliitika-arhitektuuripoliitika suhtes (näiteks kaasasid venelased ka UIA oma võitlusse Gazprom´i Peterburi Pilvelõhkuja vastu).

Aga tagasi BAUA tegevuse juurde. Toetudes BAUA ühe looja ja kauaaegse lätipoolse esindaja hr. J.Skalbergsi sõnavõtule BAUA juubelikoosolekul, on tegevus BAUA raames kahekümne aasta jooksul kõikunud täieliku soikumise ja aktiivsusperioodide vahel. On olnud ka erimeelsusi nagu eesti esindaja I.Raua  seisukohavõtt 1997.a nn. Balti Arhitektuuriauhinna loomisel, kus peasponsoriks oli nõustunud olema AS Gyproc Baltic. Irina Raud oli seisukohal, et on täiesti vastuvõetamatu, et arhitektid sõltuksid mingilgi moel ehitusmaterjalide tootjatest ja nii see projekt eestipoolse vastuseisu tõttu seiskus.

Ka on BAUA olnud likvideerimise äärepeal, kui 31.05.2003 Liepajas toimunud korralisel koosolekul avaldas Ülar Mark kui EAL-i esindaja arvamust, et BAUA on sellisena kui ta on siiani eksisteerinud mõttetu organisatsioon ja selle peaks ehk üldse likvideerima. Pärast seda oli aeg maha võetud ja pärast 1,5 aastast nn mõttepausi leidis EAL, et BAUA-t ei saa siiski maha kanda vaid tuleb üritada teda sisemiselt muuta ja aktiivsust sellel suunal tõsta.

Alates 2004 aasta lõpust, kui hakkas lähenema Eesti eesistumisperiood, on BAUA eestipoolne esindaja olnud allakirjutanu. Olles BAUA tegevuse juures nüüd 5 aastat, võin öelda, et BAUA on olnud oluline eelkõige Eesti-Läti-Leedu omavahelise suhtluse seisukohalt. Enne 2005 .aastat valitses eesti poolt vaadates suhtluses ehk juhuslikkus ja kaootilisus – toimusid erinevad üksikud projektid eelkõige Läti-Leedu vahel ja Eestil Läti kui lähinaabriga, Eesti-Leedu suhted olid nö varjusurmas. Eesti oli BAUA eesistujamaa aastatel 2004-2007 ja kõneleja ajas sellel perioodil nö eesti asja BAUA-s ja esindas ka vajadusel BAUA-t töökoosolekutel ja muudel üritustel.

Sel perioodil taastati ka Eesti-Leedu suhted ja BAUA töökoosolekud muutusid regulaarseks nii nagu ka BAUA põhikiri ette näeb. Juba siis seadsime prioriteetideks BAUA-s kaks suunda: omavahelise aktiivsema suhtluse ja ühiste projektide elluviimise UIA-raames. Rahvusvahelise näitusetegevuse osas oleme olnud ka suhteliselt edukad – BAUA oli esindatud UIA XXIV kongressi näitusel oma ekspositsiooniga ja loodame, et oleme esindatud ka tuleval aastal Tokios. Sest – kuna oleme ikka väga väikesed, siis ühiselt selliste ekspositsioonide korraldamine on üks  meie võimalusi esineda globaalsel areenil.

Omavahelise suhtluse koha pealt ei ole me olnud nii edukad. Meievaheline informatsioonivahetus võiks olla aktiivsem ja seda mitte ainult arhitektuurisündmuste toimumise edastamise koha pealt vaid me peaksime olema rohkem kursis, mis toimub meie riikide arhitektuuri ja arhitektikutsega seotud seadusandluses. Selles suhtes kutsus BAUA juubeliüritusel Tõnu Laigu üles looma Tokio kongressi toimimise ajaks baltimaade arhitektide liitude ingliskeelsed koduleheküljed.

Oleme ka plaaninud mitmeid ühisüritusi-näitusi, kuid siiamaani ei ole sellest eriti asja saanud. Ilmselt on ka viimaste aastate maj.kriis sellele mõju avaldanud. Ehk juubeliüritus ja näitus 20 iseseisvusaasta Eesti-Läti-Leedu arhitektuurist aitab süvendada omavahelist läbikäimist ja annab lootust, et sünniks mingi ürituste vorm, mis kujuneks regulaarseks. Üheks selliseks võiks ikkagi olla paljuarutatud üliõpilastööde ühisnäitus koos mingi allteemal korraldatud võistluse, ühiselt teostatud installatsioonidega vm. Lähima ajaperioodi peaeesmärk on aga siiski esineda väljapanekuga UIA XXV kongressi ajal Tokios korraldataval näitusel, et meie arhitektuur oleks järjepidevalt esindatud globaalsel areenil.

Hindrek Kesler
BAUA-Eesti

vt ka http://www.arhliit.ee/uudised/eal/baua-20-juubel-riias/