Iru hooldekodu territooriumile rajatavate munitsipaalelamute ideekonkurss

Kestvus: kuni 19.12.2003

Korraldajad: Tallinna Elamumajandusamet, EAL

Preemiad:

• I – 80 000 eek
• II – 60 000 eek
• III – 40 000 eek
• ostupreemia 25 000 eek 

Tulemused:

• I preemia – “Phoenix”: Andres Siim, Kristel Ausing (AB Siim & Kreis OÜ), kaasautor Jan Skolimowski
• II preemia – “Kuubis”: AS RTG Projektbüroo
• III preemia – “IRUmemmeJAtaadiUUEDnaabrid”: Madis Eek, Margit Mutso, Reio Avaste (AB Eek & Mutso OÜ), kaasautor Lea Laidra
• ostupreemia – “Valk”: Raivo Kotov, Margus Maiste (AB Kõresaar & Kotov OÜ)

Komisjon otsustas ühehäälselt. Suhteliselt vähese arvu (vähem, kui preemiad +3 = 8 kavandit) kavandite laekumise tõttu jätta üks ostupreemia välja andmata.

Hindamise käigus antud üldised kommentaarid:

Konkursi ettevalmistuse aeg on jäänud võib-olla lühikeseks ja konkursi töödele esitatud nõuded (sh detailplaneeringu järgimise kohustus) osaliselt kavandite autoritele ebaselgeks. Detailplaneeringus pakutud ehitusmaht on liiga suur ja sealhulgas krundi 14 hoonestamine ei ole mõistlik. Samas tõdeti, et käesoleva ideekonkursi aluseks oleva kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on võimalikud ehitusmahud (sh krundil 14) üheselt määratud. Rõhutati vajadust enne detailplaneeringute tegemist läbi viia hoonestatavate alade nn arhitektuurne läbivalgustamine näiteks tsoneerimiskavade näol. Esitatud töödes ei ole lõpuni lahendatud kruntide sihtotstarvetest tulenevaid erisusi ja sotsiaalpindadega kaasnevate ühiste ruumide kasutusvõimalusi.

Hindamise käigus kavanditele antud hinnangud ja kommentaarid:

BB:
Plaanilahenduselt liiga mehhaaniline, läbitöötamata ja formaalne. Välimus kohati huvitav, kuid liiga mehhaaniline. I korruse maja tahakülge jäävate
korterite osas logistiliselt läbimõtlemata juurdepääs. Osade korterite aknad läbimõtlematult lae all. Teravnurkadega lahendus ei sobi ilmselt keskkonda. Asendiplaan tervikuna läbitöötamata. Terav- ja nürinurkade kasutamine ei anna võimalust väikestes korterites heaks mööbli paigutuseks. Võrreldes teistega ilmselt väiksema professionaalsusega töö.

LUHThEIN:
Asendiplaaniline sobimatus. Puudub liigendatus. Palju kasutult tühja pinda. Pimeda sisehoovi poole suunatud magamistubade ja akende lahendus sobimatu.
Kõigi autokohtade toomine keldrisse põhjendamatu ja kallim. On ehituslikult ebaökonomne ja selgelt kallim lahendus. Positiivsena võib esile tõsta ideed ja taotlust tavapärasest lahendusest erineda ja on julgust kõrgusega ja materjalidega rohkem mängida. Pigem tiheasustusega alale sobiv lahendus. Võrreldes järgnevatega tervikuna vähem sobiv püstitatud ülesande täitmiseks.

VALK:
Positiivsena on püütud analüüsida asendiplaaniliselt liikumist, rohelist jms. Parkimine läbi mõtlemata (osaliselt parkimiskohad korteritest kaugel). Positiivne on suhteliselt hea liigendatus. Korterite planeering nn vagun tüüpi pikk ja kitsas seinast seina aknapinnaga nõuab moodsat elustiili ja ei lähe hästi kokku vajadusega. Parkimine majade all ei ole kohati sellise plaabnilahendusega kasutatav. Samas on arhitektuurselt põnev maapinnast lahti tõstetud ja selgelt looduslikust keskkonnast eralduv hoonemaht. Hoonete paigutamine suhteliselt mehaaniline ja mitte vaadetele orienteeritud. Kontekstis munitsipaalkorteriteks pigem sobimatu. Vastuolu hoonete sisemise arhitektuuri (minimaalsete pindadega väikesed korterid) ja suurte rõdude ja vitriinakendega välise arhitektuuri (eeldaks pigem jõukama keskklassi avatud planeeringuga suuremaid kortereid) vahel. Kokkuvõtlikult mõnede heade ideedega kontekstis lõpuni lahendamata.

IRUmemmeJAtaadiUUEDnaabrid:
Positiivsena on käsitlenud laiemalt (suurema maa-ala asendiskeem) ja rohkem keskkonda sobivust. Huvitav materjalikäsitlus. Korterite hulk ja blokkidesse paigutus annab liiga massiivse tulemuse. Samas fassaadi kompositsioon ja akende paigutus väga hea. Küsitav võimaliku lahendusena näidatud konstruktiivse osa nii suures mahus puidule ülesehitamine. Häirib maja aluse parkimise lahendus oma suure avatud osaga fassaadi ees ja seonduvalt hoonesse pääsud. Avatud treppide lahendus on küll huvitav, aga ei anna paremat liigendatust ja loodusesse sobivust. Ühisruumid ilma akendeta.

KUUBIS
Ainus töö, mis on arvestanud detailplaneeringus käsitletud läbivaadete tegemisega esimese korruse tasandis. Hea liigendatus. Autokohtade parem paigutus. Korterite ja trepikodade hea ja ökonoomne planeering. Samas oleks võinud kortereid rohkem ilmakaarte ja vaadete järgi paigutada. Tekib positiivne ühise sisehoovi ruum. Vaated ja fassaadimaterjali (betoon) käsitlus jätavad siiski massive mulje ja on küsitava sobivusega. Samas on jäetud teatud taganemistee mitmekesisema värvikasutuse võimalusega. Läbivaadete paljusus ja betooni kasutamine võib teha lahenduse ehituslikult kallimaks. Professionaalsem jooniste vormistus. Samas on aktsepteerimatu töö lehtede aluselt lahtitulemine. Jooniste hulgaga on ilmselt üle pingutatud.

PHOENIX
Selgelt ökonoomseim ja otstarbele vastavaim lahendus. Samas ületab osades mahtudes selgelt lubatud kõrguspiirangut. Trepikodade süsteem on hea. Hoonete plaanilahenduselt sarnaneb enim detailplaneeringu lahendusele. Suhteliselt massiivne hoonemaht, mida on püütud kõrguste ja tagasiastmetega rohkem liigendada ja plastilisemaks muuta. Siiski puuduvad detailplaneeringus käsitletud läbivaated ja jätab massiivsema mulje. Üksikute plokkide lahendus on nutikas ja professionaalne. Keskkonda sobivus üks paremaid. Kartus, et nn sae hambad võivad jätta natuke liiga agressiivse mulje. Autotee ja parkla võiks olla nihutatud rohkem majast eemale. Hoonete kaupa juurdepäsuteed võiksid järgida üldist looklevamat lahendust. Otstarbekam ja tasakaalustatum lahendus elamute eesmärki silmas pidades.