EAL pressiteade: Eesti Arhitektide Liit tuletab meelde, et Ülemiste terminali arhitektuurivõistluse korraldamisel ei järgitud head tava

Eelmisel nädalal kuulutati välja Rail Baltic Estonia Ülemiste terminali võistluse võidutööd. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi oli tegemist olulise avaliku huviga rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, siis esitati sellele ainult viis tööd, millest omakorda neli kvalifitseerusid. Sellise taseme võistlusele peaks tavatingimustes laekuma mitukümmend tööd. Näiteks Pärnu terminali rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele esitati 33 tööd.

Eelmisel nädalal kuulutati välja Rail Baltic Estonia Ülemiste terminali võistluse võidutööd. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi oli tegemist olulise avaliku huviga rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, siis esitati sellele ainult viis tööd, millest omakorda neli kvalifitseerusid. Sellise taseme võistlusele peaks tavatingimustes laekuma mitukümmend tööd. Näiteks Pärnu terminali rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele esitati 33 tööd.

Ülemiste terminali võistlustööde väikese arvu põhjused peituvad võistluse korraldamise puudujääkides, millest on Eesti Arhitektide Liit teavitanud nii Eesti arhitekte kui ka Euroopa riikide arhitektide ühendusi.

2019. aasta mais, kui võistlus välja kuulutati, tõi Eesti Arhitektide Liit esile selle kolm põhiprobleemi ega kiitnud Rail Baltic Estonia koostatud võistlustingimusi heaks, olgugi et enne seda oli tehtud parima tulemuse nimel koostööd.

Esimene probleem, miks lõppenud võistlus ei ole arhitektuurivõistluste korraldamise hea tavaga kooskõlas, on kolme võrdse võitja väljakuulutamine, millele järgneb kauplemine madalama hinna üle. Arhitektuurivõistluse peaeesmärk on aga leida parim ideekavand, mille autoritega jätkatakse läbirääkimisi edasiseks projekteerimiseks. See põhimõte on kooskõlas nii Euroopa kui ka maailma arhitektide organisatsioonidega. Head tava järgides lähtub professionaalne žürii oma töös nii esteetilistest, majanduslikest kui ka tehnilistest kaalutlustest, lisaks kaasatakse töösse sõltumatuid eksperte. Sellisel juhul on esikoha valik põhjalikult läbi kaalutud ning teine ja kolmas koht põhjusega tahapoole jäetud.

Teine probleem on kogu edasise töö vastutuse panemine projekteerija õlgadele, mis on pretsedenditu ja ei tekita arhitektide kogukonnas usaldust. Nimelt peab hanketingimuste järgi projekteerija (töövõtja) vastutama ka tellija vigade ja tegematajätmiste eest. Hea ehitusprojekti eeldus on siiski vastutustundliku tellija põhjalik ja kvaliteetne eeltöö ning lepinguosalisi võrdselt kohtlev usaldusväärne koostöö.

Kolmas probleem on autoriõiguse kaitse. Kuna eelmise arhitektuurivõistluse võitjaga ei jõutud selles kokkuleppele, vaid vaidlus jäeti uue võistluse võitjate lahendada, siis näeme siin vastuolu arhitektide kutse-eetika põhimõtetega.