Bekkeri tüli segab linnaosa arengut

Linnavalitsus algatas kolmapäeval Meeruse sadama-ala detailplaani, mille järgi võib sinna rajada keskkonnaohutu kaubasadama, lisaks paiga reisi- ja väikelaevade randumiseks.

Planeeritava ala sisse jääb hulk korrusmaju, seega võib piirkonda rajada ka nende elanike teenindamiseks vajalikke ehitisi: kultuuri- ja spordiobjekte.

Endel Siff linna peale tige
Detailplaan algatati suurärimees Endel Siffile kuuluva firma Logman Investi taotluse põhjal. Siff on varem korduvalt üritanud piirkonda arendama hakata, et rajada sinna sadamakompleksi, lisaks luksuslikke elamuid.
Tema kinnitusel Meeruse sadama-ala detailplaani algatamisest piirkonna arenguks üksi ei piisa, vaja oleks ka Bekkeri sadama detailplaani. Viimane on aga linnaametnike kätte toppama jäänud.
Planeering on mitu korda peaaegu linnavalitsuse istungile arutlusele jõudnud, viimati jäi see välja kolmapäevase istungi päevakorrast. Siffi sõnul on Meeruse detailplaani algatamine linna poolt õige otsus, kuid kahjuks poolik. Bekkeri ja Meeruse peaksid arenema koos, ning areng peaks algama just Bekkeri sadamast, kinnitas Siff.

Bekkeri detailplaan on praegu takerdunud linna säästva arengu ja planeerimise ametisse (SAPA). Ameti asejuhataja Hain Karu ütles, et plaan on valmis, kuid selle menetlemine on seiskunud.
“Sai ette valmistatud niikaugele, et lubada avalikustamisele. Siis leidsid sadamatega tegelevad spetsialistid vigu, ning planeering jäigi istungi päevakorrast välja,” selgitas Karu.

Sadama omanik selgusetu
SAPA juhtivspetsialist Andres Kompus ütles, et planeering võeti istungilt maha, kuna siiani ei ole täpselt selge, kellele Bekkeri sadama hooned õieti kuuluvad.
Bekkeri sadamale on aastaid pretendeerinud kaks firmat – Onako Eesti (endine Orenburgneft) ja Endel Siffile kuuluv OÜ Rasmusson. Onako on võitluses sadama pärast algatanud Siffi N-Terminaali grupi firmade vastu arvukalt kohtuasju.
Praegu tegutseb Bekkeris Siffi firma OÜ Rasmusson, ning Onako Eesti koondas tänavu aprillis oma 23 töötajast 22, viidates emafirma reorganiseerumisplaanidele.
Kompuse sõnul on sadama- maa reformimata. “Seda pole erastatud ega munitsipaliseeritud. Kui maal ega hoonetel pole selget omanikku, ei saa kuidagi ka detailplaneeringut teha,” kinnitas ta.
Bekkeri sadama detailplaan võeti Kompuse sõnul 2000. aastal juba korra vastu, kuid sama, aastaid kestnud vaidlus sundis linna seda hiljem tühistama. “Nüüd võtsimegi aja maha, et ei läheks jälle samamoodi nagu tollal,” selgitas Kompus.