Debatt: Poliitiline tahe riikliku ruumiloome juhtimisüksuse loomiseks on olemas

Eesti Arhitektide Liidu korraldatud avalikul debatil linna- ja avaliku ruumi arengu teemal leidsid poliitikud ja eksperdid, et Eesti vajab ruumiloome kompetentsikeskuse loomist riigi tasandil. Valdkondade ülene strateegiline ruumilise juhtimise üksus leevendaks mitmeid probleeme ning aitaks ehitada targema ja efektiivsema riigi, kinnitasid debatil osalejad.

PRESSITEADE 

Eesti Arhitektide Liidu korraldatud avalikul debatil linna- ja avaliku ruumi arengu teemal leidsid poliitikud ja eksperdid, et Eesti vajab ruumiloome kompetentsikeskuse loomist riigi tasandil. Valdkondade ülene strateegiline ruumilise juhtimise üksus leevendaks mitmeid probleeme ning aitaks ehitada targema ja efektiivsema riigi, kinnitasid debatil osalejad.


Foto: Aleksandr Gužov

Üle kahe aasta Euroopa Liidu ruumiloome ekspertrühma vedanud kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska ütles, et riikliku ruumiloome kompetentsikeskuse iva oleks anda nõu ja abistada osapooli avaliku ruumi planeerimisel siis, kui protsessi on kaasatud mitu osapoolt, ja kus põimub mitu keerulist teemat korraga, nagu näiteks muinsuskaitse, teede ehitus, kliimamuutused, digipööre, rahvastiku muutused jne. Valk-Siska tõi esile sellised suurprojektid nagu Rail Baltica, ERM, aga ka elamuehitus ja viimaste sündmuste valguses ka riigikaitse küsimused, mis on avaliku ruumiga tihedalt seotud ning puudutavad korraga mitut omavalitsust ja haldusala. 

„Ruumiloomest ja elukeskkonnast räägime just nimelt protsessi võtmes – kuidas need otsused sünnivad ja kui oluline on selles protsessis iga lüli. Võime öelda, et elukeskkond tulevikus on täpselt sama kvaliteetne ning ruumiloome protsess on täpselt nii edukas, kui edukas on selle nõrgim lüli. Kui mis tahes tasandil kisuvad otsused kiiva, siis lõpptulemus ei tule nii hea, nagu oleks võinud tulla. Regionaalse tasakaalu tagamiseks vajame üleriigilist terviklikku vaadet, sest ühelt omavalitsuselt on sellist kompetentsi palju nõuda,“ selgitas Valk-Siska. 

Isamaad debatil esindanud riigihalduse minister Riina Solman kinnitas, et toetab seda mõtet. Ühendades maa-ameti jõud rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonnaga saaks Solmani sõnul luua uue kompetentsikeskuse ruumi- ja maa-ameti näol. „Ruumi- ja maa-ameti loomise suund on igati õigustatud ja tuleb ära teha,“ ütles Solman.

Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Vladimir Svet tõi näitena linna strateegiakeskuse loomise, mille raames tegutseb ka ruumiloome kompetentsikeskus. „Samamoodi oleks ka riigi tasandil vaja üksust, kes näeks suuremat pilti ning teadvustaks, et kvaliteetne linnaruum on omaette eesmärk,“ ütles Svet. Tema sõnul on teemaga tegelemisel ruumiga samavõrra oluline ka maa. 

„Seni on riik vaadanud talle kuuluvatele maatükkidele kui varale, mida võib realiseerida. Läbi maa realiseerimise on aga näiteks Tallinna tekkinud kümneid olukordi, kus laste mänguväljaku või pargi asemele tekib magusasse kohta järjekordne tasuline parkla, sest riik on selle maatüki müünud erakätesse. Kui me tahame muuta seda, kuidas riik, avalik sektor ja linn avalikku ruumi suhtuvad, peame teadvustama, et maa on üks meie kõrgemaid väärtusi mitte raha teenimiseks, vaid avaliku huvi teenimiseks,“ oli Sveti seisukoht.

Reformierakonna esindaja ja linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere nentis arutelu käigus, et kahanevas Eestis on tervikuna vajalik, et suudaksime teha keskkonna osas targemaid, efektiivsemaid ja haritumaid ehitatud otsuseid, mis aitaksid paremini tegelda selliste probleemidega nagu valglinnastumine, ruumiline segregatsioon, autostumine. „Kohalikul tasandil pole piisavalt neid pädevusi, kogemusi, teadmisi või manööverdamisruumi ning siin saabki riik ulatada omavalitsustele abikäe, mis suunab ja näitab,“ arvas Pere, kes kinnitas, et maa- ja ruumiamet tuleb luua.

Sotsiaaldemokraatide Tallinna abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et enamus otsuseid, mida teeb linn või riik, on nii või naa ka ruumiotsused. Lippuse sõnul mõjutavad paljud riigi otsused, kuhu kohalik võim sekkuda ei saa, kohalikku elu ja vastupidi. Ta tõi näitena Valga kutseõppekeskuse, mis on planeeritud linna piirile. „Valga linnavalitsus võib teha ükskõik mida, et linnasüdant elavdada, aga kui peamine liikumine käib linna ääres, ei saada neid tegevusi edu,“ selgitas ta. 

Veel üks näide, kus maa- ja ruumiloome kompetentsikeskus oleks võinud parema lahenduse tagada, on Paide bussipeatus, mille riik rajas Mäo ristile, suure liiklussõlme juurde, mis jääb linnast väljapoole ja kuhu kohalik inimene ei satugi. Kolmanda näitena tõi Lippus välja tühjana seisvad Tallinna vanalinna ruumid, mis kuuluvad riigile – saada informatsiooni nende tulevikuplaanidest on väga keeruline, sest ei ole selge, kellega tuleb rääkida ja kus vastavad otsused sünnivad. 

Eesti 200 juhatuse liige Marek Reinaas tõi samuti ilmeka näite: „Kui seista Linnahalli kõrvale, satud vähemalt 50 erineva ameti haldusalasse, kel kõigil on võimalik kaasa rääkida, mis toimub maa sees, maa peal, sinu kõrval, peal või selja taga. Selle jaoks ongi vaja riigiarhitekti ametit. Praegu toimetab iga ametkond omaette ning kui soovid nende kõigiga kontakti saada, võtab see tohutult palju aega ning paberimajandus sahiseb faksi kiirusel. Ääretult vajalik, et riik teeks rohkem koostööd ka erialaliitudega ja kolmanda sektoriga. Miks mitte kaasata sellesse ka Eesti Arhitektide Liitu,“ arvas Reinaas. 

„Ruumilist teadmist koondav kompetentsikeskus suudaks pakkuda abi strateegilise planeerimisese osas nii riigile, kui ka kohalikele omavalitsustele. See looks koostööd ja partnerlust nende vahel, sest  otsuste ja vajaduste suunamisel on väga oluline, et me kasvaks ja areneks targaks riigiks,“ lisas Madle Lippus.

30. augustil toimunud avalik debatt on jätkuks aasta tagasi kohalike omavalitsuste valimiste eel toimunud sarnasele üritusele, millest ka toona võtsid osa erinevate erakondade esindajad. 
Täismahus debatt: