Betoonarhitektuur – kas ainult betoon ja arhitektuur?

Eesti betooniühing valis tänavu kaheteistkümnendat korda välja aasta parima betoonehitise, seekord 2011 aastal valminud objektide hulgast. Reeglite järgi saab konkursile esitada valminud hooneid või ehitisi, mis on ehitatud peamiselt betoonist ja mis on seejuures tähelepanuväärsed kas oma arhitektuurse lahenduse või insenerimõtte seisukohast vaadatuna. Nominente oli seekord üksteist, nende hulgas kaks juba varem teiste poolt premeeritud objekti – 2011. aasta parima puitehitise võistlusel liimpuitkonstruktsiooni eriauhinna pälvinud Tamme staadioni tribüün Tartus (arhitektuuristuudio Siim & Kreis) ja Sõmeru keskusehoone, mis nimetati 2010. aasta parimaks puitehitiseks (AB Salto). Esitatud objektide hulgas oli ka kaks tehnorajatist – Maardu viadukt (EA Reng) ja Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri hoone (FCG Planeko). Esimene neist on korrektselt teostatud insenerehitis, mis ei paista silma ei konstruktsiooni ega ka arhitektuuri poolest. Biofiltri hoone juures märgiti siiski ära hoone betoonitööde ülim täpsus (mis tulenes hoone tehnoloogilisest keerukusest) ja ka üldiste betoonitööde kõrge kvaliteet. Ülejäänud esitatud objektid olid ehitised, mille arhitektuuris on olulisel kohal betoon kui ehitusmaterjal.

Tartus valmiv geeni- ja biotehnoloogia keskuse hoone (arhitektibüroo Tõnis Tarbe) on esitatud majadest arhitektuurselt ehk kõige vähem õnnestunud, žüriid ei veennud siin ei välisarhitektuur ega ka hoone siseruumi lahendus. Samuti ei ole siin ka just kõige kvaliteetsem teostus. Kahju – eesti rahva geenipank oleks võinud rohkem inspireerida kordumatu arhitektuuri loomist.

Ka teine Tartu objekt – Lennuakadeemia hoone (Lunge & KO) oli pettumus, sest hoone paljulubav algidee – lennundusele viitav propellerikujuline põhiplaan – ei ole arendatud lõpuni stiilseks tervikuks. Hoone süda, läbi kahe korruse ulatuv õhuruum ja peatrepikoda, meenutab kujunduselt pigem hotelli fuajeed kui uljaste lendurite inkubaatorit. Sisekujundus (Sirje Lundre ja Kati Haki) on väga juhuslik, läbi mõtlemata ja vastuolus arhitektuurse algideega, betooni kui ehitusmaterjali ei ole kasutatud piisavalt läbimõeldult ja esteetilises võtmes.

Tartu Tamme staadioni tribüün seevastu on komponeeritud huvitavalt, see toimib hästi ja on ka hästi teostatud terviklahendusega. Staadioniehitisele sai aga saatuslikuks ehk mõningane eklektilisus kasutatud konstruktsioonitüüpide ja materjalide osas: tribüün ja katust kandvad põhipiilarid on betoonist, tribüüni istmed plastist, katusekonstruktsioonid liimpuidust, katuse abikonstruktsioonid terasest ja siseruumide gruppe moodustavad mahud plekkpaneelidest – seda kõike on ehk natuke palju ühele hoonele.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uus hoone (Kavakava) on arhitektuurselt ehk põnevaim esitatud tööde hulgas. Maja on paigutatud kahe üheksakorruselise punasest tellisest tornmaja vahele ja ilmne on ambitsioon siduda uus, samuti punase tellisega kaetud hoone, teistega üheks tervikuks. Ka koolihoone sissepääs, mis on kavandatud läbi ühe tornmaja esimese korruse, rõhutab seda aspekti. Samal ajal loob madalama, astmelise mahu lisamine olemasolevasse keskkonda otsekui puhvri suurte ja väikeste mahtude vahel. Ka (kuuldavasti) terrassidele planeeritud kõrghaljastus peaks antud situatsioonis ideena töötama hästi. Hoone plaanistruktuur on keeruline kuid see toimib, sisekujundus (Pink), kus on eksponeeritud mitmel viisil ka betoonpindu, on väga põnev. Tähelepanuväärsed on betoonist difuuserseinad (raudbetoonist valatud vertikaalsete ribidega akustilised seinapinnad) auditooriumides. Negatiivsena jäi paraku kõlama žürii ehitajatest liikmete hinnang betoonitööde kvaliteedi kohta, mis mõnel pool on üsna kehv. Arusaamatuks jääb ka puidu kasutamine terrasside piirdena, terviklahendusele ei tule see kuidagi kasuks.

Tallinna objektide külastus algas Helme tn 14 vastvalminud korterelamust (JVR). Hoone arhitektuurses lahenduses on kasutatud erinevaid betoonpindu nagu graafiline betoon, kummimatriitspinnad jt, mis on hästi teostatud, omavahel oskuslikult kokku sobitatud ja moodustavad ühtse terviku. Graafilise betoonpinna kujundite seos mererannaga on sümpaatne. Häirivalt mõjub aga hoonete põhjakaarde jäävate, oskuslikult komponeeritud betoonpindadega fassaadide ja tänava (lõuna-)poolsete külgede erinev käsitlus: näiteks lõunapoolsete fassaadide rõdude vahelised seinad on valmistatud viimistlemata mineraalplaatidest, mis mõjub suhteliselt odava lahendusena. Samuti oleks avalikes siseruumides (trepikojad) oodanud igavavõitu krohvipindade kõrval betooni samalaadset esteetilist kasutamist nagu väljaspool. Omaette esiletõstmist väärib aga betoonpindade töötlemise tulemus, mis sarnaneb soome graafilise betooniga (soome firmade pakutavast odavam). Žürii soomepoolsel esindajal (Maritta Koivisto ajakirjast Betoni) olid mõningad kahtlused meetodi kasutamise seaduslikkuse osas, kuid tundub, et tegemist on pigem n-ö „omade” ärihuvide kaitsmisega. Ma ei ole küll teadlik, kes ja mis tingimustel graafilise betooni kasutamise õigusi omab, aga innovatiivsus ei saa ju olla karistatav.

Raivo Puusepa projekteeritud Lasnamäe LO Valitsuse uus hoone on omal kohal täiesti asjakohane: aktiivsete fassaadidega hoone on kaugvaadetes märgatav ja sobib Lasnamäe arhitektuursesse keskkonda. Hoone struktuur on ratsionaalne nagu ka sisekujunduse kontseptsioon, vestibüülist avanevad vaated Lasnamäe transpordikanalile. Monteeritavatest raudbetoonpaneelidest fassaadid on esteetilised ja teravmeelsed, õhutavad huumorisõpru nägema fassaadijoontes teatud tekste. Miinusena võiks ära märkida sissepääsuosa kunstlikku konstruktsiooni, millel puudub muu funktsioon peale selle, et tähistab sissepääsu hoonesse, omamata konstruktiivset-esteetilist efekti.

Lehe tänava eramu Tabasalus (Palm-E arhitektibüroo) oli konkursi ainus ühepereelamu ja täiendas sellisena järjepidevalt Eesti kõrgetasemeliste betoonist eramute rida. Kuigi tegemist on elementidest kokku pandud majaga, polnud see esimesel pilgul hoomatav. Õnnestunud leid on nn metallik-kattega klinkerplaatide kasutamine fassaadidel koos betoon- ja klaaspindadega. Plaanilahendus ja sisekujundus on siin õnnestunud, ka ehedad betoonpinnad on eksponeeritud tundlikult ja tasakaalukalt. Ehitamise kvaliteet sai žüriilt väga kiitva hinnangu ja märgiti ära ka hoone omaniku (Priit Altpere) arhitektuurilembus.

Tallinna Lauluväljakule kerkis eelmisel aastal üks kummaline objekt, mille kohta ei oskagi esimesel hetkel öelda, millega on tegemist – kas ehk mingi tehniline ehitis? Trafoalajaam? … Ei, tegemist on Saksamaal ja Uruguais elava skulptor Lukas Kühne ja Uruguai arhitekti Rosario Nuini heliskulptuuriga, mis ühendab endas arhitektuuri, muusikat ja kunsti. Tegemist on kultuuripealinna raames ehitatud objektiga „Cromatico”, kus arhitektuur on helimaailma teenistuses. Skulptuuri saab siseneda ja selle eri osades-tahukates on musikaalsel inimesel võimalus tekitada helisid läbi oktaavi kaheteistkümne noodi fa-st mi-ni. Madalamad sagedused nõuavad suuremat ruumi ja nii on betoonist tahukad erinevate kõrgustega – tegemist on tõelise kivistunud muusikaga! Heale ideele lisaks on objektile leitud väga hea asukoht – lauluväljaku (juba iseenesest hea sümboolne koht) nõlva ülaosas, kus järsemalt tõusev maapind puudega moodustab skulptuurile rahuliku loodusliku tausta: suvel rohelise, talvel mustvalge. See näiliselt lihtne, aga tegelikkuses suhteliselt keeruline objekt, on ka ehitatud väga hästi (insener Andrei Kervališvili, ehitaja Nordecon). Žürii leidis peaaegu üksmeelselt, et see objekt on väärt 2011. aasta parima betoonehitise nime. Kasutades žürii esimehe Aadu Kana sõnu, öeldud preemiate jagamise tseremoonial: „„Cromatico” on kontekstuaalselt täpne ja veatu ehitis, … ood betoonile!”.

*

Aasta betoonehitis 2011 – heliskulptuur „Cromatico” (skulptor Lukas Kühne, arhitekt Rosario Nuin, konstruktor Andrei Kervališvili, ehitusettevõte Nordecon AS)

Eriauhind – Lehe tn 8 eramu Tabasalus (arhitektibüroo Palm-E Arhitektibüroo, autorid Eero Palm ja Pille Noole, tellija Priit Altpere)

Eriauhind – Helme tänava elamud (arhitektuuribüroo JVR, autorid Kalle Vellevoog ja Velle Kadalipp, ehitaja,Merko Ehitus, betoonelementide valmistaja E-Betoonelement).

Ajakirja Ehitaja auhind ja Äripäeva ehitusuudised.ee eriauhind – Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri hoone (projekt Kontek Int, ehitaja Nordecon).