EALi eluaseme kättesaadavuse töögrupi ettepanekud Eesti eluasemepoliitikale

EALi eluaseme kättesaadavuse töögrupp külastamas Helsingi eluasemearendusi augustis 2025. Foto: Liina Soosaar

Eluaseme kättesaadavuse teema on viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks nii Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa riikides. Selleks, et paremini mõista võimalikke poliitikameetmeid ja ruumilisi lahendusi, külastas Eesti Arhitektide Liidu eluaseme kättesaadavuse töögrupp Helsingit ning tutvus Soome eluasemepoliitika ja -arenduse praktikatega. Käesolev presentatsioon annab ülevaate visiidi käigus kogutud tähelepanekutest ja peamistest järeldustest.

Soome eluasemepoliitika eripära on riigi ja omavalitsuste pikaajaline ning süsteemne koostöö. Alates 1950. aastatest on riigi toel ehitatud üle miljoni eluaseme ning eluasemete arendamine on olnud järjepidevalt osa riiklikust sotsiaal- ja majanduspoliitikast, mis on pidanud ajas vastu vaatamata poliitilistele tõmbetuultele. Ka tänapäeval suunatakse eluasemete arendamisse märkimisväärseid ressursse – 2025. aastal moodustas see ligikaudu 3% riigieelarvest. Sellise poliitika keskmes on riiklikud finantseerimismehhanismid, sealhulgas intressitoetusega laenud, garantiid ja investeeringutoetused erinevatele sihtrühmadele.

Oluline roll on ka riigi ja omavalitsuste koostöömehhanismil MAL-kokkulepe (maankäyttö, asuminen ja liikenne), mille kaudu lepivad riik ja omavalitsused kokku elamuehituse mahtudes, maakasutuse põhimõtetes ning transpordi arendamises. MAL-kokkulepped seovad eluasemepoliitika otseselt ruumilise planeerimise ja infrastruktuuri arendamisega ning aitavad hoida linnaruumi sotsiaalselt tasakaalus.

Helsingi linn on kujundanud eluasemearenduseks selge ja strateegilise raamistikku. Iga volikogu ametiaja alguses kinnitab linnavolikogu eluaseme ja sellega seotud maakasutuse rakendusprogrammi, milles määratakse elamuehituse mahud, sotsiaalse tasakaalu põhimõtted ning ruumilise arengu prioriteedid. Programmi keskne eesmärk on tagada erinevate omandivormide tasakaalustatud kooslus ning linna enda aktiivne roll eluasemete arendamisel. Viimastel aastatel on Helsingi sihiks olnud ligikaudu 7000 uue eluaseme rajamine aastas, millest osa moodustavad linna enda või riigi toel rajatavad eluasemed. Samuti pööratakse programmis tähelepanu elamute kvaliteedile, eluruumide paindlikkusele ning peresõbralike korterite piisavale osakaalule.

Helsingi eluasemepoliitika keskne põhimõte on nn “Helsinki mix” – erinevate eluasemevormide tasakaalustatud kooslus. Uutes arendustes kombineeritakse turupõhiseid omandikortereid, turu üürikortereid, riigi toetatud üürikortereid ning vahevorme nagu kasutusõigusega eluasemed. Selline mudel aitab hoida linnaosad sotsiaalselt mitmekesised ning vähendada sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni.

Helsingi linnas toimub märkimisväärne osa taskukohaste eluasemete arendamisest linna omanduses olevate eluasemeettevõtete ning riigi toetatud eluasemesüsteemide kaudu. Näiteks Helsingi linnale kuuluv eluasemeettevõte Helsingin kaupungin asunnot Oy (HEKA) pakub munitsipaalüürikortereid, mille üürid on ligikaudu 20–50% madalamad turutasemest ning mille taotlemisel kehtivad sissetulekupiirangud. HITAS-mudel võimaldab omandikortereid hinnaregulatsiooni kaudu turuhinnast soodsamalt müüa, samas kui HASO süsteem pakub vahevormi üüri ja omandi vahel – elanik maksab sissemakse ja igakuise kasutustasu ning saab eluaset kasutada pikaajaliselt.

Lisaks poliitikameetmetele jäi visiidi käigus silma ka erinev lähenemine elamute kvaliteedile ja elutsüklile. Mitmete arenduste puhul on eesmärgiks projekteerida hooneid väga pika kasutuseaga ning vältida lahendusi, mis võiksid kiiresti amortiseeruda. Selle tõttu kasutatakse sageli robustsemaid konstruktsioone ja vastupidavaid materjale ning arvestatakse juba projekteerimisel hoonete hoolduse ja pikaajalise kasutusega.

Samuti on Soomes tavapärane, et elamute juurde kavandatakse ulatuslikumad ühiskasutatavad ruumid – pesuruumid, saunad, jalgrataste hooldusruumid, klubiruumid või panipaigad. Need aitavad ühelt poolt parandada elukvaliteeti, kuid teisalt võimaldavad korterite ruumiprogrammi kompaktsemalt lahendada. Selline lähenemine on seotud ka korteriühistute ja elamu haldamise süsteemiga, mis toetab ühiskasutatavate ruumide toimimist.

Visiidi käigus kogutud kogemus viitab, et Soome mudeli tugevuseks on eelkõige riigi ja omavalitsuste ühine ning pikaajaline strateegiline raamistik, samuti stabiilsed finantseerimismehhanismid ja selged sihtrühmad taskukohaste üürikodude jaoks. Samal ajal mängib olulist rolli ka eluasemete mitmekesine omandistruktuur ning tugev institutsionaalne süsteem, mis võimaldab nii linnadel kui ka mittetulunduslikel organisatsioonidel eluasemete arendamisel aktiivselt osaleda.

Eesti kontekstis võiks kaaluda sarnaste mehhanismide rakendamist, nagu Helsingi linna üürimajade süsteem (HEKA) või kasutusõiguse mudel (HASO), mis pakuvad vahevorme turuüürimise ja omandi vahel ning aitavad mitmekesistada eluasemeturgu. Sellised lahendused võiksid täiendada Eestis juba rakendatud riiklikke meetmeid, näiteks omavalitsustele suunatud üürielamute programmi, mille eesmärk on toetada üürikorterite rajamist piirkondades, kus turupõhine arendus ei kata nõudlust.

Soome kogemus näitab, et toimiv eluasemepoliitika eeldab riigi, omavalitsuste ja ruumilise planeerimise selget ja pikaajalist koostööd. Eesti kontekstis tähendab see vajadust kujundada terviklik  eluasemepoliitika raamistik, mis seob eluasemete arendamise selgemalt ruumilise planeerimise ja poliitikakujundamisega ning määratleb riigi ja kohalike omavalitsuste rolli eluasemete pakkumise suunamisel. Eluaseme kättesaadavuse töögrupi hinnangul on oluline, et taskukohase eluaseme küsimust käsitletaks edaspidi strateegilise ruumilise arengu osana ning et selleks töötataks välja selged ja pikaajalised poliitikamehhanismid.

Parimate soovidega

Eluaseme kättesaadavuse töögrupp

Töögrupi juhid: Eneli Kleemann ja Helena Männa

Töögrupi liikmed: Aet Ader, Elina Liiva, Kristel Niisuke, Liina Soosaar, Lill Volmer, Linda Li Arro, Mae Köömnemägi, Mihkel Raev, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Veronika Valk-Siska, Mark Aleksander Fisher

Loe lisaks:

Müürilehe märtsi 2026 number on pühendatud eluaseme teemale

EALi eluaseme kättesaadavuse töögrupp külastamas Helsingi eluasemearendusi augustis 2025. Foto: Liina Soosaar