EAL: magalarajoon üksi ei ole ERMi asukoha vääriline, planeeringuala vajab oluliselt mitmekülgsemat lähenemist

EAL: magalarajoon üksi ei ole ERMi asukoha vääriline, planeeringuala vajab oluliselt mitmekülgsemat lähenemist

4. mail arutati Tartus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) eestvedamisel ERMi ümbritsevate planeeringualade tulevikku. EALi hinnangul ei suuda elurajoon üksi ERMi ümbrust piisavalt väärtustada, selleks on vaja mitmekülgsemat ruumilist lähenemist. Parima lahenduse leidmiseks soovitab EAL korraldada avaliku linnafoorumi või ideekonkursi, kus leitaks terviklik visioon ümbritsevate alade arendamiseks.

„Eesti Rahva Muuseum on üleriigilise tähtsusega maamärk, mis vajab enda ümber toetavat tausta,“ märkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. „Tartu linna ja valla jaoks on muuseumi ja seda ümbritseva pargi valmimine sisuliselt võrreldav olümpiamängudega Londonis – tegemist on võimsa arengumootori ja suure sümboolse väärtusega kohaga. Piirkonna areng väärib teravdatud tähelepanu ja hoolikat planeerimist, sest kui siin täna vigu teha, mõjutab see muuseumi ümbrust aastakümneid.“

ERMis toimunud arutelu oli ajendatud ühest konkreetsest kinnisvaraarendusprojektist muuseumi külje all, kuid selle eesmärgiks oli analüüsida ERMi ümbritseva piirkonna arengut laiemalt ja pikemas ajalises perspektiivis.

Üks peamisi kitsaskohti, mida EAL praegu menetletava detailplaneeringu muudatuse juures kritiseerib, on ala ruumiline kvaliteet ja ühekülgsus. „Tänase lahendusega on alale hõredalt paigutatud anonüümsed kortermajad ning hoonetevaheline ruum rõhutatult autokeskne. Elukeskkonnana on selline lahendus äärmiselt vaene ja äärelinlik ega ole oma asukoha vääriline,“ sõnas Katrin Koov. „Samas kitsendatakse selliste lahendustega ala edasist mitmekülgset kujunemist, võimendatakse linnasisest pendelrännet ja luuakse eeldus, et ka Tartus saavad olema tipptundidel ummikud.“

„Magalate ehitamise asemel tuleks kaaluda mitmekülgsemat ja terviklikumat lähenemist, kus oleksid esindatud elamud, ärid, bürood ja ühiskondlikud hooned, mida tasakaalustaks hästi läbimõeldud hoonetevaheline avalik ruum,“ lisas Koov. „Kasvava ehitussurve tingimustes peaks tegelikult iga juhtumi puhul eraldi üle küsima, kas see ikka on parim võimalik lahendus piirkonna arendamiseks? ERMi ümber toimuv võiks olla pidev arutelu ja protsess.“

EAL soovitab ERMi ümbritseva ala parima võimaliku lahenduse leidmiseks:

1. Korraldada Linnafoorum, kuhu lisaks arhitektidele oleksid kaasatud erinevate elualade esindajad. Koostatav ruumiline visioon saab aluseks edasistele planeeringutele.

2. Korraldada ideevõistlus funktsionaalsete programmide väljaselgitamiseks.
3. Korraldada arhitektuurivõistlus ERM-i lähiümbruse mahulise planeeringu lahendusvariantide leidmiseks.

ERMi ümbruse planeeringute avalik arutelu toimus 4. mail 2017 Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis, selles osalesid ERM-i direktor Tõnis Lukas, Tartu aselinnapea Jarno Laur, Tartu vallavanem Aivar Soop, Artes Terrae planeerija Heiki Kalberg ja Tartu Ülikooli inimgeograaf Kadri Leetmaa. Arutelu modereerisid maastikuarhitekt Karin Bachmann ja arhitekt Tiit Sild (EAL).