BNS: Korruptsioonisüüdistus SAPA-le
Mets omandas Pirital Kloostrimetsas kolm kõrvuti asetsenud kinnistut, millel tohib ehitada detailplaneeringu järgi kolm hoonet. Mets otsustas ehitada vaid ühe hoone, millega säiliks suurem osa männimetsast.
Mets kirjutas Postimehes, et septembris tegi SAPA-s mittetöötav inimene talle ettepaneku sõlmida asjaajamisleping, millest ta loobus. Kolm kuud hiljem detsembris väitsid SAPA ametnikud, et Metsa avaldust ei ole menetletud, kuna see oli kadunud.
“Seekord tehti ettepanek sõlmida leping ühe SAPA töötaja abikaasaga. Jäin äraootavale seisukohale,” kirjutas Mets.
Jaanuari keskel sai Mets vastuse, et tema avaldust ei ole menetletud. “Kui palusin selgitust, katkestati ühendus ning enam minu telefonikõnet vastu ei võetud,” kirjutas Mets.
Metsal oli mullu juuniks on ehitusloa taotlemiseks vajalikud kooskõlastused olemas, lisaks pangaga rahastamisleping ja ehitajaga ehitusleping. Mullu 25. juunil teatas SAPA, et ehitusluba ei anta, kuna projekt ei vasta detailplaneeringule. Mets vestles SAPA ehituslubade osakonna juhataja Vello Ermanniga, kes väitis, et nende nõue on küll mõistusevastane ja bürokraatlik, kuid krundid tuleks liita. Lihtsamaks lahenduseks pakkus ta välja krundipiiride nihutamise.
Vastavalt SAPA nõudele tegi Mets mullu 8. juulil Harju maakatastrile notariaalselt kinnitatud avalduse piiride nihutamiseks. Seejärel teatas Vello Ermann, et veel peaks vestlema SAPA arhitekti Inge-Ly Ansipiga, kes teatas, et piiride nihutamisest siiski ei piisa. Tema pakkus lahenduseks arutelu SAPA komisjonis, kes võib anda siiski ehitusloa, kuna erinevus detailplaneeringust ei riiva kellegi huve ja männimets jääb alles.
Juuli ja august kulusid väidetavalt arutelule komisjonis. Augusti lõpus teatas Inge-Ly Ansip, et komisjon otsustas ehitusluba siiski mitte anda. Ühtlasi sai Mets esimest korda ettepaneku palgata asjaajaja, kes aitaks SAPA-s asju ajada. Mets keeldus ettepanekust.
Mets kohtus SAPA planeeringute osakonna juhataja Endrik Männiga, pärast mida registreeris SAPA tema avalduse detailplaneeringu algatamiseks 30. septembril.
“Just Endrik Männi allkiri on olnud siiani ainus korduv allkiri kõigil SAPA dokumentidel — projekteerimisloa andmisel, ehitusloast keeldumisel, komisjoni otsusel, mis kehtestas uue detailplaneeringu nõude,” kirjutas Mets.
Mänd väitis, et jõuluks peaks olema taotlus menetletud ning siis jõuab ka kevadeks detailplaneeringu valmis ja suvel on võimalik alustada ehitust. Siis sai Mets ettepaneku tõsta Männi huvitatust nimetatud asjaajamisel.
“Vastasel korral võib asi võtta teadmata aja. Üheks variandiks pakutakse lepingut ametniku abikaasa Kätlin Männiga. Kodanik jääb äraootavale seisukohale,” kirjutas Mets.
Detsembris teatas Endrik Mänd, et avaldust pole menetlema hakatud, mida polnud alustatud veel ka jaanuari lõpus. Selleks ajaks oli avaldus SAPA-s seisnud puutumata neli kuud, ehitusloast keeldumisest oli möödas seitse kuud.
SAPA juhataja Igor Volkov nimetas täiesti arusaamatuks ettepanekut sõlmida SAPA töötaja abikaasaga asjaajamisleping.
“Kui midagi sellist ajalehest loen, pean pöörduma uurimise algatamiseks politsei poole. Tahaksin konkreetseid fakte, ilma nendeta ei saa kedagi süüdistada. Seni neid fakte pole. Enda poolt võin aga lubada, et kui midagi sellist on SAPA töötajaga olnud, siis algatan uurimise ja enam nad meil ei tööta,” ütles Volkov Postimehele.
Volkov tunnistas, et SAPA asjaajamise võiks kiiruse ja info avalikkuse huvides internetti panna, kuid selleks pole linn raha eraldanud.