BNS: Poliitikud: avaliku ruumi kujundamine vajaks kesksemat reguleerimist

Tags
  • Pressiteade

Eesti vajab keskset riiklikku ruumilist teadmist koondavat strateegilise kompetentsi keskust, mis suunaks elukeskkonna kujundamist, võttes arvesse eri valdkondi puudutavaid küsimusi, tõdeti Eesti Arhitektide Liidu korraldatud linnaruumi arengu teemalisel debatil.

“Olgu selleks siis muinsuskaitse, teede-ehitus, kliimamuutused, digipööre või rahvastiku muutused ja nii edasi. Võiks olla selline üksus, kes annaks nõu riigile või ka omavalitsustele või miks mitte ka eratellijale selliste keeruliste, komplekssete projektide kavandamisel, eriti kui need puudutavad mitut omavalitsust korraga,” ütles kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.

Ta tõi näiteks Rail Balticu, Linnamäe paisu Harjumaal ja Eesti Rahva Muuseumi ümbruse korrastamise, samuti suured sümbolobjektid, masselamuehituse ja riiklikud kaitserajatised.

Debatil osalenud endine rahvastiku- ja praegune riigihalduse minister Riina Solman Isamaast tõdes, et mõned aastad tagasi jõuti peaaegu poliitilise kokkuleppeni maa- ja ruumiameti loomisele, mille funktsioonid oleksidki Valk-Siska nägemusega kattunud, kuid bürokraatlikel põhjustel jäi see katki. Solmani sõnul sooviti toona loodava üksusega lahendada siiski kitsamalt eelkõige rahvastiku vähenemisega seotud probleeme.

“Rahvastiku vähenemine on paratamatu jätkuv protsess ja meie maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks. Vanemad inimesed lahkuvad meie hulgast ja nooremad inimesed turutõrgetega piirkondades ei saa endale kodu rajada, kuigi tahaks ja tulevad ikka linna, sest siin on teenused. Ja nii jäävad need “kolemajad” maapiirkondadesse, kuigi erinevad arhitektuurikonkursside võidutööd on näidanud, kui ilusaid ja meeldivaid elukeskkondi saaks nende asemele rajada,” kirjeldas Solman ja lisas, et võimalik loodav amet võiks ka demograafilisi muutusi positiivsemaks suunata.

  • Infokild 1
  • Infokild 2
  1. Infokild 1
    1. Info 2
      1. Info 3
        1. Info 4

Soovime olla heaks koostööpartneriks erinevate valdkondade esindajatele, et linnaruumi ja elukeskkonna kvaliteet areneks igal pool Eestis võrdselt.

Peeter Esimene

 

Fotograaf: Eesnimi Perekonnanimi

Fotograaf: Eesnimi Perenimi

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet nõustus samuti ühtsema lähenemise vajadusega ning tõi näite olukorrast, kus keskkonnaministeerium ja ministeeriumile alluv maa-amet on risti-vastupidisel seisukohal ühe Kakumäe kõrghaljastusega piirkonna looduskaitse alla võtmise küsimuses, mille linn algatas. Antud piirkonnas asuva riigile kuuluva kinnistu kaitse alla võtmist ministeerium toetab, kuid maa-ameti seisukoht on, et see kinnistu tuleb hoonestada.

Tallinna volikogu Eesti 200 fraktsiooni esimehe Marek Reinaasa sõnul võiks ruumikujundamise kompetentsi keskus koondada ka erinevate ametite ühtseid andmebaase, et näiteks arendajad ei peaks projektide elluviimiseks tegelema mahuka dokumentatsiooniga ja suhtlema suure hulga erinevate ametitega.

Pärtel-Peeter Pere Reformierakonnast ütles, et kogu Eesti kaks suurimat väljakutset ehitatud elukeskkonna planeerimisel on võidelda valglinnastumise ja autostumisega. “Need on kaks probleemi, mis meil kogu ühiskonnas on, olgu nad Saaremaal või Tallinnas. Inimene võib ka tahta autoga sõita, aga kui tal on sund “põllu peal” elades osta kaks autot, et saaks laps kooli viidud, trennid, töökohad läbi käidud, siis see pole enam vaba valik ja selle maksavad kinni tavainimesed kinni omast taskust, mida planeerijad kohalikul tasemel pole suutnud teha,” tõi Pere näite olukorrast, kus laiemat pilti tervikliku elukeskkonna loomisele oleks vaja.

Ta selgitas, et kohalikul tasandil pole omavalitsustel sageli kompetentsi ehitatava elukeskkonna kvaliteedi hindamiseks. “Võib-olla on see omavalitsuse inimene aastakümneid töötanud detailplaneeringute menetlejana, võib-olla survestavad teda ka põllupealsete elamurajoonide arendajad, kel on lihtsalt ärihuvid või on tal mingid isiklikud põhjused,” lisas Pere. Tema hinnangul võikski riiklikule ruumikujundusüksusele anda ka seaduslikud hoovad, et mõnel puhul uusarenduste plaanidesse sekkuda.

Baltic News Service
Tallinna toimetus
+372 52 500 68